Bioloogia 11.klass (0)

Bio!
Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub.
Meioos
Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse – n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid.
Sugurakkude areng
Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas - ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks.
Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena .
Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seemnerakud küpsevad kõrge vanuseni. Seemnerakud uuenevad 3-4 kuu tagant.
Ovogeneesil tekib ovogoonist 3 arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti ja üks suur ja liikumatu, viljastumisvõimeline munarakk . Naisel lõpeb ovogoonidepaljunemine juba looteeas. Samas algab meioodiline jagunemine ning tütarlapse 1. eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedi eas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Kõigest sellest järeldub, et mistahes kahjulikud tegurid ( alkohol , nikotiin , narkootikumid , kemikaalid ja radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks 
Viljastumine
Isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks . Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim. seda neitsisigimiseks e. partenogeneesiks (nt. võilill, mesilased ).
Kus toimub viljastumine ? Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehaväline viljastumine esineb selgrootutel loomadel, kaladel ning kahepaiksetel. Munarakkude arv on tohutult suur ja see on vajalik kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonna tingimused.
Kellel on kehasisene viljastumine? Imetajatel, lindudel, roomajatel ja enamikul lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed).
Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseeritusetasemetel. Eriliiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonna teguritest. Iga organismi individuaalne areng lõpeb surmaga. Loomadel eelneb surmale agoonia . Agoonias enamiku elundkondade talitlus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias olevale inimesel abi ei osutada, järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline surm kestab 5 minutit ja sellele järgneb bioloogiline surm.
Kordamisküsimused

Autotroofid

Hetentroofid

Assillatsioon or something

Vissillatsioon

Metabolism

Suguline paljunemine (2 näidet)

Mittesuguline paljunemine (2 näidet)

Mitoos

Kas kõik rakud poolduvad? ( pikemalt tuleb kirjutada)

Meioos

Kromosoomide ristsiire (pikem jutt)

Spermatogenees (pikemalt)

Ovogenees (same shit )

Ovulatsioon

Ontogenees

Partenogenees

Kehaväline viljastumine (2 näidet)

Kehasisene viljastumine (2 näidet)

Täismoodeline areng (1 näide)

Vaegmoodeline areng (1 näide)

Agoonia

Kliiniline surm
Pärilikkus
Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nim. pärilikkuseks. Geneetika seadus kujunes välja alles 20ndal sajandil. Geneetika uurib pärilikkust ja muutlikust . Pärilikkuse kandjad on kromosoomid, mis asuvad rakutuumas. Liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüüpideks. Isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nimetatakse fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Kasutatakse nõndanimetatud kaksikute meetodit (ühemunaraku kaksikud).
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused.
Molekulaargeneetika põhilised uurimissuunad on:
1)DNA süntees ehk replikatsioon
2)RNA süntees ehk transkriptsioon
3)valgu süntees ehk translatsioon
DNA süntees eelneb alati rakkude pooldumisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA, RNA, kui ka valkude sünteesid on matriitssünteesid.
Mendeli monohübriidse ristamise katsed (ÜLESANDED ON VIHIKUS)
Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks . Geenipaari seisundit , mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nim. homosügootsuseks. Seega olid Mendeli poolt valitud kollase ja roheliseseemnelised taimed homosügootsed (AA ja aa). Esimese põlvkonna hübriidide homoloogilistes kromosoomides paiknevad aga seemne värvust märava geeni erinevad alleelid (Aa). Geenipaari seisundit, mille puhul homoloohilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nim. heterosügootsuseks. Järelikult võime öelda, et F1 põlvkonna hübriidid olid kõik heterosügootsed.
Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nim. dominantseks ja alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, retsessiivseks. Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootses olekus. Mendeli esimene seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt indentsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
Mendeli teine seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
Lahknemisseaduse rakendusvõimalused
INIMESEL ESINEVAID DOMINANTSEID JA RETSESSIIVSEID TUNNUSEID
Dominantne tunnus Retsessiivne tunnus
Naerulohukesed põskedes
juuste kasv lauba keskjoonel
tömp pöial
varane kiilaspäisus (meestel)
pruun juuksevärvus
mittepunapäisus
pruunid silmad
tedretähnilisus
normaalne nägevus
normaalne kuulmine
kõrvanibud vabalt
keele torru ajamine
Naerulohukesed puuduvad
juuste piire laubal sirge
normaalne pöial
normaalne juuksekasv
blond juuksevärvus
punapäisus
hallid või sinised silmad
ühtlane pigmentatsioon
lühinägevus
kurtus
kõrvanibud kinnikasvanud
Indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil nimetatakse genealoogiliseks meetodiks.
Intermediaarsus