Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisev töö: Kvalitatiivne uurimissuund (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millele vastust otsitakse on näiteks missugune?
  • Mitu kui palju?
  • Kes ja kuidas uuritakse leide?

Lõik failist

Iseseisev töö-Kvalitatiivne uurimissuund #1 Iseseisev töö-Kvalitatiivne uurimissuund #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri Liinsoo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
docx

Uurimismeetodid

Realism Uurimisparadigmad Uurimisparadigma Põhiidee Uurimisstrateegia Riigiteaduste paradigma Positivism Objektiivne reaalsus, Kvantitatiivne Biheivorism, kõik mõõdetav ja Ratsionaalne valik vahetult uuritav Interpretatiivne Reaalsus on Kvalitatiivne Konstruktivism, lähenemine konstrueeritud, Institutsionalism peamine mõista ja tõlgendada Realism Otsida varjatud Kvalitatiivne / Marksism põhjusi ja kvantitatiivne (Institutsionalism) mehhanisme Kokkuvõte Kvantitatiivne lähenemine Positivism - reaalsus lihtsalt on ja ei sõltu meist

Uurimismeetodid
thumbnail
7
doc

Kordamisküsimuste vastused

TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus­ kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. Uurimiste läbiviim

Teadustöö alused
thumbnail
55
docx

UURIMISMEETODID

 Andmekogumine  Uurimistöö etapid III: andmete analüüs  Andmete kodeerimine.  Andmete redutseerimine ehk (koondamine)  Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine  Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt  Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega  BA-töö kokkukirjutamine  Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.

Uurimismeetodid
thumbnail
12
docx

Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse

Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ei ole sellele v

Kultuur
thumbnail
38
docx

Äriuuringute kontspekt eksamiks

– Organization (institutionalizing) – korduva tegevuse korral ettevõtte poliitika osaks saamine ja teistesse üksustesse levitamine Õppimisviisid: 1. Proaktiivne ehk ennetav õppimine – Kuigi turg ja tehnoloogilised muutused on ennustamatud võib ennetav õppimine anda konkurentsieelise 2. Adaptiivne ehk kohanev õppimine - Standardiseeritud ärimudelid, madal ebakindlus ja stabiilne keskkond viivad imiteerimisteni – institutsionaalne teooria; IMMITEERIMINE Juhi töö: • Turundus – mida inimesed tahavad osta, miks, mis hinnaga, … • Strateegia – kuhu paika panna pikaajalised eesmärgid … • Personal – kuidas inimesi paremini tööle saada, mis inimesi motiveerib … JUHTIMISTEADUS • Management ei ole distsipliin vaid erinevate uurimisvaldkondade kokkupuutepunkt. • Management on multidistsiplinaarne valdkond (esimesed olid antropoloogid, sotsioloogid, psühholoogid)

Ärijuhtimine
thumbnail
46
docx

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

Kuna objektide olemus asetseb objektides, Kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest, vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen

Sotsioloogia
thumbnail
17
docx

KÜSITLUS

KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus ­pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ­ ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objek

Andme-ja tekstitöötlus
thumbnail
31
pdf

Äriuuringute alused

Sagedasemad üldistamise viisid kvalitatiivse uurimuse puhul: · Teoreetiline / analüütiline üldistatavus ­ tulemuste kasutamine süvitsi minevate teadmiste täiendamiseks väheuuritud nähtuste kohta ja/või teoreetiliste mudelite täiustamiseks · Tulemuste ülekantavus ­ teadmiste loomine, mis on ,,ülekantavad" ehk kasutatavad teiste analoogsete situatsioonide, protsesside või organisatsioonide analüüsimiseks Oma olemuselt ei püüdle kvalitatiivne uurimus statistilisele üldistatavusele. VAATLUS KUI ANDMEKOGUMISMEETOD Võimalikud strateegiad ­ valikud sõltuvad eesmärgist: · Osaluse määr ­ mil määral uurija osaleb uuritavas situatsioonis; · Varjatud või avalik ­ kas vaadeldavad on vaatlusest teadlikud; · Loomulikus keskkonnas või eksperimentaalne; · Struktureerituse (formaliseerituse) aste ­ kui detailselt on ette määratud vaatluse kriteeriumid · Vahetu või tehnoloogia poolt vahendatud

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun