Kvalitatiivne uurimisviis (0)

Uurimismeetod  
Minu uurimustöö teemaks on “õpetajate valmisolek aidata ja toetada lähedase pereliikme kaotanud 
last Nõmme linnaosa  koolides  töötavate klassiõpetajate näitel.” 

Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õpetajate kogemused ja kokkupuuted lastega, kes on 
kaotanud lähedase pereliikme. Selgitada välja koolis töötavate õpetajate valmisolek ja võimalused 
lähedase pereliikme kaotanud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Uurida infovajadust lähedase 
kaotanud lapse toetamiseks haridusasutustes. Kuna tegemist on üsna isikliku ja hella  teemaga , siis 
on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma  intervjuu , kus saan vahetult 
tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada  küsimusi  kui selleks on vajadus ja saan 
otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. 
Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod.  
Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist.  
Kvalitatiivsete uuringute all mõistetakse tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit Kvalitatiivsed 
uuringud on eelkõige sellist tüüpi uuringud, kus huvitutakse käitumismustrite alla peidetud 
protsessidest ning otsitakse vastust küsimusele miks (Laherand, 2008, 15). Oma lõputöös püüangi 
avada surma ja leina teemat ning kuidas lähedase surm mõjutab lapse edasist toimetulekut oma 
igapäevaeluga. Uurin põhjalikult õpetajate kokkupuuteid ning teadmisi leinaprotsessidest ning 
nende oskust, teadlikust, kuidas hädas olevat last aidata. Oma lõputöös toon välja, miks on antud 
teema oluline nii laste, õpetajate kui ka vanemate jaoks.  
L. Õunapuu raamatus Kvalitatiivne ja kvantitatiivne   uurimisviis   sotsiaalteadustes “  on välja toodud, 
et kvalitatiivsel uurimistööl on erinevad definitsioonid ja seda on keeruline üheselt tõlgendada. 
Oluline on mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse uurimuse  plusse  ja miinuseid ning neid 
arvestada oma uurimustöö tulemustes (Õunapuu, 2014, 52). 
Kvalitatiivne uurimus on põhjalik, süviti minev uurimisviis, kus saab inimestelt täpseid vastuseid ja 
kuulda nende mõtteid otse ja vahetult uurimisteema kohta. Kvalitatiivseks uurimiseks kasutatakse 
erinevaid meetodeid : intervjuud, vaatlused, juhtumiuuringud, kaardistusuuringud (surweys), 
ajaloolised uuringud ja dokumentide  analüüsid (Õunapuu, 2014, 53). 
Kuna minu uurimustöö teema on lein, surm ja kõik sellega seonduv, siis valin uurimisviisiks 
intervjuu . Intervjuu sobib kõige paremini nii isikliku ja hella teema puudutamiseks. Saan inimestega 
vestelda  silmast silma, näha nende vahetuid emotsioone ning reguleerida ja juhtida või muuta 
vestlust, kui näen, et inimesel on mõnest  asjast  keeruline ja raske vestelda.  
Kvalitatiivse uurimisviisi tunnused: väiksed valimid, suunavad vaheleiud, mõtete ja tundmuste 
analüüs. Saab uurida, seletada individuaalseid juhtumeid. (Õunapuu, 2014, 53)

Kvalitatiivset   uurimist  saab läbi viia vestluse kujul kui ka kirjalikult. Küsimused tuleb sõnastada nii, 
et need oleksid avatud lõpuga (Õunapuu, 2014, 53). Minu uurimusetöös on oluline roll küsimuste 
koostamise täpsuses ja sõnastamises. Intervjueeritav peab mõistma küsimuse sisu ning minu 
ülesanne on hoidja intervjueeritavat  fookuses  ning tuua ta tagasi põhiküsimuse juurde, kui vastus 
hakkab nö laiali valguma ning intervjueeritav püüab vestlust viia muule  teemale .  
 Kvalitatiivses  uurimistöös  ei saa mõõta tulemusi nagu loodusteadustes. Kvalitatiivses lähenemises 
ei testita hüpoteese, vaid avastatakse uusi vaatenurki uuritavates  olukordades  ja arendatakse uusi 
hüpoteese ja  teooriaid . Uurimisviis on võimalikult avatud ja andmete analüüsi esitatakse loovalt 
(Õunapuu, 2014, 53).

Uurimine  on loogilise, loomuliku iseloomuga  ja teooriad kujunevad uurimisprotsessi käigus. 
Uurimuses rõhutakse sõnadele, mitte kvantiteedile. Kvalitatiivset uurimistöö tunnused: uurimus 
viiakse läbi loomulikes tingimustes, huvitutakse isiklikest arvamustest, uurimistööl on loogiline 
iseloom, andmed ei ole arvulised, tulemus väljendub teoorias või põhjalikus, detailses kirjelduses 
(Õunapuu, 2014, 54). Oma uurimustöös keskendun samuti inimeste isiklikele arvamustele, 
kogemustele , tundmustele. Andmete analüüsiks  kasutan tekstianalüüsi ehk toetudes teooriale, leian 
intervjuudes kinnitust teooria paikapidavusele. Teksti analüüsi täiendavad intervjueeritavate 
tsitaadid.   
Kvalitatiivse uurimismeetodi miinused.   Valim  väike, kirjeldatakse ja analüüsitakse meetme 
(võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja 
taustinformatsioonist (Uus, 2014). Inimesed ja nende kogemused on erinevad ning see mõjutab 
palju lõpptulemust. Samuti sõltub inimese jutukus, avatus  ja  siirus  intervjueeritavast, hetke 
olukorrast, emotsioonidest jne. Ei saa leida mõju kindlat suurust. (Uus, 2014) 
Kvalitatiivset uurimismeetodit on kritiseeritud, kuna kaheldakse selle usaldusväärsuses (Laherand, 
2008, 47). Tulemus on abstraktne .  
Tulemused sõltuvad argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast. (M. Uus, 2014) 

Kasutatud allikad: 


Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu ülikool, 
Tartu 
Laherand, M - L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Infotrükk OÜ. Tallinn 
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2007-Meetodid-probleemi-kirjeldamiseks-ja- 
pohjuste-tuvastamiseks.pdf