Tänapäeva demokraatia tunnusjooned (0)

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned
Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks – esindusdemokraatia.
Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine . Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents , võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne annab pigem eelise suurparteidele ning proportsionaalne annab võimalusi ka väikeparteidele. Mõlemal süsteemil on omad eeliseid ja puudused, kuid leian, et demokraatia seisukohast lähtudes on proportsinaalne süsteem rohkem õigustatud. Proportsionaalne süsteem on kasutusel näiteks Baltimaades, majoritaarne Indias, USAs ning segasüsteem Saksamaal.
Demokraatlik riik on õigusriik - kas vabariik või konstitutsiooniline monarhia . Tihti toetub õigusriik põhiseadusele, kus on sätestatud riigi valitsemise kord, kõigi võrdsus seaduste ees ning inimõiguste järgimine, näiteks Eestis, Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides, kuid mitte alati. Mõnes riigis asendab põhiseadust mitu sellelaadset dokumenti nagu näiteks Suurbritannias. Valitsemine õigusriigis toimub legitiimselt ehk õiguspäraselt seadusi järgides. Avalikku võimu teostab rahva huvides riigi võimuorganite süsteem võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte alusel. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim valitsusele, õigust mõistab erapooletu kohus ning ükski võimuharu ei saa liigselt domineerida.
Tänapäeva demokraatlikud ühiskonnad on pluralistlikud. Lubatud on erinevad poliitilised ideoloogiad, rahvused ja nahavärvid, religioonid ja muud eelistused ning kedagi ei tohi diskrimineerida ning sekkuda nende ellu ei riigi ega teiste inimeste poolt. Parlamendis otsustamisel kehtib enamuse võim, kuid arvestatakse ka vähemustega, kel on õigus ka oma vaateid väljendada. Millegi suhtes protesti väljendamiseks on rahval õigus streikida ja korraldada meeleavaldusi nii riigi kui ka eraettevõtete vastu, mida ka palju tehakse. Viimaste kuude jooksul on meediast palju läbi käinud lennutöötajate streigid Hispaanias ja Soomes, detsembris protestisid kreeklased avaliku sektori palgakärbete vastu. Erinevad vabadused laienevad ka majandusele, kus riik majandust täielikult ei kontrolli ning toimib sega- ja vabaturumajandus .
Ajakirjandus ja meedia mängib demokraatlikes riikides väga suurt rolli. Öeldakse, et ajakirjandus teostab nn neljandat võimu riigis. Ajakirjandus mitte ei suru rahvale peale valitsuse ideid, vaid pakub objektiivset ülevaadet asjadest ning laseb seeläbi avalikul arvamusel ise kujuneda. Ta hoiab silma peal valitsuse, parlamendi ja poliitikute tegevusel ja juhib tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Ajakirjanduse ja avaliku arvamuse terava vastuseisuga on valitsusel raske populaarsust kaotamata oma poliitikat ellu viia. Näiteks lükati just äsja Eestis uue liiklusseaduse jõustumine edasi, tänu meedia osutamisele selle läbimõtlemata punktidele. Eelneva põhjal võin väita, et ajakirjandus teostab omamoodi järelvalvet ühiskonna ja poliitika üle ning omab tõesti tähtsat rolli demokraatlikus ühiskonnas.
Ka otsesel demokraatial on tänapäeval omad väljendusviisid. Rahval on võimalusi ka ise otsustamises osaleda. Näiteks on korraldatakse rahvahääletusi mingi küsimuse poolt või vastu hääletamiseks. Euroopa Liiduga liitumine otsustatakse samuti referendumitel. Ka kodanike vabatahtlik koostöö on demokraatias levinud. Minu arvates see näitab, et inimesed hoolivad oma riigist ning üksteisest ning võtavad ise ette samme selle paremaks muutmiseks. Erinevaid kodanikuorganisatsioone ning survegruppe on palju, kes mõjutavad ühiskonnaelu ja poliitikat alustades PETAst lõpetades erinevate ametiühingutega.
Tänapäeva demokraatia toimine on palju keerulisem kui varem ning erinevate tunnuste määramine on raskem ja võib riigiti mõnevõrra erineda, sest demokraatia täielik toimimine eeldab nii valitsuse panust kui ka rahvapoolset huvi, kuid kokkuvõtvalt võin öelda, et tänapäeva demokraatiat iseloomustab vabadus ja õiglus, millest lähtuvalt riigid oma valitsemist on üles ehitanud.