Uurimustöö kirjutamine (5)
Esitatud küsimused
- Mida mõistetakse teaduse all?
- Milline on tõde?
- Milles on nähtuste põhjus?
Uurimistöö alused
Sissejuhatus ainesse.
Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid
Lektor Anne Roosipõld
MIS ON TEADUS?
· Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud:
"Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu
ise." (Leikola 1980: 18)
MIS ON TEADUS?
· 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on
loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste
süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused).
· 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess;
teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste
saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e
teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88)
MIS ON TEADUS?
· Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille
eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt
oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning
juba olemasolevate teadmiste töötlemine,
kasutamine ja säilitamine
MIS ON TEADUS?
· Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga.
· Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus
rahustab."
· Füsioloog Claude Bernard: "Kunst on mina, teadus on meie."
· Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist,
tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad
"joovad jõgedest, milleni teadus pole veel jõudnud". (Leikola 1980:
1819)
MIS ON TEADUS?
· On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist:
· Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui
geomeetria."
· Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu
kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu,
mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde
taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819)
Teaduslikud ja argiteadmised
· Teaduslikud teadmised on
· *põhjendatud
· *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud
uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005:
14)
Milline on argiteadmiste ja
teaduslike teadmiste suhe?
Argiteadmised
· sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske
usaldusväärselt põhjendada
· madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase;
· on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki;
· ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad
järeldused olla kriitikavaesed ja meelevaldsed;
· subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist
("oma mätta otsast").
Teaduslikud ja argiteadmised
· TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli
hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada
argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on
probleemid avastanud ja lahenduseks välja
pakkunud.
Teaduse ülesanded
· Teaduse ülesanded on:
· kirjeldada ümbritsevat maailma ja selle nähtusi;
· seletada ja avada nähtusi ning nendevahelisi
seoseid;
· prognoosida nähtuste kulgemise suunda
tulevikus.
Teadused jaotatakse:
· 1. Empiirilised teadused, kus järeldused
põhinevad kogemustel, need omakorda jagunevad:
· a) eksperimentaalseteks, kus oluline on katsete
korraldamine,
· b) mitteeksperimentaalsed, kus eksperimente reeglina ei
ole võimalik või otstarbekas korraldada.
Teadused jaotatakse:
· Mitte-empiirilised teadused, kus
järeldused tuletatakse loogiliste ja abstraktsete
arutluskäikude tulemusel (nt. matemaatika).
Uurimistööd
rakenduskõrghariduses
· Üliõpilaste teadusliku mõtteviisi arendamiseks kasutatakse
uurimusi aine, eriala, kursuse ja diplomitöödes.
Uurimused võivad olla:
teoreetilised (teaduslikud);
empiirilised e. rakenduslikud (tegelikkuse analüüs)sisaldavad
andmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja järeldusi.
Rakenduskõrgkoolides
kasutatavad uurimistööd:
essee;
referaat;
ainetöö;
kursusetöö;
praktikaaruanne;
lõputöö.
Essee
· On lühem vabas vormis teadusliku sisuga
kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või
nähtust. Essee on teadustöö liigituses kõige
madalamal hierarhilisel astmel. Olulised on loov
mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete
tõestamine ei ole kohustuslik.
Referaat
· on teoreetiline töö, teatud probleemi või teema
kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse
kirjandusallikatele;
· ei eelda uudsete seisukohtade väljatoomist;
· nõutav on järelduste tegemine ja oma arvamuse
esitamine;
Referaat
· ei ole vaadeldavate tööde ümberjutustus või
konspekt;
· referaadis kõrvutatakse, võrreldakse,
süstematiseeritakse, analüüsitakse, üldistatakse
jne vaadeldavates töödes esitatut.
Referaat
· tähtis on korrektne viitamine!
· referaadi maht on tavaliselt 1520 lk.
Praktikaaruanne
· On rakenduslik uurimistöö, mille koostamisel
kasutatakse kirjeldavat analüüsimeetodit, mille
puhul võrreldakse tööorganisatsiooni olukorda
teoreetilises õppetöös käsitletuga. Üliõpilane peab
tegema järeldusi praktikal kogetud olukorra
kohta.
Kursusetöö
· On rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija
oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega
seotud praktiliste probleemide lahendamisel.
Rühmatöö 1
· Mida mõistetakse teaduse all?
· Mis eristab (teaduslikku) uurimistööd praktilisest
kainest mõistusest?
· Mis eristab kirjalikku uurimistööd muudest
kirjatükkidest?
Teadustöö etapid
· 1. Uurimisteema valimine
· 2.Probleemi esitamine
· 3.Töö kava kirjandus
4.Uurimismetoodika
· 5.Andmed
· 6.Valim 7.Analüüs
Teadustöö etapid
Uurimisteema
Uurimisprobleem
....
Uurimisküsimused
Teadustöö tasemed
· Kontseptuaalne (teoreetiline)
· TASE
· Mõõtmiste (empiiriline)
Mis tuleb esmalt: teooria või
uurimus?
· 2 strateegiat:
· Teooria enne uurimust
· Uurimus enne teooriat
Uurimismeetodid
· On reeglid ja protseduurid ning neid võib
vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise
probleemide lahendamisel
· Probleem Lahendus
Meetod
Teadustöö tegemise 1.etapp:
· Esimene etapp on teema valik. Teema
peab olema aktuaalne ning tulenema tegeliku elu
nõuetest. Kunstlikud, otsitud ning eluvõõrad
uurimisteemad ei õigusta end teaduse seisukohalt.
Teadustöö tegemise 1.etapp
teema valik :
· Uudne ja vajalik ühiskonnale
· Piisavalt kirjandust
· Piisavalt kättesaadavaid andmeid
· Uurimus on ajaliselt teostatav
· Olemas kompetentne juhendaja
· Uurimus on teostajale huvipakkuv ja võimetekohane
Teadustöö 2. etapp
· Teine etapp on kirjanduse valik ja analüüs.
Osa uurimusi tehaksegi ainult kirjalikele allikatele
tuginedes ( sobib vaiksetele ja visadele üliõpilastele).
Kirjalike allikate hulka kuuluvad ka lisaks
raamatutele igasugused seadused, määrused,
käskkirjad, ajakirjade artiklid, arhiivdokumendid.
Teadustöö 2. Etapp: kirjanduse
valik ja analüüs.
· kirjanduse põhjal veendutakse, et keegi ei ole varem
lahendanud uuritavat probleemi;
· saab selgeks, mis antud küsimuses on läbi uuritud;
· saab taust ja teoreetilist infot;
· leitakse kinnitus, et antud teema on üldsusele huvitav.
Teadustöö 3. Etapp
· Töö esialgse uurimisplaani koostamine
töö esialgne teema,
selle valiku põhjendus,
probleem, uurimisküsimused,
uurimisobjekt ning aine,
töö eesmärk ja ülesanded, (hüpotees)
uurimismeetodid,
oodatavad teoreetilised ja praktilised tulemused.
Teadustöö 3. Etapp. Probleem
Teadusliku probleemi tunnused on:
olukord või nähtus on ebatavaline, puudub lihtne vastus;
küsimuse vastus omab laiemat tähendust;
olukord või nähtus on uuritav;
probleem on seotud teadaolevaga, selle lahendamine laiendab teadmisi.
Teadustöö 3.
etapp.Uurimisküsimused.
Teadusliku probleemi sõnastamisel esitatakse küsimusi:
milline on tõde?
milles on asi?
Milles on nähtuste põhjus?
Teadusliku uurimuse eesmärk on nendele küsimustele vastuse
leidmine.
Teadustöö 3. etapp.Eesmärk.
· Probleemist lähtudes püstitatakse eesmärk.
uurimiseesmärk on põhjendatud ettekujutus uurimistöö
üldistest lõpp või vahetulemustest;
eesmärk formuleerib uurimuse mõtte. Selle sõnastus peab
olema lühike, lakooniline ja sisuliselt täpne.
Teadustöö 3. etapp. Hüpotees.
· Probleemi sõnastusele järgneb võimalike vastuste
või lahenduste otsiminehüpoteeside
püstitamine.
· Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid
tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse
vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535).
Teadustöö 3. etapp. Hüpotees.
hüpotees on teaduslik oletus;
hüpotees peab olema kontrollitav;
hüpotees sõnastatakse ühemõttelise väitena;
hüpotees peab omama tagapõhja, lähtuma
probleemist.
Teadustöö 4. Etapp:
· Uurimismetoodika väljatöötamine:
Kasutamisotstarbe järgi eristatakse :
1) andmekogumismeetodeid,
2) andmetöötlusmeetodeid,
3) tulemuste tõlgendamise (interpreteerimise) meetodeid
4) tulemuste esitamise meetodeid.
Töö 5. Etapp:
· Viies etapp on uuringu teostamine (faktilise
materjali kogumine ja analüüs).
Töö 6. Etapp:
· Kuues etapp on tulemuste (statistiline ja
teoreetiline) analüüs ja interpreteerimine.
Töö 7. Etapp
· Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine.
Rühmatöö 2
· Teie uurimistöö teemaks on:
· Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus
näitel.
· Määratlege probleem, uurimiseesmärk.
· Sõnastage 24 uurimisküsimust.
Teaduslikkuse kriteeriumid
· Originaalsus · Selgus
· Objektiivsus
· Kriitilisus
· (tõelevastavus)
· Tõestatavus · Selektiivsus
· (verifitseeritavus)
· Kontrollitavus
· Täpsus
· Süsteemsus
Originaalsuse, uudsuse nõue
· Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest
tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st
bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud.
Selleks peaks lõputöö olema originaalne,
omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne.
Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte,
situatsioon, populatsioon).
Objektiivsus e. tõelevastavus
· nähtust tuleb uurida just sellisena, nagu ta tegelikult
esineb;
· järeldused peavad tulenema otseselt kogutud materjalist
ja selle analüüsist;
· järeldusi ei tohi meelevaldselt kohandada autoriteetide
arvamuste ja seisukohtadega.
Tõestatavus
· mistahes väide peab olema küllaldaselt tõestatud;
· järeldused tuleb formuleerida nii, et samu arutulus ja
argumenteerimiskäike korrates jõutaks samadele järeldustele;
· teoreetilistes uurimustes on tähtsaimaks ülesandeks arutluste
loogilise struktuuri kontrollimine.
Kontrollitavus
· Arvutus ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis
võimaldab töö lugejal saadud tulemusi
kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad
peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks
vajaduse korral leida algallikatest.
Täpsus
· Kvalitatiivne täpsusterminoloogia täpsus.
Tõlkides materjale võõrkeelest ei tohiks kasutada sõna
sõnalist väljendust, vaid eesti keelele omaseid väljendeid.
· Kvantitatiivne täpsus-arvutuste täpsus. Tuleb
määratleda, millise tõenäosusega soovime tulemusi üle
kanda üldkogumile.
Süsteemsus
· Eri väited j argumendid tuleb ühendada üheks
vastuoludeta tervikuks e. süsteemiks;
· iga uurimus peab kuuluma mingi teaduse
süsteemi.
Kriitilisus
· "Mulle tundub", "ma arvan" ei ole teaduslikud
seisukohad. Tähtis on osata suhtuda tolerantselt
teistesse teooriatesse ja väidetesse, mis meie
omadega kokku ei sobi ja kui need on paremini
põhjendatud, oma ekslike seisukohtade
kaitsmisest loobuda.
Selektiivsus
· Teaduses on tuhandeid erinevaid probleeme,
andmeid, meetodeid, mis pakuvad erinevaid
võimalusi. Valida nende seast need, mis viivad
kõige lühemat teed pidi tulemuseni.
Paradigma
Paradigma on teooria, millest lähtutakse
teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest
milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös
kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse ,
kuidas teadustööd korraldatakse.
T. Kuhn
Positivistlik paradigma
Maailm on väline ja objektiivne
· Uurija on sõltumatu uuritavast objektist
· Teadus ei sõltu uurija hinnangutest
· Uurija keskendub faktidele
· Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi
· Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust
· Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks
· Kasutab kvantitatiivseid meetodeid
· Mõõtmiste suur arv
Fenomenoloogiline paradigma
· Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne
· Uurija on osa uuritavast objektist
· Teadus juhindub inimese huvidest
· Uurija keskendub nähtuste tähendusele
· Uurija püüab mõista, mis sünnib
· Uurija vaatleb iga situatsiooni tervikuna
· Teeb üldistusi induktsiooni abil lähtudes andmetest
· Kasutab kvalitatiivseid meetodeid
· Ühe objekti eri ajahetkede uurimine
Induktsioon ja deduktsioon
· Induktsioon tehakse üldistavaid järeldusi oma
empiirilistest vaatlustest (süntees).
· Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide
psühholoogilised probleemid sõltuvad nende lapsepõlvest
· Järeldus: kõik psühholoogilised probleemid põhinevad
lapsepõlve kogemustel
Induktsioon ja deduktsioon
· Deduktsioon järeldusi tehakse loogiliste
arutlustega (analüüs).
· Eeldus: kõik metallid paisuvad soojendamisel.
· Eeldus: raudteerööpad on metallist.
· Järeldus: raudteerööpad paisuvad soojendamisel.
Induktsioon
· Seadused ja teooriad
Vaatlusega kogutud faktid
Deduktsioon
· Seadused ja teooriad
· Seletused ja prognoosid
Metodoloogiline kirjandus maalib
pildi dihhotoomiast
· Kvalitatiivne · kvantitatiivne
· · objektiivne
Subjektiivne
· Deduktiivne
· Induktiivne · seletamine
· Mõistmine · eksperimentaalsed meetodid
· Osalusvaatlus
· · positivism
fenomenoloogia
· teadus
· kunst
Rühmatöö 3
· Analüüsige etteantud diplomitööd ja leidke
vastused küsimustele:
· 1. Kas antud töö teema valik on põhjendatud?
· Kas teema on uudne, originaalne?
· Kas probleem on selgelt välja toodud?
· Kas eesmärk on selgelt sõnastatud?
töö kirjutamise juhendmaterjal, viited, infoallikad, andmebaasid
Sarnased õppematerjalid
7
doc
Kordamisküsimuste vastused
9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited.
Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel
faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata
oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud.
Igat hüpoteesi on vaja kontrollida.
Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe.
Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb
pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi.
Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused:
1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks
2
doc
Teadustöö alused
lihtsamaid, milles rõhut. kahte Küsimuse lühiuuring, kus kasut. sotsiaal-(e.ühiskonna), loodus-, käigus. Need on originaalsed
olulist momenti:a)uudsus erialast kirjandust ja stat.si täppis-, tehnika- ja humanitaar- ning kogutud konkreetse uuri-
eesm. saada uusi teadmisi; andmeid. Sellest võib saada teadused. Taval., erist. teor.st ja misobjekti jaoks. Teisesed on
esmasrakendam.-uute teadm. uurimustöö baas. Uurimustöö- eksperimentaaltedust. Ühisk. e andmed, mis on kogutud
esmasrakendamine, mitte omand.oskused ja esmased sots.tesduste alla kuuluvad nt varem ,teistel eesmärkidel või
lihtsalt esmasrakend. Eesm kogemused tead.ks uurimus- ajalugu, arheoloogia, etno- olnud kogu aeg olemas.
uurida reaalses elus juhus.lt ja tööks ning selle vorm.ks Formul. graafia, majandus, maj
108
pdf
Teadustöö alused
Teadustöö alused
Veiko Lember
2.11.2012
Loeng V
Sisukord
• Uurimustöö strateegiad
– Eksperiment
– Juhtumiuuring
– Võrdlev uuring
– Poliitikaanalüüs
– ...
• Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu
STRATEEGIAD
Uurimistöö strateegiad
• Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum
• Strateegia → valik alternatiivide vahel
• Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida
andmeid
• Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb
• Miks on oluline?
– Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N:
emapalk vs sündimuse suurenemine
– Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu
– Arusaamine ühiskonna protsessidest
42
docx
UUIRMISTÖÖALUSED
TEADMISTE LOOMINE
• Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule
kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad …
• Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik
kogemus, uurimistöö …
• Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine
• Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise
loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks
TEADMISTE TUNNUSED
• Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees
• Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala.
• Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav.
• Empiirialembus. Teadmine tuleb elust.
• Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema.
• Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi!
• Avalikkus. Teaduse agre
6
doc
Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused
Alaprobleemide vastused annavad
võimaluse vastata ka põhiprobleemile.
Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses
küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub
teatud asjaoludest.
2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused.
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist.
Kvalitatiivne uurimus
· Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras
· Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest
· Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele
· Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs)
Pedagoogika uurimismeetodid
84
doc
Uurimustöö alused
Tema tõesus on
kontrollitud, tema esinemise tõenäosus määratud. Teadusfakt on igati täiuslik, kui on
selgitatud tema tekke/esinemise tingimused.
Teadusfakti teadusväärtuse määravad:
1) fakti uudsus
2) fakti tunnetuslik väärtus.
Fakti teaduslik huvitavus on pigem subjektiivne kui objektiivne mõiste.
SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja
paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel.
Seadusi avastatakse uurimustöö tulemusena, vastavalt eksperimendi vahendusel,
abstraheerimise (mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade ja nähtuste sisusse
kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ning seosed) ja
idealiseerimine (teoreetiline tunnetamine, millega luuakse äärmuslikke, absoluutsete
omadustega objekt, mida tegelikkuses pole olemas, jättes arvestamata tehnilised või
koguni mõned põhimõttelist laadi raskused; eesmärgiks on lihtsustada keerulisi
Uurimistöö alused ja metoodika
19
docx
Teadusliku-uurimistöö-mee todid-õpifail
KVALITATIIVSED
Etnograafia- tervikliku kultuurigrupi olemasolu ja selle käitumise uurimine
(selle loomulikus keskkonnas pikema aja jooksul korjates peamiselt
vaatlusandmeid)
Põhistatud teooria- Kogub kogu aeg väikeseid tõendeid (andmeid
keskkonnast) ja lõpuks esitad oma hüpoteesi- Hercule Poirot näide
Sellele järgneb siis kvantitatiivne meetod, hakkad tõestama
Uurija kontrollib tärkavate oletuste kokkulangevust olemasolevate ning veel
kogutavate andmete seisukohas.
Juhtumi põhine uurimus (sisaldab biograafiat)- vaadeldakse üksikut tervikut
või fenomeni kas kindlas ajas või tegevuses(sündmus, protsess, institutsioon,
sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni.
Fenomenoloogiline uurimus- inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate
detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi
määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud
41
doc
Uurimistöö kirjutamise juhend
.............................................................................. 34
LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36
LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37
LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38
SISSEJUHATUS
Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda
põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö
peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele. Need nõuded on küll suures plaanis
universaalsed, kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti erinevad. Tallinna Järveotsa
Gümnaasiumis (TJG) valmivad uurimistööd peavad vastama käesolevas juhendis välja toodud
nõuetele.
Meedia
Kommentaarid (5)
Kõik kommentaarid