Demokraatia tunnused, valitsuse võimu tüübid, õigusriik, kohtusüsteemid (1)

Demokraatia
9 tunnust:

• vabad ja õiglased valimised
  
• konkurents võimu nimel
  
• poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest
  
• seaduste ülimuslikkus ( õigusriik )
  
• võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim)
  
• peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused
  
• peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad
  
• enamus arvestab vähemuse huvidega
  
• peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll
  

Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel
Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti.
Võimude lahusus on vajalik, sest:

• vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte
  
• võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks
  
• vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt
  
• tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel
  

Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu.
Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on:

• seaduste väljatöötamine
  
• seaduste vastuvõtmine
  
• kodanike huvide esindamine
  

Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu)
Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on:

• seaduste elluviimine
  
• sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine
  
• riigi igapäevase toimimise korraldamine
  

Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused.
Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on:

• seaduskuulekuse tagamine
  
• võimu seadusliku kasutamise järelvalve
  
• sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine
  

Kohtuvõimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide kohtusüsteemid.
Võimude lahususe tasandid :
Horisontaalne – riigivõimu osad on organisatsiooniliselt lahutatud. Igal institutsioonil on selge osa võimust ja kuulub mingi osa võimust selgelt ühele institutsioonile. Tavaliselt pole võimu lahusus täielik ja funktsioonid võivad kattuda institutsioonide vahel.
Vertikaalne – üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostavad valitsemisülesanded
Personaalne – üks ja sama isik ei tohi samal ajal olla mitme võimuharu teenistuses
Õigusriik – demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid; tähendab, et seaduste ülimuslikkusel põhineb võimukorraldus. Ühiskonnaliikmete suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldkehtivate põhimõtete alusel.
Tunnused:

• riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument
  
• ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt (vastandiks üksikjuhtudest lähtuvalt)
  
• seadused kehtivad universaaselt kõigi ühiskonnaliikmete puhul
  
• võimude lahusus
  
• õigus omada erinevaid arvamusi ja neid levitada
  
• kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse
  

Põhiseadus e konstitutsioon on demokraatliku riigi tugidokument. See on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike/elanike suhtes.
See määratleb:

• riigivõimu ja üksikisiku vahelised suhted
  
• riigikorralduse
  
• õigusloome
  
• riigivõimu ja KOV vahelise seisundi
  

See määratleb tavaliselt üldised põhimõtted. Seda täiendavad kõik teised seadused. Kõik teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või referendum. Tavaliselt on selle muutmine keeruline ja aeganõudev.
Parlamendid –
Ühekojalised - Valimistel moodustatud; kõigi 3 seadusandlikuvõimu ülesande täitmine;
Kahekojalised – Alam- ja ülemkoda
Alamkoda – tegutseb ühekojalise parlamendi moodi ehk rahvavalitud, täidab 3 SAV ülesannet
Ülemkoda – parlamendi osa, mille ülesandeks on alamkojas vastuvõetud seaduste heakskiitmine
Tsensuslikult koostatud ÜK – staatusesse sündimine ; vältimaks olukorda, et aadli huvid pole esindatud ; tasakaalustab
Terroriaalselt koostatud ÜK – tasakaalustab regionaalsed huvid
Riigikogu – tööd juhtib RK 3-liikmeline juhatus – esimees (Eiki Nestor ) ja aseesimehed (H-V Seeder , J. Ratas)
Täiskogu – kõik 101 saadikut
Komisjon – tegelevad seaduseelnõude väljatöötamisega; iga komisjon tegeleb teatud valdkonnaga (11). Kõige tähtsam seadusandlik seaduste väljatöötamise koht. Seal toimub peamine seaduste kokkukirjutamine .
Fraktsioon – koondab ühe erakonna saadikuid Riigikogus; Reform.->Kesk.->SDE->IRL->Vaba.->EKRE (6)
Saadikuühendused, -rühmad, delegatsioonid
Lk 108-9
Parlamendi erakondade jagunemine
Koalitsioon – erakondade liit, kes koostöös saavutavad enamuse. – RE, IRL, SDE
Opositsioon – ülejäänud. – KE, VABA, EKRE
Valitsus – täidesaatev võim
Ühepart. valitsus
Koalitsioonivalitsus
Valitsuse tööd juhib peaminister . Vastutab kogu täidesaatva võimu eest.
Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid.
Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö korraldaja.
Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium.
Kohtusüsteem Eestis
I aste –
Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine
Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine
II aste –
Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega
III aste –
Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega.
Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse.
Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem (pigem oluline seaduses kirjapandu, pretsedendid vähem tähtsad) vs anglo-ameerika õigussüsteem (vandemehed, presendentide järgimine ) vs šariaat (Koraani-põhine)
Valimised
Valitakse Euroopa Parlamendi esindajad (5 aastaks), KOV volikogu (4a), Riigikogu (4a).
Demokraatlike valimiste tunnused:

• regulaarsus
  
• ühetaolised – valijate hääled on võrdsed
  
• universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast
  
• vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine
  

Valimiste tüübid:

• majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades
  
• proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega
  

isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid

ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv

kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga.
Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.