Õigusriik, valimised, võimude lahusus (2)

2 HALB

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Võimude lahusus
Võimude horisontaalne lahusus:

See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne.

Võimude vertikaalne lahusus:

Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded.

Võimude personaalne lahusus:

Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses

(Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal)
Õigusriik
Õigusriik – St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas
Õigusriigi peamised tunnused:

Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument

Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt

Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes

Võimude lahusus

Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid vabalt levitada

Kodanikuõiguste kaitse

eraomandi kaitse võimliku riikliku omavoli eest
Õigusriigi miinused või ohud:

Seadustest saab nii-öelda asi iseeneses, inimene unustatakse sealjuures täielikult ära.
Samas on seadused kohati liiga liberaalsed ning erinevad kelmid saavad neid enda huvides ära kasutada – nt süüteod aeguvad ning asja venitatakse seni, kuni kohtul ei jäägi muud üle, kui kelm õigeks mõista. See omakorda riivab ühiskondlikku õigustunnet

Kollektiivne otsustamine – Hääletamine
Kodanikud saavad sõna sekka öelda 2 peamisel moel : 1) valimised 2) rahvahääletus ( referendum )
Demokraatiliste valimiste peamised tunnused:

Vaba konkurents – valijal õigusi ka mitte hääletada, kanditaatidel võrdsed võimalused

Üldisus – hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest

Ühetaolisil – kõigil häältel on võrdne kaal. Hääletaja mõjutamine on keelatud

Otsesus – Valimistulemustel on võimalikult suur kaal
Puudel – Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides.
Valijate tüübid

Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad.

Rutiinsed valijad – teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal.

Jooksikud – hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub.

Passiivsed – valivad juhuslikult ning ka valima sattumine on suur juhus .
Valimiste etapid:

Väljakuulutamine – kuulutab välja president .

Ettevalmistus – tehnilised üksikasjad, kanditaatide ülesseadmine jms.

Valimiskampaania

Eelhääletus – valimiste nädala (reeglina) kolmel esimesel päeval toimuvad eelvalimised. See pakub võimaluse hääletada inimestele kes on sisse kirjutatud ühte kohta, aga elavad teises. Samuti neile, kes ei taha valimiste päevani oodata. Samal ajal traditsioonilise hääletamisega toimuvad E-valimised. 2011 aasta riigikoguvalimistel lisanduvad ka M-valimised ehk mobiilsed valimised.

Valimispäev – hääletamine võimalik ainult sissekirjutusjärgses jaoskonnas. Igasugune valimispropaganda ning mõjutamine on keelatud.

Häälte lugemine – algab kohe kui suletakse jaoskonnad. Selleks ajaks on teada eelhääletuse tulemused. Esialgsed tulemused selguvad reeglina keskööks.

Tulemuste väljakuulutamine – ametlikud tulemused kuulutatakse välja pärast võimalike protestide läbivaatamist.
Valimissüsteemid
Peamised valimissüsteemid on :

Majoritaarne ehk enamus valimiste süsteem

Proportsionaalne ehk võrdeliste valimiste süsteem
Majoritaarne süsteem – Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. (Mandaat – koht esinduskogus)
Vastavas ringkonnas saab võita ainult üks kanditaat. See kes on kogunud teistest rohkem hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse.
Proportsionaalne süsteem – Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis moodustatakse riigikogu valimisteks 12 ringkonda, milles vastavalt valijate arvule jaotatakse 4-12 mandaati. Mandaate kogutakse vastavalt saadud häälte arvule.
Proportsionaalne jaguneb kaheks:
1)nimekirjavalimised
2) üksiku ülekantava häälte meetod
Nimekirja valimised jagunevad :
1)suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele aga kogutud mandaadid jagatakse nende vahel kes on partei poolt paigutatud nimekirjas ettepoole .
2) avatud nimekiri – suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole omades ka suuremaid võimalusi valituks osutuda.
Proportsionaalne süsteem ei taga harilikult ühelegi erakonnale absoluutset enamust. Valituks võivad osutuda paljude erinevate erakondade esindajad. Selleks, et esinduskogu liiga kirjuks ei muutuks on kehtestatud valimiskünnis. Selle kohaselt tuleb koguda vähemalt teatu hulk häälte üldarvust. Eestis on see 5%.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 167 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

167 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maarja552 Õppematerjali autor

Võimude lahusus
Võimude horisontaalne lahusus:
• See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne.

Võimude vertikaalne lahusus:
• Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded.

Võimude personaalne lahusus:
• Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses

(Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal)

Õigusriik
Õigusriik – St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas
Õigusriigi peamised tunnused:
1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument
2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt
3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
4) Võimude lahusus
5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid vabalt levitada
6) Kodanikuõiguste kaitse
7) eraomandi kaitse võimliku riikliku omavoli eest
Õigusriigi miinused või ohud:
• Seadustest saab nii-öelda asi iseeneses, inimene unustatakse sealjuures täielikult ära.
• Samas on seadused kohati liiga liberaalsed ning erinevad kelmid saavad neid enda huvides ära kasutada – nt süüteod aeguvad ning asja venitatakse seni, kuni kohtul ei jäägi muud üle, kui kelm õigeks mõista. See omakorda riivab ühiskondlikku õigustunnet

võimude lahusus võimude vertikaalne lahusus võimude horisontaalne lahusus võimude personaalne lahusus õigusriik õigusriigi tunnused õigusriigi miinused hääletamine demokraatiliste valimiste tunnused valijate tüübid valimiste etapid valimissüsteem majoritaarne süsteem proportsionaalne süsteem nimekirjavalimised üksiku ülekantava häälte meetod

Sarnased õppematerjalid

doc

Valitsemine: Demokraatlik ühiskond

· Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele · Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja · 20 . sajandi mõjukaimad natsism, fasism, kommunism Valimised Demokraatlike valimiste peamised tunnused: · vaba konkurents-kandidaatidel võrdsed võimalused · ühetaolisus-kõigi häältel on võrdne kaal · üldisus-hääletusõigus on suurel osal ühiskonnal · otsesus-valimistulemusel on võimalikult suur kaal Valijatüübid: 1. parteiaktiivne-kindla erakonna või ideoloogia toetaja 2. rutiinne-valib alati sama erakonda, sõltumata programmist 3. jooksik-valib erakonna, mis kõige paremaid asju lubab 4

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetus kokkuvõte

2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem)  Seaduste  Seaduste elluviimine  Seaduskuulekuse

Ühiskond

docx

VALIMISED

ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve

Ühiskond

rtf

Demokraatia, erakonnad, valimine

Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal

Poliitika

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu.  Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia  Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

· ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval - RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel - EP iga 5 aasta järel juunis Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas (KOV üksustes - vallas või linnas) püsivalt elavatel

Ühiskond

docx

Demokraatlik valitsemine

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga.

Ühiskond

Rohkem sarnaseid