50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 59 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
446 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lyanez
Õppematerjali autor
9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks
lihtsamaid, milles rõhut. kahte Küsimuse lühiuuring, kus kasut. sotsiaal-(e.ühiskonna), loodus-, käigus. Need on originaalsed olulist momenti:a)uudsus erialast kirjandust ja stat.si täppis-, tehnika- ja humanitaar- ning kogutud konkreetse uuri- eesm. saada uusi teadmisi; andmeid. Sellest võib saada teadused. Taval., erist. teor.st ja misobjekti jaoks. Teisesed on esmasrakendam.-uute teadm. uurimustöö baas. Uurimustöö- eksperimentaaltedust. Ühisk. e andmed, mis on kogutud esmasrakendamine, mitte omand.oskused ja esmased sots.tesduste alla kuuluvad nt varem ,teistel eesmärkidel või lihtsalt esmasrakend. Eesm kogemused tead.ks uurimus- ajalugu, arheoloogia, etno- olnud kogu aeg olemas. uurida reaalses elus juhus.lt ja tööks ning selle vorm.ks Formul. graafia, majandus, maj
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agre
Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs)
Tema tõesus on kontrollitud, tema esinemise tõenäosus määratud. Teadusfakt on igati täiuslik, kui on selgitatud tema tekke/esinemise tingimused. Teadusfakti teadusväärtuse määravad: 1) fakti uudsus 2) fakti tunnetuslik väärtus. Fakti teaduslik huvitavus on pigem subjektiivne kui objektiivne mõiste. SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö tulemusena, vastavalt eksperimendi vahendusel, abstraheerimise (mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade ja nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ning seosed) ja idealiseerimine (teoreetiline tunnetamine, millega luuakse äärmuslikke, absoluutsete omadustega objekt, mida tegelikkuses pole olemas, jättes arvestamata tehnilised või koguni mõned põhimõttelist laadi raskused; eesmärgiks on lihtsustada keerulisi
KVALITATIIVSED Etnograafia- tervikliku kultuurigrupi olemasolu ja selle käitumise uurimine (selle loomulikus keskkonnas pikema aja jooksul korjates peamiselt vaatlusandmeid) Põhistatud teooria- Kogub kogu aeg väikeseid tõendeid (andmeid keskkonnast) ja lõpuks esitad oma hüpoteesi- Hercule Poirot näide Sellele järgneb siis kvantitatiivne meetod, hakkad tõestama Uurija kontrollib tärkavate oletuste kokkulangevust olemasolevate ning veel kogutavate andmete seisukohas. Juhtumi põhine uurimus (sisaldab biograafiat)- vaadeldakse üksikut tervikut või fenomeni kas kindlas ajas või tegevuses(sündmus, protsess, institutsioon, sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni. Fenomenoloogiline uurimus- inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud
.............................................................................. 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele. Need nõuded on küll suures plaanis universaalsed, kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti erinevad. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis (TJG) valmivad uurimistööd peavad vastama käesolevas juhendis välja toodud nõuetele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid