Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõtteharjutus „Millest võiksin kirjutada oma lõputöö?“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas värvatakse Southwestern Advantageis?
  • Kuidas värvatakse YFU Eestis?
  • Miks värvatakse just nii Southwestern Advantageis?
  • Miks värvatakse just nii YFU Eestis?
  • Mida tunnevad inimesed keda Southwestern Advantage värbab?
  • Mida tunnevad inimesed keda YFU Eesti värbab?
  • Milline on Southwestern Advantagei maine?
  • Milline on YFU maine?
  • Mis puutub värbamisse?
  • Kui palju mõjutab nende organisatsioonide mainet meediakajastused ja reklaam?
  • Kui kaua on vastavas organisatsioonis värvatud?
  • Kui palju raha kulutavad organisatsioonid värbamisele?
  • Kui palju inimesi tegeleb YFU Eestis ja Southwestern Advantageis värbamisega?
  • Mitu protsenti see moodustab organisatsioonist?
  • Kuidas värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju aega kulutavad inimesed värbamise peale?
  • Palju õpivad ja arenevad värbajad antud organisatsioonides?
  • Miks antud värbamisviis on efektiivsem?
  • Kui suur on väljalangemise protsent?
  • Kumb värbamisviis on efektiivsem?
  • Miks värvatakse just nii YFU Eestis?
  • Keda YFU Eesti värbab?
  • Kaua on vastavas organisatsioonis värvatud?
  • Palju aega kulutavad inimesed värbamise peale?
  • Mida tunnevad inimesed keda Southwestern Advantage ja YFU Eesti värbavad?
  • Kui palju raha kulutavad maine?
  • Milline on YFU Eesti maine?
Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
Mõtteharjutus „Millest võiksin kirjutada oma lõputöö ?“
Kadri Oviir
TEADUSTÖÖ ALUSED (SHZU.00.006)
Juhendajad: Laur Kanger (PhD)
Maria Murumaa-Mengel (MA)
Tartu 2015
Teema valik
Mina valisin enda uurimistöö teemaks „ Southwestern Advantage ’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“.
Võin kohe ära öelda, et kuna olen ise mõlema organisatsiooniga seotud, siis on minu arvamus nende suhtes kohati subjektiivne. Seetõttu kavatsen tugevasti toetuda faktidele ja püüan teadlikult iga mõtte selgelt ära argumenteerida.
See teema paelub mind end just nimelt seepärast, et olen justnimelt mõlema organisatsiooniga seotud. Kuna tegu on võrdlusega , siis saan ka aru, et minu uurimus on sellest tulenevalt ka töömahukam. Ühtlasi leian, et mul on väga hea seda teemat uurida, sest olen YFU Eestis juba värbamisega tegelenud ning Southwestern Advantage’is hakkan sellega peagi tegelema. Lisaks sellele on mul tõenäoliselt parem ligipääs kõigele, mis puutub neid organisatsioone tänu sellele, et olen nendega seotud – saan kergemini jutule minu uurimistöö teemast tulenevalt oluliste inimestega.
Ühtlasi olen ise olnud see inimene, kes on omal nahal kogenud värbamist mõlemasse programmi. YFU Eesti puhul tuli initsiatiiv programmiga liituda pigem minu poolt, seetõttu on mul sellega seotud pigem positiivsed mälestused. Southwestern Advantage programmi raamatuid müüma värvatuna aga ma tundsin natukene ebameeldivust, kohati seda, et mulle suruti seda peale. Otsustasin sellest programmist osa võtta sellegi poolest lihtsalt seetõttu, et see pakkus mulle huvi. Tagantjärele olen aga mõtisklenud, et kui YFU Eesti värbaks samamoodi, ehk oleks programmiga liitujaid rohkem. Kokkuvõttes on selle värbamise teema juures väga palju küsimusi ja „aga-sid“. Seetõttu ongi see teema minu jaoks niivõrd paeluv.
Leian, et minu töö võiks huvi pakkuda kõigile Southwestern Advantage’i ning YFU Eesti liikmetele ja kindlasti ka teiste maailma YFU organisatsiooniga seotud inimestele.
Teiseks pakuks minu töö huvi ilmselt kõikidele organisatsioonidele ja firmadele, kes on värbamisega seotud.
Lisaks võiks see köita ka erinevaid kommunikatsioonieksperte, suhtekorralduse ja mainekujundusega seotud inimesi. Kokkuvõttes ka põhi- ja keskkooliõpilasi, kes on YFU Eesti sihtrühm ning kõiki immatrikuleeritud tudengeid, sest kõik nemad on Southwestern Advantage’i sihtrühmaks.
Esimene etapp
Uurimisküsimuste väljamõtlemine ja kokkupanemine on uurimistöös väga oluline etapp. Sellest oleneb suurel määral, mis nägu saab olema kogu uurimistöö. Selleks, et töö ise ehk siis tegelikult vastused oleksid asjalikud on vaja ennekõike häid küsimusi.
Nagu Blaikie soovitas (2008: 63), teen ma kõigepealt lihtsalt ajurünnakut ja kirjutan üles kõik küsimused, ükskõik, kui veidrad need ka alguses ei tunduks.
Enda küsimused esitan ma järgneval mõistekaardil.
Teine etapp
Blaikie (2008: 63) järgi on uurimistöö teiseks etapiks küsimuste üle vaatamine. Minu ülesandeks on nii-öelda välja visata need küsimused, mis tegelikult uurimisküsimusteks ei sobi. Selles etapis püüan enda küsimusi ka sisutihedamaks muuta ning sorteerin need loogiliselt ära erinevate kategooriate kaupa. Teisalt aga lihtsustan selles etapis liiga keerulisi küsimusi. Kokkuvõtvalt püüan küsimused teha lihtsamaks ja kompaktsemaks.
Praktiliselt jaotan küsimused mõistekaardilt erinevateks alateemadeks, et kaarti paremini mõista.
I alateema küsimused: värbamistehnikad
  • Kuidas värvatakse Southwestern Advantage’is?
  • Kuidas värvatakse YFU Eestis?
  • Miks värvatakse just nii Southwestern Advantage’is?
  • Miks värvatakse just nii YFU Eestis?

II alateema küsimused:
1. alapunkt: organisatsioonide maine
  • Kas Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti maine on seotud nende organisatsioonide värbamispraktikatega?
  • Mida tunnevad inimesed, keda Southwestern Advantage värbab?
  • Mida tunnevad inimesed, keda YFU Eesti värbab?
  • Milline on Southwestern Advantage’i maine?
  • Milline on YFU maine?
  • Miks YFU peab meediakajastust oluliseks, värbamise kohal Southwestern Advantage mitte nii olulieks? Eeldusega – kohati pigem hüpotees .
  • Kas YFU Eesti ja Southwestern Advantage peavad meediakajastust oluliseks selle juures, mis puutub värbamisse?

Ülal võib näha, et ajurünnaku jooksul tekkinud mõnede küsimuste peale tekkis mul veel rohkem
küsimusi. Lisasin ka mõne puhverküsimuse, et olulised küsimused ei oleks eeldusega. Viimase
küsimuse tõmbasin siit aga maha, sest seda teemat uurin ma konkreetsemalt järgmise alateema
juures.
2. alapunkt: meedia ja reklaam
  • Kas organisatsioonid teevad reklaami, et saada enda programmi rohkem liikmeid?
  • Kui suur osa on värbamisel reklaamil Southwestern Advantage’is ja kui suur osa YFU Eestil? Miks?
  • Kas värbamisega seoses on organisatsioonidest meediakajastusi?
  • Kas värbamisega seoses on organisatsioonidel tahtlikke meediakajastusi?

  • Kas nende organisatsioonide mainet mõjutavad meediakajastused ja reklaam?
  • Kui palju mõjutab nende organisatsioonide mainet meediakajastused ja reklaam?

Viimased kaks küsimust tõmbasin siit jällegi maha, sest see eeldab konkreetsemalt pigem organisatsioonide mainete uurimis , mitte aga nende maine uurimist tulenevalt värbamismeetoditest.
III alateema küsimused: värbamine ja organisatsiooni järelkasv
  • Kui kaua on vastavas organisatsioonis värvatud?
  • Kui palju raha kulutavad organisatsioonid värbamisele?
  • Kui palju inimesi tegeleb YFU Eestis ja Southwestern Advantage’is värbamisega?
  • Mitu protsenti see moodustab organisatsioonist?
  • Kas värbajaid koolitatakse?
  • Kuidas värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju aega kulutavad inimesed värbamise peale?
  • Kui palju õpivad ja arenevad värbajad antud organisatsioonides?

Viimase küsimuse tõmbasin jällegi siin maha, sest see ei ole seotud enam organisatsiooni mainega ja värbamismeetoditega, vaid inimese arenguga vastavas organisatsioonis
IV alateema küsimused: värbamise efektiivsus
  • Kumb värbamisviis on efektiivsem?
  • Miks antud värbamisviis on efektiivsem?
  • Kui suur on väljalangemise protsent?

Vaadates nüüd enda uurimisküsimusi, tundub teema palju laiem kui ta enne oli. Üks variant oleks võrrelda nende kahe organisatsiooni mainet tulenevalt värbamistaktikatest, teine variant aga võrrelda, kumb värbamise viis on efektiivsem.
Siinkohal leian, et mind huvitab enam nende organisatsioonide maine teema. Sellest tulenevalt on minu töö uus pealkiri „Southwestern Advantage ja YFU Eesti maine võrdlus värbamismeetodite põhjal“. Samas leian, et efektiivsuse teemat ei saa ma täiesti kõrvale jätta siinkohal, sest leian, et uurimise käigus tuleks paratamatult ilmselt välja see, kumb värbamisviis on efektiivsem. Juba organisatsioonide värbamise põhimõtteid uurides, praktikaid kirjeldades ja tulemusi analüüsides võib sellest väga hea ettekujutuse saada.
Vaatan kriitilise pilguga siinkohal enda uurimisküsimustele otsa ja uurin, mida saaks välja jätta.
Leian, et kõik III alateema küsimused on tegelikult IV alateema abiküsimused , need küsimused, mida on vaja esitada, et IV alateema küsimusteni jõuda. Seega struktureerin need kaks alateemad ümber.
III alateema küsimused: värbamise efektiivsus
  • Kumb värbamisviis on efektiivsem?
  • Kui kaua on vastavas organisatsioonis värvatud?
  • Kui palju raha kulutavad organisatsioonid värbamisele?
  • Kui palju inimesi tegeleb YFU Eestis ja Southwestern Advantage’is värbamisega?
  • Mitu protsenti see moodustab organisatsioonist?
  • Kas värbajaid koolitatakse?
  • Kuidas värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju aega kulutavad inimesed värbamise peale?
  • Miks antud värbamisviis on efektiivsem?
  • Kui suur on väljalangemise protsent?

Kolmas etapp
Selles etapis eraldan „miks“, „kuidas“ ja „mis“ küsimused. Siinkohal püüan jälgida, et küsimused oleks võimalikult selgelt mõistetavad .
I alateema küsimused: värbamistehnikad
Mis“ ehk kirjeldav
Miks“ ehk selgitav
Kuidas“ ehk lahendusi otsiv
Kuidas värvatakse Southwestern Advantage’is?
Miks värvatakse just nii Southwestern Advantage’is?
Kuidas värvatakse YFU Eestis?
Miks värvatakse just nii YFU Eestis?
II alateema küsimused:
1. alapunkt: organisatsioonide maine
2. alapunkt: meedia ja reklaam
Mis“ ehk kirjeldav
Miks“ ehk selgitav
Kuidas“ ehk lahendusi otsiv
Kas Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti maine on seotud nende organisatsioonide värbamispraktikatega?
Mida tunnevad inimesed,
keda Southwestern
Advantage värbab?
Mida tunnevad inimesed,
keda YFU Eesti värbab?
Milline on Southwestern
Advantage’i maine?
Milline on YFU maine?
Kas organisatsioonid teevad
reklaami, et saada enda
programmi rohkem
liikmeid?
Kui suur osa on värbamisel reklaamil Southwestern Advantage’is ja kui suur osa YFU Eestil? Mis asjaoludel?
Kas värbamisega seoses on
organisatsioonidest
meediakajastusi?
Kas värbamisega seoses on
organisatsioonidel tahtlikke
meediakajastusi?
III alateema küsimused: värbamise efektiivsus
Mis“ ehk kirjeldav
Miks“ ehk selgitav
Kuidas“ ehk lahendusi otsiv
Kumb värbamisviis on efektiivsem?
Miks antud värbamisviis on efektiivsem?
Kui kaua on vastavas organisatsioonis värvatud?
Kui palju raha kulutavad organisatsioonid värbamisele?
Kui palju inimesi tegeleb YFU Eestis ja Southwestern Advantage’is värbamisega?
Mitu protsenti see moodustab organisatsioonist?
Kas värbajaid koolitatakse?
Kui palju värbajaid koolitatakse?
Kuidas värbajaid
koolitatakse?
Kui palju aega kulutavad inimesed värbamise peale?
Kui suur on väljalangemise protsent?
Pärast kolmanda etapi ära tegemist avastasin endale üllatuseks, et enamus minu uurimisküsimustest on „mis“ küsimused. Samas ongi paljude uurimistööde põhjaks ainult „mis“ küsimused (Blaikie, 2008: 64).
Neljas etapp
Selles etapis vaatan kõik küsimused jällegi kriitilise pilguga üle, kus vaja sõnastan ümber ning viskan ülearused küsimused välja. Vaatan, et mu küsimustes poleks ühtegi eeldust .
Kui suur on väljalangemise protsent?
Esimese hooga tahaks selle küsimuse üldse välja visata. See on eeldusega. Kõigepealt tuleks küsida, kas pärast värbamist on ka programmist nii öelda väljalangejaid. Seejärel tuleks küsida teine puhverküsimus: kas organisatsioonile omane värbamismeetod mõjutab programmist väljalangejate arvu. Seejärel tuleks küsida, kas väljalangejad mõjutavad organisatsiooni mainet. Seejärel tuleks küsida, et kas väljalangejad mõjutavad organisatsiooni mainet positiivses või negatiivses suunas.
Kui palju raha kulutavad organisatsioonid värbamisele?
Siin on mul eeldus, et organisatsioonid kulutavad värbamisele üldse raha. Seega esitan puhverküsimuse: kas organisatsioonid kulutavad värbamise jaoks raha?
Mida tunnevad inimesed, keda Southwestern Advantage ja YFU Eesti värbavad?
Vaadates otsa sellele küsimusele, tekkis mul küsimus, et kas nende organisatsioonide mainet üldse kujundavad inimesed, kes on potentsiaalsed programmi astujad ehk siis värvatavad ning teiseks, kuidas üldse kujuneb nende organisatsioonide maine ja kui palju on sellel seost värbamisega ja kas on nende organisatsioonide mainel seos värbamisega. Leian, et peaks II alateema küsimustesse lisama need küsimused.
Viies etapp
Selles etapis teen selgeks, millised küsimused jätan töö sisse ja millised on ehk liiga töömahukad, mistõttu tuleb nad kõrvale jätta.
Hetkel leian, et töö kompaktsuse eesmärgil ei saa ma ühtegi küsimust välja jätta. Eelmises etapis juba oleks tahtnud mõne välja jätta, samas aga osutus see ühtäkki vajalikuks, et laiapõhjaliselt aru saada nende organisatsioonide mainest.
Kuues etapp
Selles etapis eristan uurimisküsimused ja abiküsimused. Põhimõtteliselt on abiküsimused need, mille kaudu jõutakse uurimistöö tuumani. Tuum koorub lahti aga põhiküsimuste kaudu.
Põhiküsimused:
Kas nende organisatsioonide mainet kujundavad seal kasutuses olevad värbamismeetodid?
Kuidas mõjutavad nende organisatsioonide mainet seal kasutuses olevad värbamismeetodid?
Milline on nende organisatsioonide maine?
Milliseid värbamistehnikaid
nendes organisatsioonides
kasutatakse?
Abiküsimused:
  • Kuidas värvatakse Southwestern Advantage’is?
  • Kuidas värvatakse YFU Eestis?
  • Miks värvatakse just nii Southwestern Advantage’is?
  • Miks värvatakse just nii YFU Eestis?
  • Kumb värbamisviis on efektiivsem?
  • Kui kaua on vastavas organisatsioonis värvatud?
  • Kas organisatsioonid kulutavad värbamise jaoks raha?
  • Kui palju raha kulutavad organisatsioonid värbamisele?
  • Kui palju inimesi tegeleb YFU Eestis ja Southwestern Advantage’is värbamisega?
  • Mitu protsenti see moodustab organisatsioonist?
  • Kas värbajaid koolitatakse?
  • Kuidas värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju värbajaid koolitatakse?
  • Kui palju aega kulutavad inimesed värbamise peale?
  • Miks antud värbamisviis on efektiivsem?

  • Kas nende organisatsioonide mainet kujundavad inimesed, kes on potentsiaalsed programmi astujad ehk siis värvatavad?
  • Mida tunnevad inimesed, keda YFU Eesti värbab?
  • Mida tunnevad inimesed, keda Southwestern Advantage värbab?
  • Milline on Southwestern Advantage’i maine?
  • Milline on YFU Eesti maine?
  • Kas organisatsioonid teevad reklaami, et saada enda programmi rohkem liikmeid?
  • Kui suur osa on värbamisel reklaamil Southwestern Advantage’is ja kui suur osa YFU Eestil? Miks?
  • Kas värbamisega seoses on organisatsioonidest meediakajastusi?
  • Kas värbamisega seoses on organisatsioonidel tahtlikke meediakajastusi?
  • Kas organisatsioonile omane värbamismeetod mõjutab programmist väljalangejate arvu?
  • Kas väljalangejad mõjutavad organisatsiooni mainet?
  • Kas väljalangejad mõjutavad organisatsiooni mainet positiivses või negatiivses suunas?
  • Kui suur on väljalangemise protsent?

Seitsmes etapp
Seitsmendas etapis analüüsin iga küsimuse eraldi läbi ja mõtlen, kas see on siiski antud uurimistöö kontekstis vajalik või mitte.
Siinkohal leian, et kõik minu uurimisküsimused on vajalikud, et saada selle uurimisteema kohta täit pilti.
Läbitud protsessi refleksioon
Pean tunnistama, et protsess oli siiski omajagu raske. Kuid et tegu on mind ennast väga huvitava teemaga, siis oli seda sellegi poolest huvitav teha, sest erinevatest küsimustest koorus nii palju välja, tundub, et on väga palju mida uurida.
Kui ma nüüd ise peaksin seda teemat uurima hakkama, siis olgugi, et väga põnevil, oleksin ma alguses väga segaduses. Juba praegu uurimisküsimusi paika pannes tundsin, et tahaks paljuski konsulteerida kellegi vanema ja targemaga. Seega, kui nüüd uurimismeetodite juurde minna, siis leian, et ma oleksin parajalt segaduses. Teisalt leian, et Blaikie iga etapi juures selgus midagi. Endalegi üllatuseks muutus minu uurimistöö teema. Ja seda puhtalt tänu erinevaid etappe läbi tehes.
Nii veider kui see ka ei ole, kohati tundus ka see ülesanne loominguline , küsimuste kategoriseerimine võib üllatavalt põnev olla. Lisaks õppisin ka omaenda küsimustes eeldusi nägema.
Kohati leian, et mul tuli kokkuvõttes väga palju abiküsimusi, aga ma tõesti ei oska midagi ära jätta, minu arvates jääks töö poolikuks, kui ma kõike lõpuni ja peensusteni välja ei uuriks.
Kasutatud allikad:
Blaikie, N. Designing Social Research.
Vasakule Paremale
Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #1 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #2 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #3 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #4 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #5 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #6 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #7 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #8 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #9 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #10 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #11 Mõtteharjutus-Millest võiksin kirjutada oma lõputöö- #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NaHCO3 Õppematerjali autor
TEADUSTÖÖ ALUSED (SHZU.00.006)

Sarnased õppematerjalid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

saada vastuseid, on samuti väärtuslik sihtpopulatsiooni toetamise väljund. Saavutatud tööle suunamise edukuse määra tuleb hinnata konkreetse tööle suunamise abistamise palvete arvu põhjal. Tööle suunamise määr võib erineda sihtpopulatsioonide kaupa (kogemuste suurus ja asjakohased oskused) ja olenevalt vabast töökohast (kas töökohale on raske töötajat leida või mitte). Seepärast ei ole komisjon määranud eesmärke ega võrdlusaluseid, millest nähtuks, milline on tavapärane edukas tööle suunamise määr. 2. TEEMA: Karjäärinõustamine ja õpiränne. Selle teema eesmärk: tutvustada erinevaid õpirände võimalusi välismaal ning toetada nõustamise valmisoleku kujundamist õpirändega seotud teemadel (õpirände alane teavitamine, motiveerimine, ettevalmistamine, toetamine kogu õpirände jooksul ning tagasitulekul) Selle teema lõpetanu:  oskab ära tunda inimese valmisolekut õpirändeks;

Nõustamine
Personali planeerimine
70
doc

Personali planeerimine

Milliseid rahvastikusündmusi tähistavad joonisel nooltega näidatud kohad ja millest on need tingitud? Mida saavad tööandjad teha, et tulla toime väheneva tööjõuga ning leida ja hoida töötajaid: 1. …………………………………………………………………………………………….. 2. …………………………………………………………………………………………….. 3

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
PERSONALIJUHTIMINE
36
docx

PERSONALIJUHTIMINE

Isikuomadused. Erinõuded (nt füüsilise vormi suhtes, spets keeleoskus) Ametijuhend on alati allkirjastatud ja avalik dokument. Personali nõudmise ja pakkumise vahekord töö- ja tööjõuturul - Võib juhtuda, et nõudlus on mingi ametikoha järele, aga pakkujaid ei ole. Või on, aga need pole need, keda vaja. Võib olla ka vastupidi ­ kandidaate on palju, aga need pole need, keda vaja, või neid pole nii palju vaja. - Millest võib tingitud olla nõudlus? Hooajaline müük, masu, laienemine, tööjõu voolavus (seotud org kultuuriga, mõnes org'is see suurem.) Ka mängivad rolli org strateegilised plaanid; kes hakkavad üle jääma, keda tulevikus võiks vaja minna. - Nõudlus võib olla seotud ka lepingutega ­ kui on tegemist nt org ühinemiste v struktuuri muutustega, siis mingiks hetkeks võidakse ,,külmutada". Lepitakse kokku, et teatud aja jooksul ei muudeta töökohti

Psühholoogia
Personali värbamine ja valik
18
docx

Personali värbamine ja valik

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk PS-2-E-P-tal PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Tallinn 2010 Personali värbamine ja valik SISSEJUHATUS Kõik puutuvad erinevate organisatsioonidega oma igapäeva elus kokku. Organisatsioon omakorda sõltub seal töötavatest inimestest, kuna personal tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Töötajad on need, kes moodustavad mingi organisatsiooni ehk ettevõtte, sellepärast ongi inimeste palkamine teatud asutusse väga oluline protsess. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud organisatsiooni töötajate otsimisele. Kuna õige personali värbamine ja valik aitab kokku hoida rahalisis kulutusi, siis peab iga asutuse juhtkond sellest teadlik olema. Seda eriti tänapäeva olukorras, kus

Ainetöö
Personali värbamine ja valik
23
doc

Personali värbamine ja valik

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Anita Agabus Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. PERSONALI VÄRBAMINE............................................................................................4 1.1. Personali värbamise käik.............................................................................................4 1.2. Tööpakkumise koostamine.........................................................................................7 1.3. Värbamise allikad.......................................................................................................8 1.3.1. Organisatsioonisisene värbamine.........................................................................8

Ainetöö
organisatsiooni juhtimises
11
docx

organisatsiooni juhtimises

Personali valiku eesmärk on valida kandidaatide hulgast oma äri jaoks kõige sobivamad töötajad. Esmane valik tee laekunud kandideerimisdokumentide (CV, elulookirjeldus, kaaskiri, motivatsioonikiri) põhjal. Valiku läbinud kandidaatidega on soovitatav teha töövestlus [sekretar.ee], et hinnata kandidaadi sobivust. Kui töö tegemiseks on vajalik mingi konkreetne oskus, loo kandidaadile võimalused seda demonstreerida (palu sooritada proovitöö, test, praktiline ülesanne või kirjutada essee). Kandidaadi tausta kontrollimiseks uuri tausta, kuid selle tegemiseks tuleb saada kandidaadilt eelnev kirjalik luba. Tööotsija ebavõrdseks kohtlemiseks loetakse, kui oled valiku tegemisel lähtunud tööotsija soost, vanusest, rassist, usulisest või parteilisest kuuluvusest. Pärast valiku tegemist võta esmalt ühendust väljavalitud kandidaadiga, lepi temaga kokku uus kohtumine töölepingu sõlmimiseks ning tööle asumise kuupäeva kinnitamiseks. Teistele

Organisatsiooni juhtimine
Ärieetika
11
doc

Ärieetika

rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Archie Carroll on ära defineerinud ja jaganud juhtimise vastavalt juhtide käitumisele, tegutsemisele ja suhtumisele kolme rühma: immoraalne, amoraalne ja eetiline juhtimine (vt. Kuidas olla Tabel eetika ja juhtimine). Eetiline äri millest alustada Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni põhitegevust. Eetilised / moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel.

Majandus
Personali juhtimine ja arendamine
38
docx

Personali juhtimine ja arendamine

Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Töö

Organisatsiooni psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun