Füüsika uurimistöö CO Õismäe (0)

CO KONSENTRATSIOON ÕISMÄE
VÄLISÕHUS
UURIMISTÖÖ
Õppeaines: Keskkonnafüüsika
Keskkonna ja arhitektuuriteaduskond
Õpperühm: TÖ31
Juhendaja : Agu Eensaar
Esitamiskuupäev: 08/12/2014
Allkiri :……………………….

Tallinn 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 4
1.1 Süsinikmonooksiid 4
1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004 4
1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010 5
1.4 2011.- 2012. aasta CO kontsentratsioon Õismäel 6
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD ALLIKAD 9
SISSEJUHATUS
Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes.
Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi.
Töö koosneb ühest suurest peatükist , mille all on 4 alapeatükki.
Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest.
Informatsiooniallikaks oli internet . Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012.

1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL

1.1 Süsinikmonooksiid

Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus , siis saabubki surm.

1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004

Võrreldes 2002-2004 joondiagrammi 24h keskmise maksimumi kohta näeme kasvu kõrgeim oli 2003. aastal 1,2 mg/m3, seejärel 2004. aastal 0,91 mg/m3 ning kõige madal oli 2002. aastal 0,8 mg/m3. Ei oska täpselt öelda, millest selline hüpe, kuid üldjoones tõusis keskmine maksimum arvatavasti linnastumise ning samuti ka majanduskasvu tõttu, mis oli 2003-2004 aastal üsna suur. See lubas inimestel lubada paremat elukvaliteeti nt. autot. See, aga suurendab süsinikmonooksiidi taset õhus ehk õhukvaliteedi langust. Samuti suureneb süsinikmonooksiidi sisaldus tavaliselt koos hommikuste ja õhtuste liiklustiheduste kasvuga. Ka eramute küte eelkõige tahkete kütustega nagu puit. Siiski on 2002-2004 aastal tasemed madalad ning ei ole veel näha probleemi tekkimist tulevikus. 2003. aastal piirinormi ei ületatud, kuid 2002. aastal ületas CO piirinormi ühel korral Rahu jaamas. Samuti ka mitte piirinormi ületusi, sest 2003. aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni piirväärtus (10mg/m3) ja kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused ( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi.[1-3]
Tabel 1. 2002-2004 aasta Õismäe CO 24h keskmine maksimum.

1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010

CO allikateks on 2005 aastani ikka veel transport ning selle kõrval tahkete kütustega kütmine. Linnades on süsinikmonooksiidi näidud madalat ja märkimisväärset tõusu ei ole oodata. Samuti ka mitte piirinormi ületusi, sest 2003. aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni piirväärtus(10mg/m3) ja kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi. Süsinikoksiidi sisaldusega õhus pole ühelgi seirejaamal piirinormile vastavusega probleeme olnud ning kõikides seirejaamades jäid CO sisaldused hindamispiiridest madalamaks. Tabelist on näha, et kõrgeima kontsentratsiooniga 3 mg/m3 oli süsinikmonooksiid 2005. aastal, sellele järgnevad 2006, 2007, 2010, 2008 kontsentratsioonidega vahemikus 0,9 – 1,5 mg/m3 ning kõige madalam oli 2009 kontsentratsiooniga 0,6 mg/m3.[4-9]
Tabel 2. 2005-2010 aasta Õismäe CO 8h keskmine maksimum

1.4 2011.- 2012. aasta CO kontsentratsioon Õismäel

Süsinikoksiidile kehtib piirväärtusena 8 tunni libisev keskmine 10 mg/m3, millest süsinikoksiidi kontsentratsioonid jäid 2011. aastal sarnaselt 2010. aastaga tunduvalt madalamaks. Maksimaalne 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon oli 2011. aastal 1,6 mg/m³ (16.02) , 2010. aastal aga 1,2 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2011. aastal oli vastavalt 2,6 mg/m3 (15.01) ja 0,99 mg/m3 (16.02), aasta tagasi olid maksimaalsed tasemed 1,8 mg/m3 ja 0,73 mg/m3. 2011. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,22 mg/m³, aasta varem 0,21 mg/m³. 2011. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid madalamad alumisest hindamispiirist (5 mg/m3). Kõrgeim 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2012. aastal oli 1,0 mg/m³ (11.02) (Joonis 21), aasta varem aga 1,6 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi sisaldus 2012. aastal oli vastavalt 1,7 mg/m3 (07.03) ja 0,56 mg/m3 (07.03), 2011. aastal olid maksimaalsed tasemed 2,6 mg/m3 ja 0,99 mg/m3. 2012. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,20 mg/m³, aasta varem 0,22 mg/m³. 2012. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid madalamad alumisest hindamispiirist (5 mg/m3).[10-11]
Tabel. 3 2011. – 2012. aasta CO 8 h keskmised ja maksimaalsed kontsentratsioonid Õismäel

KOKKUVÕTE

Uurimistöö täitis igati oma funktsiooni ning tõi välja 2002.-2012. aasta CO õhuseire Õismäel. Süsinikoksiid (CO) ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi.
Uurimistöö käigus sain teada, et CO tase on Õismäel võrdlemisi madal läbi aastate. Süsinikmonooksiidi allikateks on tulekahjud; tahkete kütuste põletamine nt. puit, süsi ning suurim allikas on transport. Üldiselt probleemi CO kontsentratsioonis välisõhus ei nähta, sest see on alla hindamispiiri madal.

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2002.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2003.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2004.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2005.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2006.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2007.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2008.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2009.pdf

http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2010.pdf

http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13270_aasta_linnaohk2011_final_veebi_22022012.doc

http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/14068_aasta_linnaohk_2012_final.doc
9