Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

,,Eestis toimib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" (0)

1 Hindamata
Punktid
-Eestis toimib võimude lahusus-Eesti on demokraatlik riik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Exit4Now Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
doc

Haldusõigus

haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria ­ mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest, millega riik tegeleb. 3. avalik haldus formaalses mõttes ­ haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (=olenemata tegevuse sisust). 3 §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes Võimude lahusus teooria rajajad on John Locke ja Charles de Montesquieu. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti: Riigi kogu tegevuse jaotamine erinevateks riigi funktsioonideks ­ FUNKTSIONAALNE VÕIMUDE LAHUSUS (A) . Sellest lähtudes on riigil järgmised põhifunktsioonid: Legislatiivfunktsioon ­ Sisuks on üldkohustuslike ja abstraktsete õigusnormide loomine, loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena , so ajas ja ruumis esineda võivate

Haldusõigus
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude lahusus kui printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni

Haldusõigus
thumbnail
4
doc

Võimude lahusus

1. Võimude lahusus ­ seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik ­ seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes;

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
doc

Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses?

Mirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
docx

Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega.

Ühiskond
thumbnail
16
docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea

Ühiskond
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1. riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2. riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3. personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4. kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. 1. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide

Haldusõigus
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav, plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2) riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3) personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide

Haldusõigus



Lisainfo

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun