Tartu Observatoorium (0)

Tartu Observatoorium
Referaat
Sisukord

•   Uurimissuunad …………………………………………………………………..3
  
•  Eelkäijad………………………………………………………………………….4
  
•  Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus……………………5-7
  
• Kasutatud materjal………………………………………………………………8
  

Uurimissuunad
Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad.
Peamised uurimissuunad on

• tähefüüsika
  
• teoreetiline astrofüüsika
  
• kosmoloogia
  
• galaktikate füüsika
  
• taimkatte seire
  
• atmosfääri seire
  

Tartu Observatoorium asub  Tartumaal  Tõraveres.
Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°15′55.43″N, 26°27′58.57″E.
 
astrofüüsika osakond  (juhataja T. Kipper ), kuhu kuuluvad:
 tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper)
 teoreetilise astrofüüsika töörühm (juhataja A. Sapar)
 teleskoopide töörühm (juhataja E. Ruusalepp)
 kosmoloogia osakond (juhataja E. Saar), kuhu kuuluvad:
 kosmoloogia töörühm (juhataja J. Einasto)
 galaktikate füüsika töörühm (juhataja J. Vennik)
  andmeside töörühm (juhataja M. Sisask)
 
atmosfäärifüüsika osakond (juhataja A. Kuusk), kuhu kuuluvad:
 taimkatte seire töörühm (juhataja A. Kuusk)
 atmosfääri seire töörühm (juhataja K. Eerme)

Eelkäijad

Tartu Observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli Tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumijäreltulija ning töö jätkaja.
1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu Ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Teaduste Akadeemiasse kuuluv Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut.
9. oktoobril 1952 sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut uueks nimeks Füüsika ja Astronoomia Instituut.
1. oktoobril 1973 jagunes Füüsika ja Astronoomia Instituut Füüsika Instituudiks Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika InstituudiksTõraveres.
21. septembril 1995 sai Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut nimeks Tartu Observatoorium. 2. jaanuaril 1996 viidi Tartu Observatoorium Teaduste Akadeemia koosseisust Haridus - ja Teadusministeeriumi haldusalasse.
 Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus

• 1802 - Taasavatud Tartu Ülikoolis asub tööle astronoom -vaatleja. 
  
• 1812  - Tartu Tähetorn kuulutatakse valminuks. 
  
• 1814  - F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi . 
  
• 1824 - Tartusse saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop . 
  
• 1837  - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. 
  
• 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. 
  
• 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus. 
  
• 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi. 
  
• 1911 - Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal. 
  
• 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama. 
  
• 1922 - E.J. Öpik määrab Andromeeda udukogu kauguse. 
  
• 1924 - Ilmub "Tähetorni Kalendri" esimene number. 
  
• 1937 - E.J. Öpik loob meteoornähtuste füüsikalise teooria. 
  
• 1938 - E.J. Öpik annab lahenduse ühele täheevolutsiooni põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest. 
  
• 1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal ), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid . 
  
• 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. 
  
• 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. 
  
• 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres). 
  
• 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks saab 1951. aastal Juhan Ross . 
  
• 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). 
  
• 1953 - G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria. 
  
• 1957 - Observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa. 
  
• 1957 - Tartus korraldatakse üleliiduline aktinomeetriakonverents. 
  
• 1958 - Tõraveres algab ehitustöö. Alustatakse 1.5m teleskoobi projekteerimisega. 
  
• 1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika sektor, juhatajaks saab Juhan Ross. 
  
• 1961 - Osa astronoomiasektorist alustab tööd Tõraveres. 
  
• 1963 - Valmib peahoone . Paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop. Alustatakse aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres. 
  
• 1964 - Astronoomid kolisid Tõravere mäele, kus olid valmis saanud esimesed elamud , katlamaja ja peahoone. 
  
• 1964 - Moodustatakse rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. 
  
• 1964 - 14. septembril toimub Tõravere observatooriumi pidulik avamine koos F.G.W. Struve nime omistamisega. 
  
• 1965 - Hakatakse tegema mõõtmisi uues Tõravere aktinomeetriajaamas, mis peagi läheb üle ilmateenistuse alluvusse. 
  
• 1966 - Moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm, juhataja Charles Villmann. 
  
• 1967 - A. Kipper saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tööde tsükli "Kahefotoonsed protsessid udukogudes ja magnetiline turbulents tähtedes" eest. 
  
• 1967 - Algab nn. kombinaathoone ehitamine (valmib 1974.a.) 
  
• 1969 - Algab 1.5m teleskoobi torni ehitamine. 
  
• 1972 - G. Želnin saab Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest. 
  
• 1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut, asukohaga Tõraveres, direktorina asus tööle Väino Unt. 
  
• 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise aine (tähed, gaas , tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid . 
  
• 1974 - Valmib 1.5m teleskoop. 
  
• 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks. 
  
• 1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võtab vene uurimislaeval " Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus uuritakse Atlandi passaatide vööndi pilveväljade struktuuri. 
  
• 1975 - Suvel alustatakse vaatlusi Tõravere Observatooriumi suurima - 1.5m teleskoobiga. 
  
• 1977 - Septembris toimus Tallinnas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni 79. sümpoosium "Universumi suuremastaabiline struktuur", kus esimest korda öeldi, et Universumil on kärjeline ehitus. 
  
• 1977 - Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel . 
  
• 1978 - A. Sapar osaleb NASA -s atmosfäärivälistes vaatlustes automaatjaamaga IUE.
  
• 1979 - Kosmiliste uuringute sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor, juhatajaks saab Uno Veismann. 
  
• 1980 - Teadusdirektor L. Luud kutsutakse Bulgaaria Rahvusobservatooriumi direktor-konsultandiks. 
  
• 1981-1990 - AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks. 
  
• 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia. 
  
• 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents . 
  
• 1985 - AAI direktoriks saab Tõnu Viik . 
  
• 1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab Agu Laisk . 
  
• 1988 - Juhan Ross valiti Üleliidulise Põllumajandusakadeemia akadeemikuks. 
  
• 1991 - Teadlaste käsutuses on 15 personaalarvutit, Tõravere saab Interneti ühenduse. 
  
• 1992 - Ilmub esimene ingliskeelne aastaaruanne Annual Report 1991. 
  
• 1992 - Moodustatakse AAI ja Tartu ülikooli biogeofüüsika ning dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid. 
  
• 1992 - AAI töötajad organiseerisid Tallinnas rahvusvahelise kiirgusalase konverentsi. 
  
• 1993 - Muudetakse observatooriumi struktuuri, järele jääb ~1/3 koosseisust. 
  
• 1993 - Tõraveres hakatakse mõõtma osoonikihi paksust Eesti kohal. 
  
• 1993 - Rootsi-Eesti ühisprojektina rajatakse energiavõsa istandus . 
  
• 1994 - Spektraalvaatlusi hakatakse tegema CCD kaameraga ST-6. 
  
• 1995 - 21. septembrist kanname nime Tartu Observatoorium. 
  
• 1997 - J. Einasto esitab Universumi suuremastaabilise struktuuri teooria. 
  
• 1997 - Avatakse Stellaarium. 
  
• 1998 - Avatakse uus teleskoop Zeiss 600. 
  
• 1998 - Tõraveres hakatakse mõõtma erüteemset ultraviolettkiirgust. 
  
• 1998 - J. Einasto juhitud töörühm saab Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal. 
  
• 1999 - 7. aprillist on direktoriks Laurits Leedjärv. 
  
• 1999 - Alustab tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti. 
  
• 1999 - Alates jaanuarist kuulub aktinomeetriajaam ülemaailmsesse baasjaamade võrku (BSRN). 
  
• 2001 - Toimub 1.5-m teleskoobi remont - aluminiseeritakse peeglid . 
  
• 2001 - Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof . Olevi Kull , Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). 
  
• 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. 
  
• 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.
  
• 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik ", toimetaja Heino Tooming. 
  
• 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi.
  
• 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N.
  
• 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
  

Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Observatooriu m
http://www.aai.ee/
9