unenäod peituvad peas. See unenägude subjektiivsuse mõistmine on oluliseks psüühika arenguetapi läbimise ja järgmisse (eneseteadvuse kujunemise etappi) astumise näitajaks. Kahtlemata avalduvad unenägudes ka individuaalsed iseärasused, näiteks inimese sugu ja sellele vastavad rollid, vanus, kultuuritaust, elukutse, tervislik seisund, vaimne tasakaal ja palju muud. Ülaltoodu ei tähenda, nagu oleks unenägude uurimisel psühholoogia seisukohalt ülisuur tähtsus. Tegelikult on psühholoogial lahendada palju enam pakilisi ja põhimõttelisi probleeme, mis tekitavad palju vähemat avalikku huvi, ent on psüühika toimimise seaduspärasuste mõistmise või nende praktilise rakendamise katsete seisukohalt kümneid kordi olulisemad. Lihtsalt kursuse sissejuhatuses saab unenägude uurimise näitel küllalt ilmekalt iseloomustada psüühiliste nähtuste erilist, subjektiivset
*) Skisofreenia kui normaalsete inimeste vahel toimub üleminek ühelt isikult teisele väga sujuvalt, siis skisofreenikutel on see üleminek häiritud. -) Jung võttis endale abikaasa nii, et nägi üht patsidega tüdrukut, kes talle kohe meeldis ja seejärel ta siis ootas mitmeid aastaid enne kui see tüdruk täiskvasvanuks sai ning siis tegi ta talle abielu ettepaneku. Arvatakse, et suur osa Jungi ideid tulid ka tema naiselt, kes oli samuti väga intelligentne. -) Jung ei võtnud kunagi vastu Freudi seksuaalsus teooriat. -) Alates aastast 1907, said Freud ning Jung kokku tihedasti ning esimesel kohtumisel vestlesid nad järjest kolmteist tundi. Jung on öelnud, et Freud oli esimene silmapaistev inimene, kes tundus talle intelligentsena. -) Ka oma patsientide juures täheldas ta seda, et ka nemad nägid unes lugusid, mida nad ei oleks tohtinud teada ehk ta sai järjest enam kindlust, et on olemas selline osa nagu kollektiivne alateadvus.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
andmeid tuleb koguda kindlate protseduuride alusel nii, et teised uurijad saaksid neid uurimusi korrata ja kontrollida. Kui psühholoogidel õnnestub teadusliku uurimuse tulemusel mõni hea teooria luua, siis aitab see teooria inimese käitumist mõista ning lisakas seda ka seletada ja ennustada. 13. Mis on kirjeldava uurimuse liigid? 1. Juhtumi analüüs on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Näiteks on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioneerimise kohta. Siiski kerkib juhtumi analüüsi puhul küsimus, kuivõrd on antud indiviid tüüpiline või kuivõrd peegeldab antud inimese uurimine probleemi laiemalt. 2. Vaatlus tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Vaatlus keskendub kõigele väliselt tajutavale, kirjeldusele ja üldistamisele, mitte ei seleta käitumist. 3
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Kõik kommentaarid