Leonardo da Vinci õhukruvi (0)

Leonardo da Vinci õhukruvi
Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli maalikunstnik ja arhitekt , oli ta ka kuulus leiutaja. Tema üheks suurimaks unistuseks oli lendamine. Selle vastu hakkas ta huvi tundma juba oma noorusaastatel Firenzes.
1490 . aastatel oli Leonardo märkmikus lisaks veejõu uurimisele teine valdav uurimisteema lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud lendavad ja oma tiibu lehvitavad ning ilma pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Ta joonistas neid oma märkmikusse ja tõstatas enda jaoks küsimuse, kuidas nad seda teevad. Ta arvas , et kui linnud suudavad lennata , siis suudavad seda teha ka inimesed. See eeldus viiski teda lendavate masinate kavandamiseni.
Tema üks leiutis on „õhukruvi“. 1485. aasta paiku ehitatas ta õhukruvi, mida võib pidada helikopteri prototüübiks, sest see töötas samal põhimõttel nagu tänapäeva helikopterid. Leonardo kirjutas: „Ma usun, et kui kruviseadeldis on korralikult linasest riidest tehtud ja kui see järsult pöörlema panna, siis hakkab kruvi ülespoole ronima.“ Ta on teinud õhukruvist mitmeid erinevaid jooniseid. Üks nendest on pedaalide abil töötavad tiivad, lendur on kinnitatud selle alla. Kui inimene väntab, siis hakkavad tiivad liikuma. Teisel joonisel on da Vinci kujutanud kuidas masinal seisab piloot püsti ja juhib kaht pöörlevat tiivapaari.
Masin oli tema jaoks mitmesuguste lihtmehhanismide kombineerimise tulemus. Lisaks sellele, et ta tundis lihtmehhanisme, arendas ta ka nende funktsioone ja eripära, nii et neid sai kasutada masinates, mis võimaldasid mitmesuguste ülekandemehhanismide abil automaatselt täita järjestikuseid funktsioone. Seda püüdiski ta kasutada lennumasinate loomises.
Leonardo lennundushuvi ei piirdunud ainult masinate konstrueerimisega, vaid hõlmas ka sellega kaasnevaid probleeme nagu abiseadmeid. Selle alla kuulusid aeronavigatsiooniseadmed, näiteks inklinomeeter lennumasina tasakaalu kontrollimiseks ning palju erinevaid meteoroloogilisi mõõteriistu, mis viitavad asjaolule, et Leonardo ei unustanud atmosfääritingimuste tähtsust lennu õnnestumise seisukohast .
Usutakse, et ta ehitas oma ideede katsetamiseks väikseid mudeleid ning ühe sellise mudeli, mis oleks suutnud kanda üht täiskasvanud inimest ehk siis teda ennast. 1495. aastaks oli Leonardo valmis oma lennumasinaid, sealhulgas ka õhukruvi, katsetama. Kahjuks ei tõusnud tema õhukruvi kunagi päriselt õhku ja osutus ebapraktiliseks nagu mitmed teised tema leiutatud lennumasinad.
Teadlased on hiljem arvanud, et sellisel kujul poleks lennumasin kunagi suutnud õhku tõusta . Nad arvasid ka, et sellist masinat pidanuks juhtima neljaliikmeline meeskond . Ometi oli Leonardo üks esimesi inimesi, kes tegi lendamise võimalikkuse kohta teaduslikke uuringuid olles sellega kaugelt oma ajast ees. Tema märkmed ja katsetused olid teadlastele eeskujuks, mistõttu võime tänapäeval kindlalt väita, et just Leonardo da Vinci õhukruvi põhjal valmisid hiljem mitmed lennumasinad ja kõige tuntum neist on helikopter.
Materjalid: Vikipeedia, 7. klassi ajaloo õpik, J. Phillips „Leonardo da Vinci mees, kes oli oma ajast ees“, kogumik „Da Vinci märkmed“, www.google.ee , www.tallinn.ee , www.ap3.ee ,
Martiina Põder