ARK'i enamlevinud KINDLUSTUSE küsimused (0)

Liikluskindlustuse toimimist tutvustavad teemad:



1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+);
-kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+);
-liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-)
-õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+)
-Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli  kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+)
-kindlustusvõtja sõiduk; (-)
-kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+)
-sõiduki kasutaja; (-)
-liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+)
-varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-)
-registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle  15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+)
-mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris;  (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+)
-tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille jooksul lepingu sõlmimise kohustust rikuti; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile neljakordse kindlustusmakse aja eest, mille  jooksul lepingu sõlmimise kohustust rikuti; (-) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kuuekordse kindlustusmakse, kui  kindlustamata sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum; (+) 8. Liikluskindlustus: -kehtib igal pool, kuhu on võimalik autoga sõita (-)
-ei kehti sõidukis (praamis või muus autode veoks mõeldud sõidukis) (+)
-ei kehti üheski hoones, peale hoones asuvas parkla (+)
-ei kehti lennuvälja territooriumil, mis on liikluseks suletud (+) 9. Liikluskindlustuse  kindlustuskaitse kehtib: -ainult Eesti territooriumil (-)
-Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna ning Šveitsi territooriumil (+)
-igal pool, kuhu on võimalik autoga sõita (-)
-rohelise kaardi süsteemiga liitunud riikides; (+) 10. Liikluskindlustuse tavaleping kehtib:


-tähtajatult; (+)
-üksnes poliisile märgitud ajal; (-) 11. Liikluskindlustuse lepingu kehtivus lõpeb: -sõiduki võõrandamisega; (-)
-kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-)
-lepingu ülesütlemisega; (+)
-lepingu lõpetamise kokkuleppega; (+) 12. Liikluskindlustuse lepingu kehtivus lõpeb (peale LkindlS muutmise seaduse 
jõustumist): -sõiduki registrist kustutamisel, välja arvatud ajutisel registrist kustutamisel; (+)
-lepingu ülesütlemisega;  (+)
-sõiduki võõrandamisega;( -)
-kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) 13. Sõiduki võõrandamisena käsitletakse sõiduki: -müümist (+)
-kinkimist (+)
-vahetamist (+) 14. Sõiduki võõrandamisel on pooltel järgmised kohustused: -võõrandaja on kohustatud omandajale üle andma sõidukiga seotud dokumendid,  sealhulgas liikluskindlustuse lepingu ja poliisi (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+)
-sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest  liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud 
liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus 
kindlustusvõtja kohale: -jah (+)
-ei  (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+)
-mootorrattaga (+)
-trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+)
-puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-)
-sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+)
-liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel  sõiduki alkoholijoobes omanik (-)
-liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-)
-liikluskahju põhjustas isik, kes liiklusõnnetuse hetkel rääkis asulas mobiiltelefoniga  ilma käsi vabaks jätva abivahendita (+) -liikluskahju põhjustaja tsiviilvastutus oli kindlustamata (-)


20. Millise aja jooksul tuleb kannatanul esitada kahjunõue kahju põhjustanud isiku 
kindlustusandjale? -36 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest  isikukahju korral (+)
-tähtaega ei ole (-) 21. Millise aja jooksul peab kindlustusandja tegema otsuse hüvitamise või hüvitamisest
keeldumise kohta -3 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest (-)
-esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest  hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale (+) 22. Millised kahjud ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse poolt -hüvitamise piirmäära ületavat kahju osa (+)
-asendussõiduki rendi kulud (+)
-tundmatu sõiduki poolt tekitaud isikukahju (-)
-teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisel vastu teist sõidukit tekkinud kahju (+) 23. Millise tähtaja jooksul peab kannatanu teatama õnnetusest kindlustusandjale -esimesel võimalusel (+)
-5 tööpäeva jooksul (-) 24. Kellele peab liiklusõnnetuses osalenud isik teatama toimunud liikluskahjust -kannatanu peab teatama mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale  kindlustusandajale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile (+) -kahju tekitanud isik peab teatama oma kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile (+) -kahjust teatamine pole kahju põhjustajale kohustuslik (-) 25. Kas liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid tohib enne politseilt vastava loa saamist 
või liiklusõnnetuse kirjaliku vormistamist liigutada? -tohib alati (-)
-tohib kui sõidukid segavad liiklust (-)
-tohib, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul  ära märgitud sõidukite liiklusõnnetuse järgne asend (+) -ei tohi (-) 26. Liiklusõnnetusest tuleb teatada politseisse, kui: -liiklusõnnetuses said vigastada inimesed (+)
-kahju tekitati tundmatule isikule (aia, tänavavalgustusposti vms omanikule) (+)
-ükski osapool ei ole nõus vastutust kahju põhjustamise eest omaks võtma (+) 27. Kui liiklusõnnetuses tekitas kahju tundmatu sõiduk, siis tuleb: -teavitada juhtunust koheselt politseid ja tegutseda sealt saadud juhtnööride kohaselt  (+) -ülesse märkida võimalike tunnistajate kontaktandmed (+)
-sõita lähimasse politseiasutusse ja juhtum vormistada (-) 28. Kui LÕ-s ei olnud vigastatuid ning osapooled on  juhtumi põhjuseid hinnates 
vastutuse küsimuses ühel meelel, siis: -liiklusõnnetust vormistama ei pea (-)
-tuleb liiklusõnnetus vormistada kirjalikult (+)
-peab juhtumist teatama politseisse ning paluma liiklusõnnetuse vormistamist (-) 29. Miks on vajalik liiklusõnnetus sündmuskohal kirjalikult vormistada? 


-korrektne vormistamine kiirendab kahjude hüvitamist liikluskindlustuse seltsi poolt  (+) -sündmuskohal täidetud LÕ vorm on üheks tõendiks hilisemate võimalike osapoolte  vaheliste vaidluste lahendamisel (+) 30. Välisriikides toimunud liiklusõnnetused tuleb vormistada: -vastavalt toimumise kohas kehtivatele seadustele (+)
-vastavalt juhi kodumaal kehtivatele seadustele (-)
-vastavalt sõiduki arveloleku maa seadustele (-) 31. Vormi “teade liiklusõnnetusest” puudumisel võib liiklusõnnetuse vormistada ka 
tavalisel paberil. -jah (+)
-ei (-)