VALIMISED (0)

ÜHISKOND
2.1 VÕIMUDE LAHUSUS
Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi .
Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud
CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses „ Seaduste vaimust “ (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik .
VALITSEMINE
SEADUSANDLIK VÕIM-

• Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
  
• Kodanikkonna huvide esindamine
  

TÄIDESAATEV VÕIM-

• Seaduste elluviimine
  
• Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine.
  

KOHTUVÕIM-

• Seaduskuulekuse tagamine
  
• Võimu seadusliku kasutamise järelevalve
  
• Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine
  

HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS
HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele.
VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded.
PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.
2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE
ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes.
ÕIGUSRIIGI TUNNUSED-

• Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument
  
• Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
  
• Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
  
• Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
  
• Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
  
• Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest
  

SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud.
PÕHISEADUS- riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes, määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhteid ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.
MAGNA CHARTA LIBERTATUM- suur vabaduskiri. Selle 63 paragrahvis on kirjas õigused ja vabadused mis reguleerisid aadelkonna, kiriku ja kuningavõimu vahekordi.
ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus.
EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul .
2.3 VALIMISED
VALIMISED- kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt: Riigikogu, Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised.
REFERENDUM - kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003)
DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED

• VABA KONKURENTS - kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida.
  
• ÜLDISUS- hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest.
  
• ÜHETAOLISUS- kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada.
  
• OTSESUS- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
  

VALIJATÜÜBID

• AKTIIVSED- valijad on teinud kindla valiku mingi partei ja selle ideoloogia kasuks. Nad toetavad järjekindlalt partei poliitilist liini.
  
• RUTIINSED- valija jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad parteid harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne.
  
• JOOKSIKUD - jälgivad ja võrdlevad parteide tegevusprogramme ning toetavad valimistel ideoloogilistest kaalutlustest sõltumatult parteid, mille tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega.
  
• PASSIIVSED- valijad ei tunne erilist huvi poliitika ega parteide tegevusprogrammide vastu, nende osavõtt valimistest sõltub paljuski juhuslikest asjaoludest.
  

VALIMISSÜSTEEM
Valimissüsteem määrab, kuidas jagunevad hääletustulemusest lähtudes mandaadid ehk kohad esindusorganis.
ENAMUSVALIMISED- ehk majoritaarne süsteem, riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks, vastavas ringkonnas saab valimised võita ehk mandaadi omandada ainult üks konkureerivatest kanditaatidest- see kes saab rohkem hääli.
VÕRDELISED VALIMISED- ehk proportsionaalne süsteem, riik on