Kurepalu paisjärved (1)

TARTU ÜLIKOOL
Elen Süvalep
KUREPALU PAISJÄRVED
Uurimistöö
Tartu 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
3
1. LOOMISLUGU 4
1.1. Algmatejalid 4
1.2. Tuletused 5
1.2.1. Hüpotees nr. 1 5
1.2.2. Hüpotees nr. 2 5
1.2.3. Hüpotees nr. 3 5
1.3. Analüüs 6
1.4. Järeldused 7
2. VÄLISVAATLUSED 2.1. Välisilme 8
2.2. Allika vooluhulk 8
2.3. Veetemperatuurid 9
KOKKUVÕTE 9
LISAD 11
11
KASUTATUD MATERJALID 13

SISSEJUHATUS

Minu uuritavaks veekoguks on Kurepalu Paisjärved ja nende kujunemislugu. Huvi oli tingitud minu sõbra maakodu järvest, kuhu sattusin ka ise üha tihedamini. Sealne looduse ja järvede ilu võlus mind, kuid lähemalt ei teadnud sellest piirkonnast midagi, samuti ei leidnud informatsiooni tavapärastest allikatest. Selle tõttu asusin õppeaine „Eesti veed“ käigus oma huvi rahuldama.
Töö kulg ning teostus kujunesid äärmiselt huvitavaks ning mitmekesiseks. Selle uurimistöö tegemine viis mind paljude kohalike inimeste juurde, Tartumaa keskkonnateenistusse ning lõpuks ka Maaparandusbürooni. Kuna teaduslikult Kurepalu paisjärvedele lähenetud ei ole, mistõttu puuduvad ka veeproovid või katsed, siis pidin leidma teistsuguse väljundi ja uurimisteema. Minu töö koosnebki kahest osast. Esimeses osas püüdan jõuda jälile järve loomise tegelike põhjusteni ning kujunemisloole. Töö teine osa põhineb minu enda vaatlustel ning kahel katsel.

1. LOOMISLUGU

1.1. Algmatejalid

Minu kasutuses olevad algmaterjalid olid äärmiselt kesised. Järv on rajatud Maaparandusbüroo poolt 1981. aastal, mistõttu varasematest allikatest ei ole midagi leida. Veeproove järvest võetud ei ole, kuigi sinna on äsja rajatud rand . Veeproovide puudumise tõttu lähenesin tööle pisut teisiti kogudes kõikvõimalikke muid andmeid.
Kurepalu paisjärved oma pindlaladega on välja toodud „Eesti järvede nimestus“ ning samuti aitas mõningaid protsesse tuvastada Haaslava valla infoleht Teataja . Muud paberkandjal infot ei leidnud ning samuti ei aitanud internet nagu tavapäraselt. Seetõttu kujunes minu materjalideks eelkõige kohalike inimeste mäletused, vestlused nii vallavalitsejate kui kohalikega ning selguse saamiseks pöördumine Tartumaa Keskkonnateenistusse ning interviu Maaparandusbürooga. Pean tunnistama, et tegu on veel uurimist vajava teemaga.

1.2. Tuletused

Tuginedes vestlustele kujunes välja kolm eri teooriat selle kohta, miks paisjärv Kurepallu Mõra jõele 1981. aastal loodi. Kõik vestluse osapooled olid enda variandis kindlad. Minu lõpp-eesmärgiks on selgitada välja tõene versioon .

1.2.1. Hüpotees nr. 1

Piirkonnas tegutsesid maaparandajad ning samasse hakati looma suvilatekoperatiive. Esmalt asusidki suvilatesse maaparandajad, kel tekkis vajadus supluskoha ja rekreatiivsete tegevuste järele. Kohalikel on palju mälestusi mitmete heakorrastuses kaasahaaratud metsatukkade korrastamisest ning sinna ka pinkide panemisest. Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks .

1.2.2. Hüpotees nr. 2

Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava kalamajand) tarvis, sest loodud kalatiigid hakkasid kannatama veepuuduse all, hakkasid tühjaks jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset.

1.2.3. Hüpotees nr. 3

Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega , et sinna vett koguda.

1.3. Analüüs

Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte. Ometi kõigepealt sõelusin välja hüpoteesi nr. 3. Alustasin välisvaatlusest – praegune Ülenurmelt Roiule minev maantee on poldri tammiks ning maapind Kurepalu poole sõites aina tõuseb. Olles jõudnud juba üsna palju kõrgemale võib näha ka endist poldri tamme, millel on nüüd asfaltee. Tee pealt saab näha ka poldri endist pumbajaama, mis aga jääb liiga kaugele Kurepalust. Juba välisvaatluste põhjal tahtsin seda teooriat kõrvale jätta, kuid kinnitust sain Tartumaa keskkonnateenistusest, kes lükkasid samuti selle teooria ümber, kuna Aardla polder on seotud otseselt Pori jõega, mis viib vee Emajõkke.
Väga tõeseks pidasin hüpoteesi nr 2, mille kohaselt loodi paisjärv kalamajandi veereservuaadiks. Esmaselt hakkasin selles teoorias kahtlema, siis kui kalamajandi omanik Rein Kalda selle teooria kategooriliselt ümber lükkas. Praegu ei juhtuks kalamajandiga midagi kui järved tühjaks lastaks, sest majandil on kohalikud süsteemid ning vett saaks juhtida ka otsa Emajõkke. Lisaks on see teooria kaheldav, kuna Mõra jõgi on äärmiselt allikarikas. Kohalike mälestused endisest Mõrajõest ongi seotud allikate ning liivase põhjaga.
Kõige esimene hüpotees järve reakreatiivsete väärtuste loomiseks on loogiline, kuid on suhteliselt uskumatu, et ainult supluseks ja ilusaks vaateks tehti terve suur järv. See võis olla küll lisaväärtuseks.

1.4. Järeldused

Minu uuritavat teemat on vähe käsitletud ning Kurepalu paisjärvede loomise eesmärk ei ole selge nii kohalikele kui ka Tartumaa Keskonnateenistuse spetsialistidele. Veeproove ei ole teinud ei keskkonnateenistus ega vald, kuigi viimane rajab sinna randa. Ometi on seal järv ning kohalikud naudivad ujumismõnusid ning kalamehed käivad kala püüdmas.
Mina tahtsin endiselt teada tegelikke põhjusi ning võtsin otse ühenduse paisjärve loonud Maaparandusbüroo (mis õnneks veel eksisteerib) juhatajaga. Kuna tema oli järve loomise protsessis osaline, siis lõpuks saingi teada järve loomise tegeliku põhjuse. Hoopis erinev minu eelnevatest hüpoteesidest ja teooriatest .
Piirkonnas tegeleti Nõukogude ajal maaparandusega, kuid maaparandust on kahte viisi – kuivendus ning niisutus . Kurepalu paisjärved ongi just loodud niisutuseesmärgil. Sinna paigutati mitmeid seadmeid ja aparatuuri, et põldude niisutada. Maaparandusbüroo andmetel oli see peamine eesmärk, kuid ümber ei saa lükata lisaväärtusi nii supluskohana kui ka kalamajandi veetagavaradena.

2. VÄLISVAATLUSED
2.1. Välisilme

Kurepalu paispärve pindalad on 10, 2 ha ja 2, 9 ha, viimane on otseselt seotud lähtega Mõra jõest. Sama järve kaldale on toodud liiva ning rajatud päevitusrand koos rekreatiivsete tegevustega. Teises järves on saar. Välisvaatluste põhjal ei ole mõistatav saare teke, kuid analüüsides jõe endist voolusängi näeme, et saar on jäe meandreerunud osa. Kohalikud mäletavad seda kui jõe „ poolsaart “. Tegu oli siiski väga meandreerunud jõelõiguga ning kunagi oleks jõgi hakanud voolama otse ning tekiks soot. Järve loomisel kaevati see tehislikult läbi ning selleläbi tekkiski saar (foto 1).
Väiksema pindalaga järve (foto 3) voolab allikas. Sellega on seotud mitmeid legende. Kohalikud käinud seal neljapäeva õhtuti alasti ujumas, et olla igavesti noor. Samuti usuti, et kui pesta allikas silmi on nägemine hea, juukseid pestes kasvavad need kiiremini. Allikasse visati hea õnne tagamiseks hõbe- ja kuldmünte.

2.2. Allika vooluhulk

Allikast väljub metalltoru, millest voolab konstantselt vett (foto 2). Mina tahtsin teada selle allika tähtust järvele ning mõõtsin ära vooluhulga. Kasutasin 1 dm3 anumat ning stopperit. Kõigepealt märkisin suurel anumal ära 10 dm3 joone ning mõõtsin aja, mis näitab 10 dm3 täitumist. Kolmel katsel olid need vastavad sekundites: 16,72; 16,52; 16, 68. Keskmiseks võtan 16, 6 sekundit. Vooluhulga saamiseks teisendan 10 dm3 = 0,01 m3. Sellest saan võtta ristkorrutise, kus 0,01 m3 = 16,6 sek, x m3=1 sek. Arutusest saan tulemuse 0,00060241 m3/sek. Qallikas = 0,00060241 m3/sek (0,6 l/sek)

2.3. Veetemperatuurid

Allika vesi tundub alati külm. Mina tahtsin teada järvevee ja allika temperatuuride erinevusi. Allika puhul panin kraadiklaasi otse torust tulevasse vette, järves pinnavette. Tulemused olid üllatavad, kuna järvevesi osutus külmemaks. Allikas temperatuur 43 F = 6,1 C , järvevesi 41 F = 5 C.

KOKKUVÕTE

Kurepalu paisjärvede kohta oleks kindlasti veel palju uurida, lisaks oleks põnev teha uurimust kõigi Mõra jõe veekogude kohta. Praeguseni ei tea kohalikud täpselt miks tegelikult Kurepalu paisjärved loodi ning selle välja selgitamine ei olnud kerge ülesanne, sest esindatud on mitmed üsna loogilised ja usutavad teooriad.
Oma uurimistöö loen õnnestunuks, kuna minul õnnestus leida tegelik põhjus Kurepalu paisjärvede loomise kohta. Piirkonnas tegeleti tegusalt maaparanduse ja – projektidega, mille käigus loodi nii Aardla polder kui ka Kurepalu paisjärved. Viimased olid niisutuseesmärgiga – läedal olevate põldude niisutuse tarvis. Tühine ei ole ka asjaolu, et tollasel kalamajandil oli kasulik omada veetagavara järve näol. Lisaväärtust andis järv kohalikele tekkima hakkavate suvilakoperatiividele järv supluskoha ja maalilise vaatega.
Tulevik on järvele mitmekesine , kuna Kurepalu paisjärve väiksema järve kaldale on rajatud rand (foto 4). Järgmisel aastal tehakse ka vajalikud proovid , et kinnitada rand suplusrannana. Samas tuntakse muret, kuna järves toimuvad kiired kinnikasvamise protsessid. Seda ei pea tingimata seostama vee koostise näitajatega, vaid loomuliku nähtusena. Esiteks on järv üsna madal (keskmine sügavus 1,8 m) ning vooluvesi toob juurde üha settematerjali, mis annab hea võimaluse taimese kinnitumiseks. Vältimaks kinnikasvamist tehakse järvel puhastusi (viimati 1998. aastal). Kui me ei teaks ka põhjusi, miks järv loodi võin väita, et praegu on Kurepalu paisjärvede tähtsus rekreatiivne.

LISAD

Foto 1. Saar Kurepalu paisjärves
Foto 2. Allikast väljuv metalltoru
Foto 3. Kurepalu paisjärvede väiksem järv
Foto 4. Kurepalu rand

KASUTATUD MATERJALID

Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla arendusnõunik Kairi Kell, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid Aimar Rakko ja Voldemar Hurt , Maaparandusbüroo juhataja Enn Banner .

„Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved“, Ruta Tamre (koostaja), 2006, Tallinn

„Teataja“, Haaslava valla infoleht nr. 6, juuni 1995

„Teataja“, Haaslava valla infoleht nr. 4, aprill 2009

Keskkonnaregistri kodulehekülg http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE-1820361258&mount=view#HTTP1euZDn7bijen89Cg6mGsZbobQOq0NG
13