Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veksel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


VEKSEL
Referaat


Veksel
Mis on veksel? Veksel on vromikohane võlakohustus – väärtpaber, mille võlgnik annab võlausaldajale viimaselt laenu saamisel. Veksli valdajal on õigus vekslil märgitud tähtajal nõuda võlgnikult sisse vekslile kirjutatud võlasumma – veksli nimiväärtus ehk nominaalväärtus.Veksliga tehtud laen on tavaliselt lühiajalisem ja ta erineb teistest laenudest sellepoolest, et laenuintress makstakse laenu võtmisel ette ära. Intresside arvutamise aluseks on veksli nimiväärtus. Seega saab võlgnik laenu võtmisel oma kasutusse vähem raha, kui on veksli nimiväärtus. Veksli eest tasumisel peab ta aga maksma veksli nimiväärtuse.
Näide 1.
Olgu veksli nimiväärtus 1000 krooni tähtajaga 3 kuud lihtintressimäärajaga 8% aastas. Sel juhul saab võlgnik oma kasutusse summa, mis on nimiväärtusest väiksem selle intressi võrra, mille veksli nimiväärtus annask 3 kuuga . Siin on ühe kuu
Veksel #1 Veksel #2 Veksel #3 Veksel #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tyyrimees Õppematerjali autor
Vekselist lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Ettevõtte rahandus

muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta...ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju

Majandus
thumbnail
11
doc

Majandusterminid

maksebilanss - kindla aja jooksul välisriikidelt laekunud maksete ja riigist välisriikidele tasutud maksete üldsummade vahekord: kui väljamaksed on ülekaalus, on bilanss aktiivne, vastasel juhul aga passiivne; aruanne, mis identifitseerib kõik ühe riigi finantstehingud teiste riikidega maksenõue - kliendi korraldus pangale rahaliste vahendite sissenõudmiseks maksja kontolt maksja pangas makseveksel - võlgniku poolt võlausaldajale antud veksel võla katteks maksusüsteem ­ tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse market order - väärtpaberitehing, kus hind on määratud memoriaalorder - raamatupidamisõiend, mis koostatakse raamatupidamisregistrisse tehtud sissekannetes esinevate vigade parandamiseks mikroökonoomika ­ rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte

Majanduspoliitika
thumbnail
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

Majandus
thumbnail
56
docx

ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT

finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. 32. Eelisaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common stock) on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. 33. Aktsiate emiteerimisel ei või määrata täiendavaid tingimusi, klausleid. Aktsiate emiteerimisel võib määrata täiendavaid tingimusi, klausleid. 34. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud aktsia, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. 35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks.

Ettevõtte rahandus
thumbnail
14
doc

Raha ja panganduse KT

Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksi

Ainetöö
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

Võlakirjade emiteerimine on pangalaenude ja liisingu kõrval üheks peamiseks laenufinantseerimise vormiks. · Vekslid on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma, kas maksetähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Vekslid võivad olla intressi kandvad või mittekandvad. Intressi mittekandva veksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja intressisummat, see tähendab, et vekslid saadakse kõrgema väärtusega kui nõue, mille tagatiseks veksel antakse. Intressi kandva ostjaveksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja vekslile on märgitud põhisummalt tasumisele kuuluv intressimäär. Veksel antakse välja täpselt samas summas, mis on nõude summa Ostu- või müügiõigust tõendavad väärtpaberid: 7 · Forwardlepingud on lepingud, mis kohustavad lepingu osapooli teostama teatud tehingu tulevikus kokkulepitud ajal ja hinnaga

Raha ja pangandus
thumbnail
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse j

Finantsjuhtimine
thumbnail
35
doc

Majandusarvestuse vastused

MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käi

Majandusarvestus




Meedia

Kommentaarid (1)

tom589 profiilipilt
tom589: Hea materjal!
21:03 22-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun