AS VECTOR JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Valga 31 oktoober 2013 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.20 Juhatas Marily Sinisalu Protokollis Greta Eelsaar Võtsid osa: Kristin Nõgene, Kertti Sinisalu, Marten Põder, Viivika Sinisalu, Erik Kaas Puudusid: Karl Juga, Martin Pedu PÄEVAKORD: 1.Tahvelarvutite tutvustamine töötajatele KUULATI: Marily Sinisalu rääkis tahvelarvutite kasutamisest töötajatele. Nende eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas erinevaid programme kasutada. Samuti ka üleüldisest arvuti kasutamisest. Sõna võtsid: Kristin Nõgene- Pakkus välja tahvelarvutite tellimise töötajatele efektiivsemaks töötamiseks. OTSUS Hakatakse tellime töötajatele tahvelarvutid tööalaseks kasutamiseks Juhataja: Kati Mägi Protokoll: Greta Eelsaar
google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=5&ved=0CE0QFjAE&url=http%3A%2F %2Fmaterjalid.tmk.edu.ee%2Fhelle_liblik%2FReklaam%2520ja %2520reklaamikommunikatsioon.ppt&ei=FRsnU5mfEoGa4wTb6YCIDQ&usg=AFQ jCNFkEWcTvUyNr6AUiiOU- gqA3yYHPA&sig2=3hkwBw6tWTgyX4dJB7KDNg&bvm=bv.62922401,d.bGE (26.03.2014) Reklaami märgatavuse mõju uuringutest. 2005. [WWW] URL http://www.emor.ee/reklaami-margatavuse-moju-uuringutest/ (26.03.2014) Sinisalu, H. 2005. Hando Sinisalu kümme käsku: kuidas uuel aastal efektiivselt reklaamida [WWW] URL http://www.director.ee/hando-sinisalu-kmme-ksku- kuidas-uuel-aastal-efektiivselt-reklaamida/ (26.03.2014) Turunduskommunikatsioon [WWW] URL http://jaan.paaslepp.eu/ftp/loengukonspekt.pdf (26.03.2014) 8
N A´ d=M ´ L 1 p· KUJUTAV GEOMEETRIA TTK 31.01.06 Erko Sinisalu 05423 I KAT Sirge, punkt ja tasapind Nr 5
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
SKORPIONID Hans-Erik Tõnissoo Ilmar Mikael Sinisalu Välimus Maismaal elavatest lülijalgsetest ürgseim Ürgskorpionid kivististes väga hästi säilinud Kokku umbes 600 liiki, 70 perekonda Väga hästi kohastunud elama kuivas ja kuumas Suurus väga varieeruv 1,5 31 cm Värv kollasest kuni mustani Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber...
tõeline Archimedes matemaatik Reelika Sinisalu 10D Pilt Archimedesest Kes oli Archimedes? Vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja Archimedes sündis umbes 287 eKr Sitsiilias 287 eKr 212 eKr Üks antiikaja juhtivatest teadlastest Mitmete uuenduslike masinate leiutaja Lapsepõlv Haridus Aleksandrias, Egiptuses Isa oli astronoomik Peamised huvialad matemaatika ja füüsika Poliitika,luule, astronoomia, kunst,
Kooli üldise seltskonnaga olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja abivalmis ja ma poleks kunagi uskunud, et ma nii palju uusi sõpru endale saan. Õpetajad on väga abivalmis aga kui vaja siis karmid ja panevad ikka oma sõna maksma. Oma õppeainet mida õpetavad valdavad väga hästi ja õpilastele saab kõik kiiresti selgeks. Kõige paremini on mulle õpetajatest meelde jäänud geograafia õpetaja Ene Külaots ja suhtlemispsühholoogia ja inimeseõpetuse õpetaja Astrid Sinisalu. Õpetaja Sinisalu teeb oma tööd suure kiindumuse ja kirega. Seda on hea vaadata kui keegi on nii pühendunud oma erialale ja talle kohe meeldib õpetaja olla. Õpetaja Külaots on meelde jäänud eelkõige selle huumorisoonega mis talle antud on, alati kui klassivennad nalja teevad siis ta üritas kurja nägu teha ja pahandada aga lõpuks hakkas ise ikka naerma. Teistel õpetajatel ka viga ei ole, kõik on omamoodi head ja toredad inimesed.
valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus - Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses - Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Tallinna Ülikool Sander Mets Tarbijakäitumise ülevaade nutitelefonide kasutajatest Praktiline töö Õpetaja: Aivar Voog Tallinn 2017 Sisukord Nutitelefonide tarbimisnõudlus............................................................................... 3 Nutitelefonide hinnaelastsus.................................................................................. 5 Nutitelefonide konkurentsisituatsioon....................................................................5 Tarbijaskonna margiteadlikkus................................................................................ 6 Tarbija üldised hoiakud........................................................................................... 7 Kasutatud materjal................................................................................................. 8 Nutitelef...
Pärnu kutsehariduskeskus Pärnu kutsehariduskeskus Erinevad perekonnavormid Koostaja: Nelly Kukk Juhendaja: Astrid Sinisalu Pärnu kutsehariduskeskus Perekondliku eluviisi bioloogilised alused: · vajadus pikka aega hooldada järglasi · aastaringne sugutung · sugudel baseeruv tööjaotus Perekonna kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonid: · Järglaste saamine · Sotsialiseerimine · Hoolitsemine ja kaitsmine · Sotsiaalse staatuse andmine · Sotsiaalne kontroll · Seksuaalkäitumise reguleerimine Perekonna definitsioone:
· Padrik, P., Everaus, H. (2013). Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. · Parm, Ü., Vahtramäe, A. Kasvajad. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. http://kasvajatepatoloogia.weebly.com/53-kasvajate-levimine-ja-retsidiveerumine.html (18.12.2015). · Raukas, M., Kanger, M. (2013). Jäsemeluude metastaaside käsitlus. Eesti Arst, 92(9), 509515. · Sinisalu, V., Tomberg, T. (2012). Metastaas ajus söögitoruvähi esmase kliinilise avaldusena. Eesti Arst, 91(5), 248250. Lõpplehe foto: Rinnavähi varajase avastamise kampaania plakat. http:// designtaxi.com/news/366962/A-Dated-Breast-Cancer-Awareness-Ad-Campaign-Teaches-You-To-Know-Your-Lemons/faq KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE
Euroopa Regionaalbüroo, Tartu Ülikooi tervishoiu instituut ; Agris Koppel, Jarno Habicht ... [jt.] 2008 6. EESTI HAIGLAVÕRGU ARENGUKAVA 2002 7. Haiglavõrgu jätkusuutlikkus: Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 2010 8. Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaiglaid erastada. Eesti päevaleht. 17. juuni 2010 9. Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel. Postimees 11.03.2008 10. Sotsiaalminister: väikehaiglaid ei suleta. Postimees 20.06.2009 11. Väino Sinisalu. Eesti arst. Estonian Hospital Master Plan 2015" kümme aastat selle valmimisest. 2010 Tänan tähelepanu eest!
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide puudumisele on olnud imekspandav, seejärel nõukogude võimu all olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda ,,varjus".
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese
Ja üldse, ma ei taha temast praegu rääkida! Ja kes te sihukesed olete? Kleidid puhevil kui faasanitel! Näod nõnda valged, et Surmgi kreepsu saaks! Ausõna, kui teil kedagi korda seada nii väga vaja on eks kasutage juhust ja võtke endaga ometi midagi ette! Vaikushetk. Danielle vaatab Adeelele naeratades otsa ja too vastab sama kavala ja apla pilguga. Danielle: Särtsakas! Adeele: Ahvatlev! Danielle: Täiuslik kavaler! Võtan kõik oma senised sõnad tagasi, preili Sinisalu! Adeele haarab Marci käevangu too raputab neiu julmalt maha. Danielle naerab, haarab Marci käest kinni ja tirib ta lavalt minema. Adeele keksib õnnelikult järele. Marc puikleb teel vastu. Marc: Ei! Mida te teete? No kuulge...nii me ju kokku ei leppinud!...Kuulge...Teil pole õigust!...Jätke järele!...See on ju naeruväärne!...Halloooo? Kas keegi üldse kuuleb mind?....Oodake nüüd ometi! Jne... Kardinad. III vaatus Kardinad
Kõrvelaane turismitalu, Käru küla, tel: 512 2118, [email protected]. Info: majutuskohti on 14, avatud aastaringselt. Lainela puhkeküla ja laager, Neeme tee 70, Käsmu küla, tel: 323 8133, 508 9110, [email protected], www.lainela.ee. Info: majutuskohti on 180, avatud 01.05- 01.09. Lammasmäe Puhkekeskus, Linnuse küla, tel: 52 86 349, [email protected], www.lammasmae.ee. Info: majutuskohti on 16, avatud aastaringselt. 3*** Sinisalu puhkemaja, Neeme tee 33, Käsmu küla, tel: 5076778, www.sinisalu.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 10, 01.06-01.10. Tamme Karavanpark, Raudlepa küla, tel: 5552 7013, [email protected], www.tammekaravan.ee, Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 EISMA KÜLALISTEMAJA JA PUHKEKÜLA, hinnad 8 Click to edit Master text styles Toa maksumus inimese kohta 1
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg ma...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu.
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ...
alahinnatud. Paljud vähihaiged kuuluvad kõrgesse VTE riskigruppi ja selleks, et haigust optimaalselt ennetada on vaja tõsta teadlikkust probleemist onkoloogide seas. (7) VTE võib olla esimene näitaja kasvaja olemasolust, mistõttu VTE käsitlemine võimaliku paraneoplastilise sündroomina erineva eriala spetsialiste poolt võib aidata kaasa kasvaja varajasele diagnoosile. Kasutatud materjalid 1. Sinisalu, V. (2007) Venoosne trombemboolia. Eesti Arst, nr 86, lk 725-728 2. Falanga, A, Russo, L, Milesi, V, Vignoli, A. (2017) Critical Reviews in Oncology / Hematology, nr 118, lk 79-83 3. Ay, C, Pabinger, I, Cohen, T.-A. (2016) Cancer-associated venous thromboembolism: Burden, mechanisms, and management. Thromb Haemost, nr 117, lk 219-230 4. Figueroa, R, Alfonso, A, Lopez-Picazo, J, Gil-Bazo, I, Gracia-Mouriz, A, Hermida, J, Paramo, J.-A, Lecumberri, R
706 565 Saluste Peeter Tallinn 03:41:20 M40 499 535 Sammel Koit Tallinn 03:31:02 M40 1241 1425 Sarapson Ilvar Valga 04:07:24 M40 2033 1788 Selge Aivo Järvamaa 04:54:40 M40 2364 1952 Sepp Aivo Harju 05:48:31 M40 2208 2355 Siim Mehis Harju 05:15:03 M40 901 2489 Siitam Peep Harju 03:51:19 M40 1544 1428 Sinisalu Andres Tallinn 04:22:50 M40 1975 2578 Skeps Sandis Läti 04:51:36 M40 257 1899 Skutelis Aivars Läti 03:15:50 M40 2152 1984 Smitke Aivo Harju 05:06:29 M40 897 550 Soodla Guido Tartu 03:51:05 M40 510 287 Soodla Raul Jõgeva 03:31:16 M40 247 558 Soonets Art Tartu 03:13:18 M40 2264 2564 Sutt Andres Tallinn 05:23:01 M40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
