Võimude lahusus (0)

1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne
Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi . Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim – olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus – tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus.
Vertikaalne lahusus – üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded.
Personaalne lahusus – ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses.
2.Õigusriik ja tunnused
Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes.
* riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument

• ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.
  

• seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
  
• seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
  
• õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
  
• kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest.
  3. Eesti põhiseadus
  

Põhiseadus – õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena.
4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused)
Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents ; üldisus – hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus – kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus – hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed
Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus- Meremaa , USA, Kanada ; Prantsusmaa)

• Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest)
  
• Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte)
  
• Pluss – selgus ja lihtsus
  
• Miinused – annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi.
  

Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland , Itaalia, Taani)

• Mitmemandaadiline valmisringkond
  
• Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega
  
• Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud)
  
• Sageli kasutatakse valmiskünnist – häälte piirinorm erakondadele
  
• Miinused – häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus
  
• Plussid – hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed šansid saada parlamendis esindatud – tagab pluralismi
  

5. Erakonnad , nende eesmärgid, rahastamine , parlamendierakonnad
Erakond on kodanike ühendus, mille eesmärgiks on teostada võimu. Poliitiline eesmärk. Igal erakonnal on kindel ideoloogia: IRL – konservatism , Reformi erakond – liberalism, Keskerakond – igalt poolt midagi laenanud, Rohelised – konservatiivne , Rahvaliit – konservatiivne.
Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni.
Erakond:

• MTÜ, mille eesmärk – poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine
  
• Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm
  
• Liikmed – vähemalt 18a kodanikud
  
• Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget
  
• Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest
  

6. Survegrupid
Survegrupp e. Huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakonnaväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühisele huvile tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu.
Positiivne külg:
grupp on piisavalt suur,siis oma loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna poolt.
Annavad ka hääletatule hääle ja mitte-esindatule esindatusse.
Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi
toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e. Tarvitavad riigivõimu elanikkonnagruppidele vajadustest ja huvidest.
Negatiivne külg:
ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid olla vastupidised üldisele
survegrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi
huvigruppide tegevusega võib kaasneda keelatud vahendite kasutamine.
7. Sotsiaalsed liikumised
Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism , riigiülesed.
8. Demokraatliku valitsemise puudused ( defektne demokraatia)
Defektne demokraatia – on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid , mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud.
Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. Armee ) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või riigi üle kontrolli; võimude lahususe põhimõtte rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tehtud.