10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liizu67
Õppematerjali autor
kultuuriline ja majanduslik võrdsus). Demokraatlik riik põhineb põhiseadusele, mis on kõige kõrgem seadus ja kehtib kõikidele kodanikutele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Eesti põhiseadust on võimalik muuta A rahvahääletusel, B riigikogu kahe järjestikusel koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena. 2.3. valimised Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt riigikogu, kohalikud omavalimised, euroopa parlment Referendum rahvahääletus – kodanikkond langetab üldisel hääletsel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine Hääletamise tunnused Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte
hinnang. – 1920 võimude lahusese põhimõte, (1933) presidentaalne, vabadussõdalastele ehk vapsidele, 1938 kahekohaline parlament diktatuuri põhimõttel, 1992. 9. Millised on põhiseaduse muutmise viisid? – Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena. 10. Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu? – Valimised (kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised). Referendum ehk rahvahääletus (Kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses, nt Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses aastal 2003). 11
· õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada · kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus Põhiseadus õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed
presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992 · Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003)
kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru. juhul ka protestiaktsioone. II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus? Tea, mis on horisontaalne lahusus, vertikaalne lahusus ja personaalne võimude lahusus. 2. Millised tunnused on iseloomulikud õigusriigile, millised võimuriigile? 3. Kuidas saab muuta Eesti Vabariigi põhiseadust? 4. Mille poolest valimised erinevad referendumist? 5. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? 6. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Tunne mõlema eripärasid. 7. Mis on defektne demokraatia? Millised on peamised demokraatia ohud? Milline oli Platoni seisukoht? Vastused: 1. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte,
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll
millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu. Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle
võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid