Uurimistöö eetika (0)

Sarnased õppematerjalid

41

doc

Uurimistöö kirjutamise juhend

........................................................................................................ 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine.................................................. 12 5.7.Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks...............13 5.8.Uurimistöö viimistlus.................................................................................................... 13 6.UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................. 14 6.1.Tiitelleht....................................................................................................................... 15 6.2.Sisukord..........................

Eesti keel

52

doc

Tööde vormistamise juhend

........................................22 4. Väitekirjad............................................................................................................23 4.1. Magistritöö.................................................................................................... 23 4.2. Doktoritöö..................................................................................................... 25 2.2.1.Väitekirjana ilmunud iseseisev uurimistöö koosneb järgmistest osadest: ..........................................................................................................................25 4.2.2.Artikliväitekiri sisaldab:..........................................................................25 III TÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................27 1.Vormistatud töö koostisosad.......................................................................

Tööde vormistamine

25

pdf

Uurmismeetodid psühholoogias

Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · Vaatltsmeetod. Kirjeldavad meetodid (Praktiline töö nr 3; Ch 3) · Seosteuuringud.Küsitlused (Praktiline töö nr 5; Ch 4) · Eksperimendi planeerimine (Praktiline töö nr 4; Ch 5, 9-13) · Sissejuhatus statistiliste testide kasutamisse otsuste tegemisel psühholoogilistes uuringutes (A-x A-C) TEEMA I: EKSPERIMENTAALNE MEETOD PSÜHHOLOOGIAS (ajaloost)

Psühholoogia

84

doc

Uurimustöö alused

empiirilise osata ja empiirilist osa ilma teooriata, teaduslikul teadmisel on olemas mõlemad pooled. Empiirilise osa abil saame uusi tähelepanekuid ja kontrollitakse ning tõestatakse teooria paikapidavust. 1.4 Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu Tinglikult võib teadustööd jaotada uurimusteks ja üldistusteks. Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne arenemine teinud vajalikuks aeg-ajalt üldistada mitmesuguste koolkondade poolt tehtut. Selliselt pannakse maha teetähised, mis aitavad orienteeruda edasised teadustegevuses. Teaduse arengus on primaarne uute faktide sedastamine otseste uurimuste (eksperimentide) teel. Iga uurimus ei ole teadus. Teadustöö nimetust väärib üksnes see uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid. See on saavutatav eksperimendi või

Uurimistöö alused ja metoodika

69

doc

Turunduse eksam

1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev

Turundus

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus......................................................41 3.2.6 Kultuuriainese levitamine...............................................................................42 3.2.7 Kultuuriturismi tugi..........................................................................................42 3.2.8 Haridusteenuste pakkumine...........................................................................43 3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks.......................................43 3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele.................................................44 3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine...............................44 3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris.......................................................44 3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi.................................45 3.3.1 Arhiivid.................

Kultuurilugu

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF)  SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus

Meedia

Kommentaarid (0)