väga olulisel kohal, kuna see annab õpilasele oskusi, mida igapäevane õppetöö ei anna ja hõlbustab ka edaspidiseid karjäärivalikuid. Peamised asjad, mida seda tehes õpitakse on näiteks aja planeerimise oskus, eesmärkide seadmine ning ka kuidas sinna maale jõuda. Tema arvates võiks selliseid uurimistöid olla rohkem, kuna siis saab õpilane rohkem teada teatud valdkonnast, ning jõuab teha järeldusi ka oma edaspidiseks elukutse valikuks. 3. Minu uurimisteema on: Arheoloogilised leiud. Minu uurimisprobleemiks oleks: Miks uuritakse arheoloogilisi leide? Esimene uurimisküsimus on: Mis tehakse edasi arheoloogiliste leidudega? ning teine: Kes ja kuidas uuritakse leide? 1 2
Uurimuse plaan Mida me tahame uurida? Esmane uurimisteema püstitus · Olulisus · Uudsus · Jõukohasus Üldteema, teemaring -> idee, tees, põhijoon, juhtmõte Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub
pole otsustatud teisiti) Probleemne Kus lõpeb uurimises osaleja veenmine ja algab sundimine? Kui palju informatsiooni peab osalejale tegelikult andma? Kui uuringus osalemise eest pakutakse tasu kas kummagi osapoole kohustused on siis suuremad? Kui uuringus osaleja soovib hiljem oma andmed tagasi võtta? Uurimistöö ja poliitika (1) Uurimistöö võib olla teadlikult väärtuspõhine (näit. feministlikke suundi), juba uurimisteema valik on mingis mõttes poliitiline otsus võib olla mõjutatud asetumisest kellegi poolele võib saada uurimistoetust mingilt (missuguselt?) instantsilt, kes on huvitatud uurimistulemustest (tellijalt) Uurimistöö ja poliitika (2) Uurimistöö võib olla mõjutatud: juurdepääsust uuritavaile andmetele uurimisgrupi liikmete erinevaist arusaamadest, näit. tulemuste hilisemate kasutusvõimaluste, uurijate karjääri jne osas publitseerimisvõimalustest
Leonardo da Vinci õhukruvi Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli maalikunstnik ja arhitekt, oli ta ka kuulus leiutaja. Tema üheks suurimaks unistuseks oli lendamine. Selle vastu hakkas ta huvi tundma juba oma noorusaastatel Firenzes. 1490. aastatel oli Leonardo märkmikus lisaks veejõu uurimisele teine valdav uurimisteema lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud lendavad ja oma tiibu lehvitavad ning ilma pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Ta joonistas neid oma märkmikusse ja tõstatas enda jaoks küsimuse, kuidas nad seda teevad. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, siis suudavad seda teha ka inimesed. See eeldus viiski teda lendavate masinate kavandamiseni. Tema üks leiutis on „õhukruvi“. 1485. aasta
· Lahendada sotsiaalseid probleeme. Riigi ja teaduse suhteid võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: 1) Riigi võimalused ja funktsioonid teaduslik tehnilises valdkonnas. 2) Riigi poolt finantseeritavate teaduslike uuringute prioriteetide hinnangud ja valikute süsteem fundamentaalteaduste osas. Siin on küsimuseks kes valib ja mis on kriteeriumid. 3) Riigi kaudsed toetused uuringutele ettevõtlussektori kaudu. 8. Probleemi olemus, püstitamine, uurimisteema ja uurimisprobleemi erinevused. Probleemi all mõistetakse erinevust lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. Situatsiooni all peetakse silmas nähtusi ja sündmusi, mis iseloomustavad mingi objekti seisundit. Uurimuse sihiks võib olla püüd arendada teooriat või täiustada praktikat. Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem.
tegema järeldusi praktikal kogetud olukorra kohta. Kursusetöö · On rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Rühmatöö 1 · Mida mõistetakse teaduse all? · Mis eristab (teaduslikku) uurimistööd praktilisest kainest mõistusest? · Mis eristab kirjalikku uurimistööd muudest kirjatükkidest? Teadustöö etapid · 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed
et kvalitatiivsel uurimistööl on erinevad definitsioonid ja seda on keeruline üheselt tõlgendada. Oluline on mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse uurimuse plusse ja miinuseid ning neid arvestada oma uurimustöö tulemustes (Õunapuu, 2014, 52). Kvalitatiivne uurimus on põhjalik, süviti minev uurimisviis, kus saab inimestelt täpseid vastuseid ja kuulda nende mõtteid otse ja vahetult uurimisteema kohta. Kvalitatiivseks uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: intervjuud, vaatlused, juhtumiuuringud, kaardistusuuringud (surweys), ajaloolised uuringud ja dokumentide analüüsid (Õunapuu, 2014, 53). Kuna minu uurimustöö teema on lein, surm ja kõik sellega seonduv, siis valin uurimisviisiks intervjuu. Intervjuu sobib kõige paremini nii isikliku ja hella teema puudutamiseks. Saan inimestega
eksperiment Eksperimendi puudused on: Eksperimendis osalejad muudavad oma käitumist vastavalt sellele, mida nad arvavad, et neilt oodatakse. Eetilised probleemid Platseebo efekt Eksperimentaatori mõju Hüpoteeside kontrollimise meetodid teised olulised Dokumentide analüüs - kirjalike, lindistatud või audiovisuaalsete materjalide analüüs. Ametliku statistika kasutamine (analüüsimine) - kasutatakse juhul kui iseseisvalt ei ole võimalik uurimisteema kohta materjali koguda (nt kuritegevuse uurimine). Juhtumi analüüs (case study) - ühe inimese, grupi või situatsiooni käitumise või protsesside intensiivne uurimine kasutades erinevaid uurimismeetodeid. Kasutatakse harva esinevate juhtumite uurimisel. Kuidas kontrollida järgnevaid uurimisküsimusi? Kas unepuudus põhjustab muutusi probleemide lahendamise võimes? Ajaloos on teada mitmeid juhtumeid, kus väikesed lapsed kasvavad metsas ning leitakse
...............6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi. Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki.
...............6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi. Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki.
uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus- tagajärg seos teiste nähtustega. Põhistatud teooria üks oluline metodoloogiline põhimõte on, et teaduslikku uurimust käsitletakse, kui tundmaõppimise protsessi, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga. Seda alustatakse esialgse valimi leidmisega ja üldise küsimuse esitamisega huvipakkuva uurimisteema kohta ning tundlikumaks muutuvate mõistete leidmisega, mis suunavad uurijat esitama teema kohta teatud küsimusi. Analüütiliste põhimõtete ja võtete hulka kuuluvad näiteks üheaegne andmete kogumine (analüüsiga alustatakse kohe), kodeerimine, analüüs ja teooria arendamine, memode kirjutamine jne. Analüüsi ja andmekogumise üheaegsus suunab edasist andmekogumist, et see keskenduks rohkem analüüsi käigus selgunud teemadele ja küsimustele
Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga- minu uurimisteema tulevikus Arutlev essee Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri, majandust, poliitikat ning ,,toota" järgmine põlvkond, kes liiguks sama teed. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust/tungi teha midagi oma riigi ja
taustateavet ning aitamaks uurimisettepaneku fookusesse seadmist. Antud uuringutest kogunevaid asjakohaseid viiteid ja allikaid saab kokku koguda bibliograafiasse ja/ või mitte- tekstiliste allikmaterjalide kogusse. 2) Antud viidete/ allikate kasutamine, et luua oma uurimistöö kriitiline arvustus, mis viib kindla uurimisküsimuse tuvastamiseni ning veenva argumendi väljatöötamiseni. 1. faas ehk algsed uuringud aitavad: * välja töötada uurimisettepaneku põhjenduse * koguda taustteavet uurimisteema kohta, defineerida põhimõisteid ning esile kutsuda välist tagasisidet * seada uurimisettepanek fookusesse või muuta selle fookust * koguda teavet valideeritud uurimismetodoloogiate kohta, mida on kasutatud teistes lõpuleviidud uuringutes. Oluline on, et uurimuse ulatus oleks teostatav ning seetõttu peaks uurimuse ulatuse ning sügavuse vahel valitsema tasakaal. 2. faas ehk kriitiline arvustus sisaldab endas viidete / allikate asetamist uuringukonteksti
Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit 5 3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone
tavapärastest allikatest. Selle tõttu asusin õppeaine ,,Eesti veed" käigus oma huvi rahuldama. Töö kulg ning teostus kujunesid äärmiselt huvitavaks ning mitmekesiseks. Selle uurimistöö tegemine viis mind paljude kohalike inimeste juurde, Tartumaa keskkonnateenistusse ning lõpuks ka Maaparandusbürooni. Kuna teaduslikult Kurepalu paisjärvedele lähenetud ei ole, mistõttu puuduvad ka veeproovid või katsed, siis pidin leidma teistsuguse väljundi ja uurimisteema. Minu töö koosnebki kahest osast. Esimeses osas püüdan jõuda jälile järve loomise tegelike põhjusteni ning kujunemisloole. Töö teine osa põhineb minu enda vaatlustel ning kahel katsel. 3 1. LOOMISLUGU 1.1. Algmatejalid Minu kasutuses olevad algmaterjalid olid äärmiselt kesised. Järv on rajatud Maaparandusbüroo poolt 1981. aastal, mistõttu varasematest allikatest ei ole midagi leida. Veeproove järvest
kasutades vee peal kõndida. Ta joonistas ka ujumisrõnga ja päästevesti, mis oma tänapäeval loomulikud asjad, kui need olid ajast ees. Tal oli ideid luua ka kanaleid. Teadlased on huvitatud, et kust tuli Leonardol see suur huvi vee vastu. See võib pärineda lapsepõlvest, kui Vinci külas möllas torm, mis oli tugev kui orkaan ja kui ta oli 14, siis tõusis Arno jõgi üle kallaste ja ujutas Firenze üle(Phillips 2006: 38-39). 1490. Aastatel oli Leonardo märkmikulehtedel valdav teine uurimisteema- lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud tiibu lehvitavad ja ilma mingi pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Linnulennu uurimine viiski taeva vallutamist taotlevate masinate kavandamiseni. Leonardo uskus, et see lind, kes lapseeas tema juures käis, oli enne, mis kuulutas tema tulevast huvi lendamise vastu. Ta hakkas linde lahkama, et uurida nende tiibades olevaid lihaseid ja luid. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, suudavad seda ka inimesed, ning
Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude mõtlemist on nimetatud ühe ajupoolkeraga mõtlemiseks, kuna idealismi eirati ja järele jäi ainult materialism. Arvatakse, et peamine nõukogude kirjanduse vool oli sotsialistlik realism, aga tegelikult on
organisatsiooni mainet positiivses või negatiivses suunas? Kui suur on väljalangemise protsent? Seitsmes etapp Seitsmendas etapis analüüsin iga küsimuse eraldi läbi ja mõtlen, kas see on siiski antud uurimistöö kontekstis vajalik või mitte. Siinkohal leian, et kõik minu uurimisküsimused on vajalikud, et saada selle uurimisteema kohta täit pilti. Läbitud protsessi refleksioon Pean tunnistama, et protsess oli siiski omajagu raske. Kuid et tegu on mind ennast väga huvitava teemaga, siis oli seda sellegi poolest huvitav teha, sest erinevatest küsimustest koorus nii palju välja, tundub, et on väga palju mida uurida. Kui ma nüüd ise peaksin seda teemat uurima hakkama, siis olgugi, et väga põnevil, oleksin ma alguses väga segaduses. Juba praegu uurimisküsimusi paika pannes tundsin, et tahaks
5. 5. kas tulemus kinnitab hüpoteesi? 6. 6. tee järeldused ja anna neist teada Võimalikud variandid Uurimisraport Akadeemilise pädevuse tõestamiseks mõeldud töö Üldiselt peaks seminari- või lõputöö sarnanema esimesega, ehkki selle maht on suurem tavalisest teadusartiklist ja väiksem monograafiast ning rohkem tuleb tähelepanu pöörata oma akadeemilise pädevuse tõestamisele. Millest alustada? Leia oma uurimisteema Uuri, kas sarnasel või lähedasel teemal on varasemaid uurimusi Loe läbi teemakohane kirjandus Selgita välja, kes on antud teemas autoriteedid (viited aitavad) Piiritle oma teema (miks just seda osa/suunda oleks vaja veel uurida) Asu koguma allikaid Allikate valik Sõltub küsimusepüstitusest Silmas pidada Allika vanust (eelistame uuemaid, aga mõnikord tuleb üles otsida just vanim kui kõige adekvaatsem) Autori tuntust ja autoriteeti
seletus (põhjuste loetelu) > üleminek järgmisele lõigule • Parim viis teadusliku stiili omandamiseks on lugeda teaduslikke allikaid ja uuringuid IV KODUTÖÖ IV kodutöö on lihtsalt sõnastades: Plaan, kuidas jõuda punktist A (uurimisküsimusest) punkti B (järeldusteni) IV kodutöö • SISU: – valitud teema, valdkonna ja aktuaalsuse kirjeldus; – uurimisküsimus(t)e ja/või hüpoteesi(de) püstitamine; – uurimisteema ja -küsimusega seotud teoreetiliste allikate ülevaade: – kasutada/viidata tuleb vähemalt 10 allikat (sh vähemalt 7 rahvusvahelise levikuga akadeemilises teadusajakirjas avaldatud uuringut/analüüsi ja vähemalt 3 poliitikaanalüüsi) – andmete kogumise ja analüüsi meetodi kirjeldus ja selgitus – kuidas plaanite uurimisküsimuse jaoks andmeid korjata ning kuidas neid andmeid analüüsida; – põhjalik võimalike takistuste kirjeldus andmete kogumisel
Tallinn, 2000] (lk. 390) Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949) ...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur, 1986-89 teadur ja 1989. aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992
2003. aasta septembrikuus rünnati esmakordselt Iraagis Eesti üksusi. 1 H.Tiido. Räägime NATO- st. Tartu, 2001. 16 Kokkuvõte Uurimistöös jõudsin järeldusele, et inimesed pidasid riigi turvalisust siiski väga tähtsaks ning paljudele oli tähtis Eesti maine ja julgeoleku tõstmine. Mulle, kui töö teostajale pakkus uurimisteema vägagi huvi, kuna see probleem on Eesti rahva seas väga teravalt üles tõusnud ja inimesed olid rõõmuga valmis jagama oma arvamusi ja tõekspidamisi. Kindlasti leidsin küsitluste ja vestluste käigus nii mõnegi vastuse ka enda isiklikele kõhtlustele. Mul oli hea meel, et inimesed olid valmis minuga sellel teemal avameelselt arutlema. Kuid oli ka inimesi, kes olid kõhkleval seisukohal ja ei soostunud oma lõpplikke mõtteid jagama.
• Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud. • Operatsionaliseerimine – mõõdiku leidmine kontseptile • Uurimisinstrument – tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada (nt. küsitlus) • Hüpotees – oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos • Uurimisdisain ehk uurimiskujundus – loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele 3. Uurimisteema, uurimisprobleem, uurimisküsimused, hüpoteesid. Teema valiku üldised motiivid • Isiklikud motiivid – Huvi (võta teema, mis huvitab!) – Konjunktuur (populaarsed teemad – äkki müüb…). • Teaduslikud motiivid – teoreetilisemmõistmise edasiarendamine (väga head BA tööd, aga enamasti MA-tööd) • Ühiskondlikud motiivid – soov uurida ja lahendada mingit ühiskondlikku/ halduslikku/poliitilist probleemi. Praktilisi soovitusi teema valikuks
muutub ajaga. Sellepärast ei olegi ühte kindlat ja püsivat reeglit tõhusa värbamise tagamiseks. Küll on aga võimalik luua eeldused selleks, et organisatsioon oleks võimeline kohanema ja igal vajalikul hetkel sobiliku värbamiselahenduse valima. Personali värbamis- ja valikuprotsessi konseptsioon on viimastel aastakümnetel arenenud ning majanduskeskkondades muutunud läbivaks teemaks. Kuna Eestis on hetkel majandusraskuste tõttu vaba personali valik suurenenud, siis on antud uurimisteema käesoleva ainetöö raames igati aktuaalne. Töö autori eesmärgiks on kirjeldada personali värbamist ja valikut. Töös käsitletakse põhjalikumalt erinevaid personali värbamise allikaid ja vahendeid ning personalivaliku meetodeid. Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: · kuidas toimub personali värbamine; · tutvuda värbamisallikatega; · kuidas toimub personali valik.
Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus ehk selle üheselt juba ära vastata Miks on uurimisküsimused olulised? Neist sõltub: Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne Uurimismeetod andmekogumismeetod Uurimistöö teoreetilised alused peavad haakuma uurimisküsimustega Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! Halbu ja häid näiteid Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna tüüpidest (massipartei, kartellipartei...) Hea näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib parteide sidusorganisatsioonidest ja nende rollist Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga:
või perekonda, teine logos õpetust või teadust (Must 2000:11). Genealoogia ehk sugukonnateadus (kõnekeeles peamiselt suguvõsauurimine või sugupuu koostamine) on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ning sugulussuhteid (Puss 2006). Genealoogia pakub eluloolisi andmeid, aitab selgitada varanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi suhteid (ENE 3:131). Genealoogia on universaalne uurimisteema, millega on tegeldud ja tegeldakse kogu maailmas (Puss 2006). See on ühtlasi amatöörajaloo kõige massilisemalt viljeldud ala kõigis maailma arhiivides tegutsevatest uurijatest kummarduvad umbes kolm neljandikku just suguvõsa ajalugu kajastavate arhivaalide kohale (Must 2000:11). 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba neil kaugetel aegadel, kui tekkis arusaamine veresugulusest
kanda nii, et kvaliteet paraneks. Seda saab saavutada tunnustades AH ametnikke hea töö eest, lisaks sellele tuleb erinevate ametite ametite peale määrata selleks sobivaimad isikud. 3. Loeng: suur vs väike riik ja avalik haldus Gosta Esping-Andersen, 1990, The Three Worlds of Welfare Capitalism, Polity Press, ptk 1, 9-34: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/Esping-Andersen_1990.pdf Heaoluriik on olnud lemmik uurimisteema mitmeid aastaid. Sõdade põhjuslik mõju, mis oluline. Väikeriigi definitsioon sõltub uurimisobjektist. Väiksed riigid geograafiline lähenemine; ühiskonnaline lähenemine(ajalooline, kultuuriline, keeleline kontekst ja sotsiaalsed suhted). Väike riik ei saa endale lubada suurt riigiastutuste süsteemi. Väikse ja suure riigi vahel puudub oluline seos riigi suuruse ja ametnike arvu;-valutsusarutuste arvu;- valitsemiskulude vahel. Väikeriigis on
· uuringu väited väidetega siduda · uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks UURIMISPROTSESS Teadust vaadeldakse sageli kui protsessi ehk ajas kulgevat tegevustikku. Peamine põhjus selleks on see, et uurimistöö vajab aega ja kaalutlemist. Arusaamisele jõutakse järk-järgult ja see võib samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem 2a) Probleemi esitamine 3) Uurimisplaan 4) Mõõtmine 5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha.
...........................................................................23 LISAD........................................................................................................................................... 24 3 SISSEJUHATUS Terviseks! Kolks klaasid kokku ja põhjani, nii see läheb ilma, et keegi arutleks selle üle, mis jubedaid tervisehädasi see liigne pits või klaas kaasa võib tuua. Uurimisteema on pühendatud alkoholi tarbimisele tänapäeva Eestis, selle positiivsest ja negatiivsest mõjust organismile, ja muud sellega seonduvat. Kogutud ühiskonna arvamused probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige seisneb uurimistöö aktuaalsus selles, et leidub vähe neid, kes alkoholi ei tarbi ja mida aeg edasi seda nooremalt hakatakse alkoholi tarbima ning Eesti on suure alkoholi tarbivusega riikide hulgas.
.25 ANKEET.......................................................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS „Mida saab ära süüa, et kõhneneda?“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb. Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet, missuguseid haigusi ja häireid. Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga
alternatiivsete lahenduste ja arenguvõimaluste otsimisel ning valikute tegemisel. 5 Toetuvad töös klientidega transpersonaalsele psühholoogiale, mis uurib inimest tervikuna seoses tema enda, teiste, looduse ja kosmosega. Valdkonna eesmärgiks on mõista kogemuste ja elamuste üldiseid ning konkreetseid aspekte, mis tulevad ette inimese identiteedi kujunemise ja küpsemise käigus. Transpersonaalse psühholoogia peamise uurimisteema keskmeks on arengu ja iseseisvumisega seonduv fenomenoloogia, mis kaasneb teadvuse positiivse transformatsiooniga, iidsete tarkuste praktiseerimisega ning eneseteadvuse püüdlustega. Nende püüdluste käigus kombineerivad indiviidid sageli erinevaid meetodeid, sh. mõtisklevaid praktikaid, psühhoteraapiat, unenägusid, loomingulisi tegevusi ning teisi meetodeid, kus on vajalik teatav spirituaalsus. Transpersonaalne psühholoogia seab rõhu
igapäevaellu Religioon on pühade praktikatega ja uskumustega ühendatud süsteem, mis ühendab oma järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda Religioon on solidaarsuse vallandaja On huvitatud religiooni funktsioonidest: distsiplineeriv, siduv, jõudu andev, eufooriline Antropoloogia 20. saj alguse Inglismaal 20 saj alguseks oli üldine antropoloogia uurimisteema paika pandud primitiivne, metsik, varajane inimene ja tema kultuur, eksootilised kultuurid. Pandi paika ka antropoloogia terminid: etnograafia on kirjeldus kirjaeelsetest rahvasteest; etnoloogia on teadus, mis tegeleb kirjaeelsete rahvaste ajalugude konstrueerimise ja uurimisega; sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega. Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi.
6. KURSUSETÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE Kursusetöö koostamine, esitamine ja kaitsmine toimub üks kord aastas ning konkreetsed tähtajad on toodud õppetöö graafikus ja tunniplaanis. 6.1. Kursusetöö koostamine ja esitamine Kursusetöö tüüp ja teema valik. Kursusetöö koostatakse teoreetilise uurimusena, milleks on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö on individuaalne. Üliõpilane valib ise temale huvipakkuva ja jõukohase teadusliku uurimisteema. Teema peab vastama õpitavale erialale ja olema rakendusliku iseloomuga. Soovitatav on valida selline teema, mida saab edasi arendada diplomitöös. Vältida tuleb neid teemasid, mille käsitlemiseks üliõpilasel puuduvad võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Juhendamine. Juhendamine toimub seminaride ja individuaalsete konsultatsioonide raames. Seminaride teemad ning kursusetöö esitamise tähtaeg ja kaitsmise aeg on toodud aineprogrammis
(Mai). 9. etapp: õpilane valmistab koos juhendajaga ette uurimistöö kaitsekõne. 10. etapp: retsensiooniga tutvumine, uurimistöö kaitsmine. (Mai lõpp). Uurimistöö valmib tõrgeteta ainult siis, kui peetakse kinni kokkulepetest ja ajakavast ning õpilane teeb juhendajaga aktiivselt koostööd (vastupidi loomulikult ka). 5.1. Teema valik Uurimistöö teema ei ole referatiivne, vaid teema peab eeldama uurimisprobleemi või hüpoteesi. Kindlasti peab uurimisteema pakkuma huvi õpilasele endale ning vastama ka tema võimetele. Samuti tuleb teema valikul hinnata selle lahendatavust. Õpilasuurimistöö puhul on soovitav keskenduda pigem kitsamale ja konkreetsemale teemale. Teema valikul püstitatakse ka töö esialgsed eesmärgid ning uurimisküsimused. Nii mõeldakse läbi, kuhu üldjoontes tahetakse jõuda. Soovitatav on valida teema, mida lugedes hakkab kohe mõte liikuma ja vaimusilmas on näha, kuidas sellist teemat uurima hakata
1. Robert Merton arvates peab strukturaal-funktsionalism uurima eelkõige kuidas 1. sotsiaalne struktuur ei täida oma funktsioone * 2. muutub sotsiaalse struktuuri tähendus ühiskonnas 3. sotsiaalne struktuur täidab oma funktsioone 2. Paradigma idee kohaselt teadus areneb 1. revolutsiooniliselt * 2. tehnoloogiliselt 3. inkrementaalselt 4. traditsiooniliselt 3. Milline perega seotud uurimisteema pakub kõige rohkem huvi Ropert Mertoni kohaselt? 1. Kuidas ja miks perekond sotsiaalse struktuurina ei tule oma ülesannetega toime * 2. Kuidas ja miks perekond sotsiaalse struktuurina tuleb oma ülesannetega toime 4. Struktural-funktsionlismi kohaselt mõistmaks ühiskonda 1. on vaja uurida selle funktsioonide ning struktuuride tegevust ja olemust * 2
hoolimata selle esitaja isiklikest omadustest; 2) ühiskondlikkus: teaduslik teave peab olema (rahvusvahelise) teadusühiskonna ühine omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse.
Vaimne kultuur sümbolid, märgid (asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit); sotsiaalsed normid (reeglid, kombed: ettekujutused õigest käitumisest); väärtused, ideaalid (inimeste arusaamad sellest, mis on hea ja väärtuslik). 1.Peamised sümbolsüsteemid. Üks põhiline vaimse kultuuri komponent. Põhilised komponendid on kas loomulik keel ( keele sõnavara, grammatika) või diskursus (inimeste vaheline vestlus, kirjalikud tekstid). Keel on ka sotsioloogia jaoks oluline uurimisteema. Loomulik keel: Keele varieerumine tasandid kuidas inimesed keeleti erinevad. Keelkond seotud pikema ajalooga (Indo-Eurooa keelkond, Uurali keelkond jt) Keel seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt) Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega/klassi näitaja (keskklassi vs töölisklassi keel, haritlaste vs talupoegade keel)
ühiskonnas levinud käitumisharjumustest Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine Mis põhjustab homoseksuaalsust? Seksuaalne vägivald: Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta? Naistevastane seksuaalvägivald: oma võimu peale surumine teisele inimesele. Vägistamine on õpitud käitumine, peamiseks põhjuseks vihkamine naiste vastu ja vajadus enda üleolekut demonstreerida
Miks tahab teadus olla niivürd progresseeruv, miks see on teaduse privileeg? Inimene, kes väidab, et nt filosoofia ei ole teinud edusamme, rõhutab, et ikka leidb veel aristoteteleslasi, mitte seda, nagu poleks aristotelism progresseerunud. Teadlased töötavad peamiselt oma ala ja paradigma sees olevate inimeste tunnustuse saamiseks, filosoofid ja sotsiaalteadlased, teoloogid aga laiemale ja heterogeensemale publikule. Niisamuti isel esimesi see, et nad on vabad uurimisteema valius ja saavad seda kohandada kasutada olevate vahenditega, uid nt arstid ja ühiskonnateadlased peavad lahendama neid probleeme, mis on aktuaalsed, ühiskonnale vajalikud – seega teadlastelt on oodata kiireamt lahendust. Õpperaamatute valitsemine koolides – paradigma vastu usaldus. Pärast revolutsiooni loobutakse teaduses enamasti enamikust seda paradigmat käsitlenud raamatutest ja artiklitest – tulemuseks on drastiliselt moonutatud ettekujutus oma distsipliini minevikust.
KOKKUVÕTE Tänapäeval on rinnavähist kujunenud üks suuremaid surmapõhjuseid. Sellest küll räägitakse, ent ikkagi ei viida end kõige olulisega kurssi, mistõttu enamik inimesi käib arsti visiidil alles siis, kui esineb mõni sümpom ning sellest tulenevalt avastatakse vähk alles siis, kui selle täielikuks ravimiseks on juba hilja. Rinnavähk on kahtlemata huvitav uurimisteema. See on konkreetne ning faktidel põhinev. Uurimustöö tegemine oli üpriski aeganõudev, aga samas ka väga hariv. Faktide analüüs ja tõlgendamine ei osutunud kuigi keeruliseks ülesandeks, kuna materjali sel teemal leidus nii internetis kui ka mõnes raamatus piisavalt. Töö eesmärgiks oli leida vastused küsimustele: Mis on rinnavähk? Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida? Selgus, et rinnavähk on geenide mutatsioonide tagajärjel
mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd Muutused pere stsiaalses keskkonnas Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid Tervise ja käitumishäired
# 50 küsimust # 12 minutit # personalivalik Intelligentsuse muutumine: ühiskondlik olulisus Üks olulisi vanadusega seotud terviseriske on vaimsete ehk kognitiivsete võimete vähenemine, mida peetakse kõige hirmutavamaks (Martin, 2004) # Kõigi vaimsed võimed kipuvad vanaduses vähikäiku tegema: mõnel vähem, teisel enam # Eakate inimeste osakaalu suurenemine # Pensioniea tõstmine? => vaimsete võimete ealised muutused on ühiskonna jaoks oluline uurimisteema Intelligentsuse muutumine elu jooksul # Longituuduuringud: suhteline stabiilsus (rank-order) Samad inimesed pika aja vältel Suur ajakulu, valimi kallutatus # Läbilõikeuuringud: normatiivsed muutused (mean-level) Kõik vanusegrupid ühel ajahetkel kohordiefektid, NB! Flynn # Parim tulemus kombineeritud uuringutega (nt Rönnlund ja Nilsson, 2006, Intelligence) Stabiilsuse mitu tähendust
standartiseeritud ankeet kinniste küsimustega. Eesmärgiks on ergutada vastajat antud teemal rääkima pikemalt ning põhjalikumalt. Tavaliselt salvestatakse jutuajamine, et hiljem analüüsida. Üldjuhul on süvaintervjuud pikkusega 30 – 45 minutit. Süvaintervjuudega genereeritakse rohkem ja kvaliteetsemaid ideid ühe respodendi kohta arvestatuna. Süvaintervjuu sobib: 1. kui on vajalik üksikisikute käitumise , hoiakute ja vajaduste detailne uuring; 2. kui uurimisteema on konfidentsiaalne või piinliku iseloomuga; 3. intervjuud on professionaalidega või isikutega nende tööst (näiteks müügimeestega). Süvaintervjuu puuduseks on ajakulu. Näiteks ei suuda ka hästi koolitatud ja treenitud intervjueerija teha päevas üle 5 – 6 kvaliteetse intervjuu. Ekspertide küsitlus. 5. ANKEEDI KOOSTAMISE ALUSED Küsitlusmeetodi kasutamisel uuringus on üheks olulisemaks momendiks küsimustiku koostamine
asutuste arhiivimaterjalid) piirangud. Erifond – sealt oli materjali keeruline kätte saada. Teatud dokumentidega lihtsam (nt diplomitööd tehes, mis eeldas teatud materjalide kasutamist). Ka raamatukogudes erifondid, kuhu oli paigutatud pea kogu EV aegne ja Saksa okupatsiooni aegne kirjandus, ka Nõukogude ajal põlu alla sattunud publikatsioonid jms. Suur osa EV aegset ajakirjandust oli erifondis. Prooviti ka võime üle kavaldada, nt kui juhendaja ja tudeng said kokkuleppele, et uurimisteema oleks võimalikult lai – ligipääs huvitavale kirjandusele erifondides. Samas ei puudutanud erifondid vaid 20. saj materjale vaid ka varasema ajaloo dokumentidega. Nõukogude võimu jaoks olid ohuallikaks eelkõige kõikvõimalikud kaardid, mis seetõttu olid tavauurijatele kättesaamatud (nt Rückeri Liivimaa kaart). Arhiivides kehtisid eriloa alusel kasutatavatele dokumentidele kord, kus iga kord kui uurija uurimissaalist
paljudest universaalsetest programmeerimiskeeltest. Konkreetselt on lambda-arvutuse keel ja teooria funktsionaalsete programmeerimiskeelte aluseks. Loogiline programmeerimine: Prolog Prolog on esimene -- ja siiani väga populaarne -- loogilise programmeerimise keel. Prolog-ile lisaks on välja töötatud mitmeid uuemaid loogilise programmeerimise keeli ja süsteeme, ning nende arendamine on ulatuslik ja levinud uurimisteema. Prolog-i põhi-idee on nõuda otsitava lahenduse kirjeldamist esimest järku predikaatarvutuse keeles, kusjuures Prolog-i süsteem sisaldab teatud tüüpi automaatset teoreemitõetajat, mis on võimeline lahendust automaatselt otsima ja tuletama. Sellegipoolest ei ole Prolog siiski automaatse teoreemitõestamise süsteem: viimast realiseeriv mehhanism on Prolog-is väga piiratud, spetsiifiline ja loogiliselt mittetäielik.
Majak teadis paljut, millal ja kus rääkida, kriitiline suhtumine Nõukogude ellu. Hilda Mooseberg 1903-1989 sai hariduse Lääne Vähemusrahvaste Kommunistlikus Ülikoolis, kuulanud nii Palvadre kui Pöögelmani loenguid. Kui ta TÜ õppejõud, siis leidis, et Palvadre rahvavaenlane ja Pöögelman tark ja ilus mees. 1922-1926 Leningradi Lääne õppejõud, 1936 teadlane Nõukogude materiaalse kultuuri uurimise instituudis. Hiljem peamine uurimisteema 1905 revolutsioon. 1940. aastate lõpus nõukogustatud Eestisse, kus organiseerima revolutsiooni ajaloo muuseumi, kuni tuli Saksa okupatsioon. Nõukogude tegelased tagasi Nõukogude Venemaa sügavustesse. Moosberg naases Tartu Riikliku Ülikooli. Ka mälestused avaldanud 198, kuidas TÜS Nõukogude õppesüsteemi käitvitamine kulges 1940. aastate II poolel ja 1950. aastatel. Eesti NSV Teaduste Akadeemias, ajaloolasena üpris kesine.
c) enesehinnang. Projekti rakendamise võimalused ja tingimused. Kokkuvõte 4. Uurimuse kavandamine Uurimistöö kavandamine realiseeritakse uurimiskava koostamise kaudu. On mõistetav, et tegelikus uurimistöös võib mõndagi muutuda, kuid samas on äärmiselt oluline, et ettenähtud kasvatusteaduslik töö oleks juba algselt keskendunud teatud küsimustele vastamisele, seega millegi üle otsustamisele valikute tegemiste kaudu. 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine Uurimisteema valikul tuleks lähtuda teema aktuaalsusest, käimasolevatest projektidest, kirjanduse ja allikmaterjalide kättesaadavusest, isiklikust huvist, ja juhendamise võimalikkusest. Teema leidmisele aitab kaasa teaduskonna õppejõudude poolt esitatud teemade nimekiri, mis pannakse välja üldiseks tutvumiseks teaduskonna infostendile ja teaduskonna koduleheküljele internetis iga aasta 15. septembriks. Õppejõudude pakutavad teemad on soovitav raamistik, mitte lõplik loend.
Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale. Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest. 2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted moreenid. Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla. Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige enne jääst vabaneba kagunurk. Eesti kõige paksem turbakiht on leitud Haanja kõrgustikult. Eesti on praegu kerkiv ala, mille on põhjustanud maasisesed protsessid kui ka jääaegade järelmõju.
Intervjueerija süvaintervjuul on suhteliselt passiivne. Üldjuhul on süvaintervjuud pikad (30-45 minutit) ning seetõttu lepitakse intervjuu aeg ja koht vastajaga eelnevalt kokku. Aja kompenseerimiseks saavad vastajad tihti väikese kingituse. Süvaintervjuudega genereeritakse rohkem ja kvaliteetsemaid ideid ühe respondendi kohta arvestatuna. Selle meetodi kasutamine on eriti sobiv, kui: · on vajalik üksikisikute käitumise, hoiakute ja vajaduste detailne uuring; · uurimisteema on konfidentsiaalne või piinliku iseloomuga; · intervjuud on professionaalidega või isikutega nende tööst (näiteks müügimehega). Grupiintervjuudega võrreldes on individuaalsete süvaintervjuude abil võimalik uuritava teema kohta saada detailsemat ja nüansirikkamat informatsiooni. Samas on niisuguse lähenemise puuduseks suur ajakulu. Näiteks ei suuda ka hästi koolitatud ja treenitud intervjueerija teha päevas üle viie-kuue kvaliteetse intervjuu. 3.2
kuriteoennetuse süsteemi väljatöötamisel. 4 Teadusilmas on välja öeldud idee kogu õiguskaitsesüsteemi ümberorienteerumisest preventiivsefunktsiooni täitmisele, abinõude kompleksi loomisele, mis on suunatud ühiskonda kaitsma ohufaktorite eest. Seoses sellega valitud uurimisteema on aktuaalne, sest tuleb ju kõrvutikurjategija isiku individuaalsete omaduste analüüsiga vajalikku tähelepanu pöörata kannatanuisikuomaduste ja konkreetse elusituatsiooni uurimisele. Sellest lähtudes pakub meile kahtlemata huvi viktimoloogiline profülaktika üks kuriteoennetuse suundi, mida ei ole veel mitte ainult täiel määral kasutusse võetud, vaid ka uuritud. Diplomitöö eesmärk seisneb kuritegeliku käitumise formeerumise mehhanismi olemuse ja
annaabi.ee 
