Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja osata anda esmaabi?
  • Kuidas hinnata kannatanu olukorda?
Esmaabi
    Stiv  Narusing
    Juhendaja : Inga Brin
   Märts 2014  

On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. 
Samas mõned küll tahaks, aga ei oska — seepärast ei ole kunagi liiast 
tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada.
Miks on vaja osata anda esmaabi?
Alati ei pruugi  kiirabi  õigeks ajaks jõuda.
Lihtsate  meetoditega võib päästa inimese elu.
Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu.
On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi.
Õnnetuse korras  esmaabiandja  põhimõted
1.
Ära  oota  teiste tegevust, tegutse ise!
2.
Kutsu kiirabi!
3.
Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas.
4.
Esmaabi andmine on iga inimese kohustus!
5.
Keskendu 5­10 sek
6.
Paanika  vältimine
Kuidas hinnata kannatanu olukorda?
Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist.
Kuulata kas inimene  hingab  ( jälgi  rindkere  liikuvust).
Mõõda  pulssi .
Proovi temaga rääkida.
Elupäästev esmaabi seisneb 
järgmises:
Hingamisteede  avamine
Tuleb asetada kannatanu  selili  kõvale  Образец текста
pinnale.
Eemaldada võõrkehad  suust  (toit, 
Второй уровень
okse,  proteesid  jm)
Третий уровень
Четвертый уровень
Painuta kannatanu pea  kuklasse .
Пятый уровень
Suust  suhu   hingamine
1.
Aseta oma üks käsi inimese lõualuu alla, 
teine käsi pane laubale. 
2.
Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni
3.
Pane oma suu tihedalt tema suu vastu ja tee  Образец текста
kaks puhumist järjest.
Второй уровень
4.
Kontrolli pulssi, kui seda on siis tuleb 
jätkata kunstlikku hingamisega kuni 

Третий уровень
hingamine tuleb normi 12­14 korda  minutis

Четвертый уровень

Пятый уровень
Juhul kui suust suhu hingamist tehakse võõrale 
inimesele tuleb kasutada kaitsekilet. Selle 
puudumisel, teeme südamemassaaži.
Südamemassaaž
Образец текста
1.
Kannatanu aseta selili ja 
Второй уровень
alati kõvale alusele;
Третий уровень
2.
Lasku  põlvili kannatanu 
kõrvale ;
Четвертый уровень
Пятый уровень
3.
Jaga rinnakorv mõtteliselt 
pooleks;
4.
Aseta oma 
küünarliigestest sirged käe
d kannatanu rinnakule;
5.
Suru nii tugevalt, et  rinnak  
vajuks  umbes 4–5 cm .
6.
Kontrolli pulssi elustamise 
ajal iga minuti järel
NB!  Elustamisrütm on 2 
puhumist ja 30 surumist
Suure välise 
verejooksu  
peatamine
Verejooks  tuleb kiiresti peatada 
surudes    haavale
Образец текста
1.
Võimalusel lase kannatanul 
seda ise teha
Второй уровень
2.
Tuleb eemaldada  kannatanult 
riideid , et saaks leida 
Третий уровень
verejooksu kohta.
Четвертый уровень
3.
Tee rõhkside (nii, et see 
Пятый уровень
avaldaks  survet , kuid ei 
sulgeks  verevarustust )
4.
Kui verejooks on käest või 
jalast , siis tõsta jäse südame 
tasapinnast kõrgemale, 
samaaegselt jätkates   haava 
kokkusurumist. 
5.
Käsi ei tohi pausi ajal  
eemaldada rinnakult!
6.
Kutsu abi 112
Šokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik 
verevarustuse  vähenemine  kriitilise  piirini
Šokk
Tunnused:
Pulss  on kiire (üle 100 löögi/min.). 
 Esmaabi šokkis olevale 
Nahk on kahvatu, käed higised.
inimesele:
Kannatanu on kas  rahutu  või loid.
Hingamine sage.
Võib esineda janu ja  iiveldus .
 Jälgi elutähtsaid funktsioone. 
 Ära jäta kannatanut    
Põhjused:
järelvalveta.

Sisemine või väline  luumurd  
 Lase  tihedad , pingutatud 
või verejooks.
riideesemed kaela, rindkere ja vöö 

Tugev valu, al ergia, 
ümbert lõdvemaks.
infektsioon või põletus.
Hoia kannatanu  soojas

Hirm
Ära anna süüa ega juua
Pane kannatanu šokkiasendisse
Hädaabinumbrile  helistamine
vasta kõikidele küsimustele – nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini 
abi
1.
MIS JUHTUS
2.
KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
3.
KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv)
4.
OOTA VASTUKÜSIMUSI
ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETŠER ON 
SELLEKS LOA ANDNUD 
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Hädaabinumbrile helistamine
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Traumad
Peatrauma
tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Samuti saavad 
tihti peatraumat joobes inimesed. Vanemad inimesed talvisel ajal, libeduse tõttu.
 Kui kannatanu ei tunne peale valu midagi, tuleb anda talle lihtsalt rahu. Kui kukkumise 
või löögi tagajärjel on tekkinud  haav , tuleb see siduda.  
Kutsuda kiirabi kui: on tekkinud pearinglus, tasakaaluhäired, iiveldus, teadvuse häired, 
ninast või kõrvast tuleb verd.
Esmaabi: 
Aseta vigastuse kohale midagi  jahedat .
Kui kannatanu on teadvuseta,  keera  ta külili
Tuleb siduda veritsevat haava
Kutsu 112
 
Seljatrauma
Kõige tihedamini juhtub kukkumise tagajärjel (rõdult, treppist, puu otsast) 
Samuti liiklusõnnetuses, kakluses, trennis.
Ärge  laske  kannatanul liigutada
Kutsu 112
Ei tohi liigutada kaela ega ka kogu lülisammast.
Võimaluseel fikseeri pea. 
Hingamisteed  vabasta kannatanu lõuga tõstes.
Jälgi elutähtsaid funktsioone
Transportida saab ainult raamil või mingil muul kõval  tasapinnal
kindlasti fikseeritud kaelaga
Luumurd
Luumurrude põhjusteks on: tasakaaluhäire,  hoolimatus , joobes 
seisund, rumalus jne.
Lahtiste  luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega.
Aseta  luumurru  piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu.
Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi.
Kutsu 112
Põrutus ja venitus  trauma
Väga sageli juhtuvad need traumad koolilastel, kuna nad 
ülehindavad oma jõudu.
Kuid seda ligi trauma võib juhtuda igal pool (kodus, koolis, tööl, 
õues, trennis)  
ESMAABI
Tuleb asetada kahjustatud liigese piirkonda külma
Tõsta kahjustatud jäse üles et vältida turse  suurenemist .
Seo kinni elastiksidemega
Ära pane värskele traumale soendavaid geele või kompresse
 
NIHESTUS
Liigese ümber olev  kapsel  ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks  liiges  nihkub oma kohalt.
Tugev valu  vigastatud  liigese piirkonnas, liigutused võimatud
Liiges  deformeerunud, jäse ebaloomuliku nurga all
 
ESMAABI
nihestuse piirkonda aseta jahedat, soovitavalt jääd.
 Ära ürita  liigest  ise paigaldada
Too kannatanu lähimasse haiglasse
Jäseme  amputatsioon  on jäseme, selle osa või mõne muu  kehaosa  kaotus õnnetus juhtumi tagajärjel.
Seda tüüpi trauma on õnneks suhteliselt  haruldane . Kuid võib juhtuda tööl 
hoolematuse või väheste teadmiste tõttu töötades ohtlike masinatega (saekaatrid, 
puuraiujad)
1.
Aseta verejooksu kohale side 
2.
Tõsta kannatanud kehaosa südamest kõrgemale.
3.
Helista  112
4.
Püüa leida amputeeritud jäset!
5.
Amputeeritud jäse hoia kuivas ­  mitte pesta ega  puhastada !
6.
Pane amputeeritud jäse kuiva  riide  sisse, seejärel veekindlasse plastikkotti, 
mille aseta jäävette nii, et sel poleks otsest kontakti jääga! (külmumine hävitab 
koed!)
7.
 Kui kehaosa ripub veel mingitpidi keha küljes, siis ära eemalda küljest vaid 
mähi riidesse.
8.
Kannatanu peab jõudma haiglasse nii kiiresti kui võimalik.
9.
Jälgi elutähtsaid funktsioone.
10.
Vajadusel alusta elustamisega
Verejooksu peatamine kui võõrkeha on 
sees
1.
Mitte mingil juhul ei tohi haavast võõrkeha ( nuga ) eemaldada.
2.
Tuleb jälgida elutähtsaid funktsioone kannatanul
3.
Vajadusel panna peotäis sidemerulle haava sisse­kõrvale ja kinni siduda 
näiteks ümber noa/oksa vm.;
4.
Kutsuda kiirabi.
Verejooksu peatamine, haava sidumine
peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale;
aseta kahjustunud kohale side 
eemalda ettevaatlikult kannatanu riided (vajadusel lõika või rebi katki), et 
leida haav. kutsuda kohe 112.
Esmaabi osutamine on iga inimese kohustus, kuna võib juhtuda, et kunagi vajad ise seda abi.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
STIV

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Miks on vaja osata anda esmaabi?
  • Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted
  • Kuidas hinnata kannatanu olukorda?
  • Elupäästev esmaabi seisneb järgmises:
  • Slide 7
  • Südamemassaaž
  • Suure välise verejooksu peatamine
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Hädaabinumbrile helistamine
  • Slide 13
  • Hädaabinumbrile helistamine
  • Traumad
  • Seljatrauma
  • Luumurd
  • Põrutus ja venitus trauma
  • Slide 19
  • Verejooksu peatamine kui võõrkeha on sees
  • Verejooksu peatamine, haava sidumine
  • Slide 22
Vasakule Paremale
Esmaabi #1 Esmaabi #2 Esmaabi #3 Esmaabi #4 Esmaabi #5 Esmaabi #6 Esmaabi #7 Esmaabi #8 Esmaabi #9 Esmaabi #10 Esmaabi #11 Esmaabi #12 Esmaabi #13 Esmaabi #14 Esmaabi #15 Esmaabi #16 Esmaabi #17 Esmaabi #18 Esmaabi #19 Esmaabi #20 Esmaabi #21 Esmaabi #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oxana Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Traumahaige käsitlus
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss.

Esmaabi
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

Tervis
Vaikelapse esmaabi referaat
8
docx

Vaikelapse esmaabi referaat

Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus

Lapse tervise edendamine
Esmaabi ja selle põhimõtted
40
pptx

Esmaabi ja selle põhimõtted

• MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE. SEO KINNI ELASTIKSIDEMEGA • KÜLM – HOIA VIGA SAANUD KOHTA KÜLMA VEE ALL VÕI ASETA PEALE KÜLMKOTT • KÕRGEMALE – HOIA VIGASTATUD KOHTA SÜDAME TASANDIST KÕRGEMAL PEATRAUMA JA ESMAABI • PEATRAUMA TEKIB TAVALISELT KUKKUMISEL VÕI MINGI KÕVA ESEMEGA VASTU PEAD LÖÖMISEST • KUI KANNATANU EI TUNNE PEALE VALU MIDAGI, ANDA TALLE RAHU. • JÄLGI 24 TUNDI • KUI KUKKUMISE VÕI LÖÖGI TAGAJÄRJEL ON TEKKINUD HAAV, TULEB SEE SIDUDA • PANE KANNATANU LAMAMA STABIILSESSE KÜLILI ASENDISSE • OLE VAJADUSEL VALMIS ELUSTAMISEKS PEATRAUMA KORRAL KUTSU 112 • KUI TEKIVAD JÄRGNEVAD NÄHUD: • PEARINGLUS, TASAKAALUHÄIRED  • TUGEV PEAVALU

Meditsiin
ESMAABI küsimused - vastustega
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

Esmaabi
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE
44
pptx

VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE

• Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral • Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus);voolab ühtlase joana • Esmaabi: peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale; aseta kahjustunud kohale side (rõhkside). Traumapunkti siduma (ja vajadusel õmblema). ARTERIAALNE VEREJOOKS

Meditsiin
Esmaabi
37
pdf

Esmaabi

ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................

Kategoriseerimata
Esmaabi
37
pdf

Esmaabi

ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun