Ühiskonnaõpetus kokkuvõte (0)

2.1 võimude lahusus
Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles-Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt , vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib:
Seadusandlik võim
(Parlament)
Täidesaatev võim
(Valitsus)
Kohtuvõim
(Kohtusüsteem)

• Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
  
• Kodanikkonna huvide esindamine
  

• Seaduste elluviimine
  
• Riigi igapäevase toimise korraldamine (sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine)
  

• Seaduskuulekuse tagamine
  
• Võimus seadusliku kasutamise järelvalve
  
• Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine
  

Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses.
2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine
Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused:

• Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument
  
• Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
  
• Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
  
• Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
  
• Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid abalt levitada
  
• Kodaniku õiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest
  

Põhiseadus tagab igaühele võimaluse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja garanteerib kohtuvõimu sõltumatuse ning selle, et kohus järgiks õigust mõistes nii põhiseadust kui ka teisi kehtivaid seadusi.
Sotsiaalses õigusriigis peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täitetud(poliitiline, kultuuriline ja majanduslik võrdsus).
Demokraatlik riik põhineb põhiseadusele, mis on kõige kõrgem seadus ja kehtib kõikidele kodanikutele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused .
Eesti põhiseadust on võimalik muuta A rahvahääletusel, B riigikogu kahe järjestikusel koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena.
2.3. valimised
Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt riigikogu, kohalikud omavalimised, euroopa parlment
Referendum rahvahääletus – kodanikkond langetab üldisel hääletsel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine
Hääletamise tunnused

• Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte
  
• Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest
  
• Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal
  
• Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast
  

Valimistüübid

• Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni
  
• Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid
  
• Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla
  
• Passiivsed – ei tunne oliitika vastu huvi
  

Erinevad valimissüsteemid

• Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks
  
  • Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool
    
  • Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda
    
• Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi
  

2.4. erakonnad
Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine
Erakonna juhtorganid: esimees, juhatus, volikogu , üldkogu, büroo(keskus), aukohus (lahenada poliitikute vahelisi tülisi), revisjonikomision(tegeleb erakonna rahalise poolega).
Erakonna põhikiri – sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid.
Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega.
Vaidlusküsimused

• Sotsiaal-majanduslik
  
• Kultuuriline-rahvuslik
  
• Usuline
  
• Regionaal (linna-maa vastuolu)
  
• Valitsemiskorra
  
• Välispoliitika
  
• Postmateriaalsed ( osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika)
  

Vahendid saatutada eesmärke

• Materiaalsed ( liikmemaksud , eraannetused, eraldised riigieelarvest)
  
• Inimresurss (liikmeskond, valijaskond)
  

Ideoloogilised eripärad

• Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas
  
• Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas
  
• Liberaalne – muutusi toetav
  
• Konservatiivne – muutusi tõrjuv