Demokraatlik valitsemine

Q: Mis on tsensuur ?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Mis on põhiseaduse funktsioon demokraatlikus riigis?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Millised on põhiseaduse muutmise viisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Millised on demokraatliku hääletamise tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Mis on majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi peamised erinevused?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Mis on erakond Kes võivad EV-s kuuluda erakonda?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Kui tal on vähemalt 500 liiget 15 Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Q: Millist demokraatiat nimetatakse defektseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatlik valitsemine

Jürissaar, Maria

Demokraatlik valitsemine (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Mis on tsensuur ?
Mis on põhiseaduse funktsioon demokraatlikus riigis?
Milline tähtsus on 1215 aastal Inglismaal vastu võetud Magna Charta Libertatumil�?
Millised on põhiseaduse muutmise viisid?
Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu?
Millised on demokraatliku hääletamise tunnused?
Mis on majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi peamised erinevused?
Mis on erakond Kes võivad EV-s kuuluda erakonda?
Kui tal on vähemalt 500 liiget 15 Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid?
Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad?
Millist demokraatiat nimetatakse defektseks?
Kes on poliitbroiler� ja peibutuspart�?

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2
II ptk Demokraatlik valitsemine

Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi . Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim . Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine . Täidesaatev võim: seaduste elluviimine , riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve , sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine.

Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse ja personaalse lahususe all? – Võimude lahususe põhimõte on tõlgendatav mitmetasandiliselt, hõlmates nn horisontaalset, vertikaalset ja personaalset lahususprintsiipi. Horisontaalne lahusus : seadusandlik võim ( parlament ), täidesaatev võim (valitsus, riigipea ), kohtuvõim ( kohtusüsteem ). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused . (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla).

Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Tunnused: riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument, ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes, seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism , seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu).

Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus , võimuriigis aga distsipliin . Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid. (Võimuriik – läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.)

Mis on tsensuur ? Kuidas rikub internetivabaduse piiramine õigusriigi põhimõtteid? – Tsensuur on sõnaõiguse mahasurumine, kontroll sõnavabaduse üle. Internetivabaduse piiramine tähendab seda, et inimestel peaks olema vabadus kogu interneti sisule ja kasutamisvõimalusele, kuid paljudes õigusriikides seda pole ja see rikub selle põhimõtet, sest õigusriigis peaks olema inimesel vabadus.

Mis on põhiseaduse funktsioon demokraatlikus riigis? – Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele, põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus kätkeb endas seega eelkõige üldisi põhimõtteid, seda täiendavad sajad tavalised seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega.

Milline tähtsus on 1215. aastal Inglismaal vastu võetud „ Magna Charta Libertatumil“? – Esimene dokument, mis reguleeris kuningavõimu suhteid kiriku ja aadlike vahel, hiljem tavaelanike vahel. Esimene dokument, mis piiras kuningavõimu.

Millal jõustusid Eesti põhiseadused (4), anna neile oma hinnang. – 1920 võimude lahusese põhimõte, (1933) presidentaalne , vabadussõdalastele ehk vapsidele, 1938 kahekohaline parlament diktatuuri põhimõttel, 1992.

Millised on põhiseaduse muutmise viisid? – Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena.

Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu? – Valimised (kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised). Referendum ehk rahvahääletus (Kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses, nt Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses aastal 2003).

Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? – Vaba konkurents (kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus osaleda, kuid nad ei pea seda tegema ning kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida). Üldisus (hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest). Ühetaolisus (kõigil häältel on võrdne kaal). Otsesus (hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral).

Mis on majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi peamised erinevused? Milline on hübriidne valimissüsteem? – Proportsionaalses valitakse mitmemandaatilistes ringkondades, majoritaarses moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad. Proportsioonalses saadakse mandaate võrdeliselt nende saadud häälte arvuga, majoritaarses osutub valitusks enim hääli saanu. P kandidaadid seatakse üles üksiku hääle meetodi puhul vastavalt oma eelistusele, M parlamendi valimiste puhul kehtib absoluutne häälteenamus . P hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, M presidentivalimiste puhul rakendatakse otse valimist. Proportsionaalses on vähekaotsiläinud hääli, M on palju kaotsiläinud hääli. P pole suurparteidel eelist ja on keeruline, M on lihtne ja eelistab suurparteisid. Hübriidne on selline, kus on enamus ja võrdelised ühendatud.

Too välja avatud ja suletud nimekirjade peamised põhimõtted. – Avatud nimekiri: Kandidaadi nimekirja sees otsustab rahvas, valides konkreetse kandidaadi poolt, nimekiri järjestatakse kandidaadi saadud häälte arvu järgi. Suletud nimekiri: Hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas estitatud kandidaadile, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja eesotsa.

Mis on erakond? Kes võivad EV-s kuuluda erakonda? – Erakond või partei on poliitilise organisatsiooni nimetus/ sünonüüm . Erakond on kui ühendussild ühiskonna ja avaliku võimu vahel, kellele kodanikud usaldavad valimistel ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil. Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine , ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on mittetulundusühing . Erakonda kuuluvad esimees, juhatus/eestseisus, volikogu , suurkogu/üldkogu/ kongress , aukohus, revisjonikomisjon, büroo/ kantselei / kontor . Erakonna põhikirjas on erakonna eesmärgid. Erakonna programm on tegevuskava, et eesmärke saavutada. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget.

Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud .

Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus : muutusi toetav , parempoolsus : riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond , IRL, EKRE , Vabaerakond. Konservatiivsus : muutusi tõrjuv, vasakpoolsus : riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks . Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid .

Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid , mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valmisissüsteem, juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kondanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja kontrolli riigivõimu üle, võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel, üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.

Kes on „ poliitbroiler “ ja „peibutuspart“? – Poliitbroiler on inimene, kes on ainult poliitikaga tegelenud ja parteikohtadel olnud. Peibutuspart on valimistel osalenud inimene, kes kogus hääli, kuid saadud mandaati ei kasuta.

Mõisted:
Delegeerima – õigusi, kohustusi jne edasi andma
Formaalne – vormiline
Korruptsioon – kõlbeline laostumine , pistisepoliitika
Opositsioon – vastasrind, vastuseisjad
Populism – odav populaarsus
Propaganda – poolehoidjaid taotlev selgitustöö
Repressioon – surveavaldus, mahasurumine

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 23 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Jürissaar Õppematerjali autor

1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine.
2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse ja personaalse lahususe all? – Võimude lahususe põhimõte on tõlgendatav mitmetasandiliselt, hõlmates nn horisontaalset, vertikaalset ja personaalset lahususprintsiipi. Horisontaalne lahusus: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (valitsus, riigipea), kohtuvõim (kohtusüsteem). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused. (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla).
3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Tunnused: riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument, ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil vaid
Kes on „poliitbroiler“ ja „peibutuspart“?
1. Mõisted:
Delegeerima – õigusi, kohustusi jne edasi andma
Formaalne – vormiline
Korruptsioon –
Opositsioon –
Populism –
Propaganda –
Repressioon –

parlament tsensuur määratlus kandidaadid Demokraatlik valitsemine

Sarnased õppematerjalid

doc

Võimude lahusus

täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigused. Õigusriik Võimuriik Kord riigis Tagatakse õigusega Tagatakse distsipliiniga Vabadus Soodustatakse Surutakse alla

Ühiskonnaõpetus

docx

VALIMISED

HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes

Ühiskond

docx

Ühiskonnaõpetus kokkuvõte

elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused:  Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument  Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes  Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes

Ühiskond

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna kontrolltöö 12. klass

koosseisu poolt  Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal. Põhiseadus sisaldab riigi toimimise ja teiste seaduste aluseid. 19.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil? Referendumil langetab kodanikkond üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Valimistel kodanikud delegeerivad võimu, valides esindajaid, kes küsimuste üle otsustavad 20.Leidke valimistel osalemise kohta 2 poolt- ja 2 vastuargumenti. +  Võimalus valida endale meelepäraseid esindajaid  Aktiivsus ühiskonnas -  Meelega rikutud sedelid

Ühiskond

odt

Võimude lahusus

1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seadus

Avalik haldus

rtf

Demokraatia, erakonnad, valimine

Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike

Poliitika

docx

Demokraatlik valitsemine

Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid p

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk