Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on infoteadus?
  • Mida uuritakse millega tegeleb?
  • Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
  • Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?
  • Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks?
  • Mis on andmed informatsioon teadmised teadmus?
  • Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased?
  • Millest koosneb informatsiooni elutsükkel?
  • Mis on informatsioonikriis?
  • Mis on infoüleküllus?
  • Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?
  • Milline ühiskond on infoühiskond?
  • Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?
  • Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
  • Mis on teadmusühiskond?
  • Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida ?
  • Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid?
  • Millised on olulised oskused infospetsialistile 21 sajandil?
  • Mis asutused on infoasutused?
  • Mis on teadmusjuhtimine?
  • Kes on teadmustöötaja?
  • Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks?
  • Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised?
  • Kuidas neid talletada?
  • Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske?
  • Mis on bibliomeetria ja kus teda ja teisi meetriaid rakendatakse?
  • Millised on bibliomeetria olulisemad seadused?

Kordamisküsimused


Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava
  • Mis on infoteadus ? Mida uuritakse, millega tegeleb?
    • Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel.
    • Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.
    • Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija.

  • Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
    • Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd
    • Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita

  • Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?
    • Teaduslik kommunikatsioon
    • Bibliomeetria
    • Dokumendianalüüs
    • Infootsingu hindamine
    • Üldkäsitlused

  • Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks?
    • 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents
    • Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks

  • Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus ?
    • Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. (faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed)
    • Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid)
    • Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks.
    • Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, läbi kogemuse ja soorituse omandatud).

  • Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased?
    Informatsioon kui.. (M. Bucklandi järgi)
    • asi – informatsioon on seotud teavikuga;
    • protsess – informatsioon muudab inimese teadmisi millestki;
    • teadmus – informatsioon on võrdsustatud teadmistega, mida edasi antakse

    Info kolm vaadet (L. Floridi järgi)
    • kui reaalsus – mustrid füüsilises maailmas
    • reaalsusest – semantiline ja tähenduslik
    • reaalsuse jaoks – geneetiline teave, algoritmid ja retseptid

  • Millest koosneb informatsiooni elutsükkel?
  • Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed.
    • Matemaatika
    • Loogika
    • Lingvistika
    • Psühholoogia
    • Arvutitehnoloogia
    • Graafika
    • Kommunikatsiooniteadused

  • Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust.
    • Infoteadus
    • Raamatukoguteadus
    • Raamatuteadus
    • Bibliograafiateadus
    • Dokumenditeadus
    • Arhiiviteadus

  • Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla?
    • Informatsioonikriis on kas info olemasolu, aga kättesaadavus puudub või siis teatud infot ei olegi.
    • Infoüleküllus – infot on liiga palju ja seda ei suudeta hoomata/hallata. Valel ja õigel infol vahet tegemine on raskem.
    • Oluline põhjustaja on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) areng. Põhjustas teadusliku kommunikatsiooni süsteemi mahajäämus teaduse ja tootmise arengust.
    • Aitab teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks.

  • Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur ?
    • Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia , et informatsiooni luua, kasutada, edastada , säilitada ja hävitada.

  • Milline ühiskond on infoühiskond ? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?
    • Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele.
    • Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital , vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada
    • Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene.

  • Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
    • Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides
      on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks muutunud riskiühiskond, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi.
      Majanduslik muutus: postfordism – areneb.
      Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon .

  • Mis on teadmusühiskond ?
    • Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu.
    • Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning astudes vaid infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, mis on sisulisem ja vettpidavam.

  • D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek.
    Eristab ühiskondade arengus kolme perioodi:
    • Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav.
    • Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor.
    • Postindustriaalset ehk infoühiskonna ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Kolm revolutsioonilist muutust - aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt - viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni.

  • M. Castells ja võrguühiskond.
    • Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. –Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul.

  • F. Webster ja infoühiskonna kriitika.
    • Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti:

    • Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast?
    • Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav?
    • Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni.
    • Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma.
    • Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, mis on seotud ühiskonna muutustega.

  • Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?
    • Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikus ning tööhõive määr. Inimeste heaolu
    • Eesti infoühiskonna arengukava 2020
      • I: Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine
        • Digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine
        • Inimeste oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine
      • II: Teadmistepõhise majanduse arendamine
        • IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses
        • Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine
      • III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine
        • Avaliku sektori toimimise tõhustamine
        • Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine

  • Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid?
    • Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi.

    Kompetentsid on:
    • võime kontseptualiseerida informatsiooni
    • võime sünteesida ja sobitada informatsiooni
    • teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest, oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida
    • inforessursside haldamise mõistmine

  • Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil?
    • loominguline ja avatud innovatsioonile
    • valdab otsimootoreid
    • võimeline haarama tervikut
    • oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis
    • võtab juhtimise enda peale
    • oskab teisi nõusse rääkida
    • efektiivne võrgustikus osaleja
    • teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik
    • head esinemisoskused
    • oskus hinnata väärtust
    • oma aja peremees ja oskab kasutada sõna “ei”
    • omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist
    • tunneb tehnilist sõnavara
    • valdab projektijuhtimist
    • oskab ennast efektiivselt turundada
    • on alati kaasaegne

  • Mis asutused on infoasutused?
    • Infoasutusi defineeritakse üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist.
      • Raamatukogu
      • Infokeskus (teabekeskus)
      • Arhiiv
      • Erinevad konkurentsiinfo keskused (nt teabeamet)
      • Asutuse sisevõrku haldavad osakonnad
      • Sisuhalduse organisatsioonid jt

  • Mis on teadmusjuhtimine ?
    • Juhtimisdistsipliin
    • Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega.
    • Eesmärk muuta personaalsed teadmised organisatsiooni teadmisteks.

  • Kes on teadmustöötaja?
    • Knowledge worker – spetsialist/juht, kes teab kuidas allutada teadmisi ja teadmust tootlikule kasule, kuidas neid praktikas kasutada
    • Omavad organisatsiooni peamist tootmisvahendit – teadmust

  • Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks?
    Organisatsiooni jaoks
    • Edu saadab organisatsioone, kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja ellu viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised

    Inimese jaoks
    • töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused
    • meeskonnatöö
    • info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused
    • formaalne haridus aegub väga kiiresti
    • võime (ümber)õppida
    • tulevik on enda määrata

  • Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada?
    • Kuna sageli lahkuvad organisatsioonitöötajad võttes kaasa organisatsiooni jaoks väärtusliku ressursi, on teadmusjuhtimise eesmärk leida mooduseid, kuidas muuta - töötaja personaalset teadmust organisatsiooniliseks teadmuseks.
    • Kinnistatud dokumentides ja failides ning organisatsioonilistes rutiinides ja tegevustes.

  • Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed?
    • Teadmustöö nõuab teadmustöötajatelt pidevat juurde õppimist ja ka õpetamist. Teadmustöötaja kui vara, mitte kulu.

    • Kultuurišokk
    • “Kauged” tulemused
    • Tehnoloogia hind
    • Infosüsteemide integreerimise keerukus

  • Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse?
    • Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel.

    • Teaduse ajalugu
    • Teaduse sotsioloogia
    • Teaduspoliitika; ressursside jagamisel
    • Raamatukogus jt infoasutustes komplekteerimisel, kogu korrastamisel, otsuste tegemisel
    • Informatsiooni organiseerimine
    • Infojuhtimine

  • Millised on bibliomeetria olulisemad seadused?
    • Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926)
      • Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi .

    xn • y = C
    x = publikatsioonide arv
    y = autorite arv x hulga publikatsioonidega
    n = konstant (võrdub 2 teadusteemaga)
    C = konstant
    • Bradford ’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948)
      • Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid
    • Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949)

    r • f = c
    r = asend (sageduse tähenduses)
    f = sagedus (mitu korda mingi sõna on uuritavas tekstis esinenud )
    c = konstant konkreetse, uuritava teksti kohta
    • Viiteanalüüsid
    • Garfield 1955 – teadusliku kommunikatsiooni uurimine tuginedes tsiteerimistele, viitamistele
  • Vasakule Paremale
    Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #1 Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #2 Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #3 Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #4 Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #5 Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #6 Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadddii Õppematerjali autor
    Aine sissejuhatus infoteadustesse eksami kordamisküsimused.

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus Infoteadusesse
    9
    doc

    Sissejuhatus Infoteadusesse

    Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest).

    Infoallikad ja infootsing
    Infoteaduse eksamiküsimused
    9
    doc

    Infoteaduse eksamiküsimused

    Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja ­ infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused
    7
    doc

    Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

    Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja ­ infotarbija ;

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Infoteaduste Eksam
    14
    odt

    Infoteaduste Eksam

    INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus

    Sissejuhatus infoteadustesse
    MIS ON INFOÜHISKOND I loeng
    34
    doc

    MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

    TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esime

    Sissejuhatus infoteadustesse
    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    51
    odt

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

    1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.............................................................................

    Infoteadus
    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
    159
    doc

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

    ...................................................17 1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine...................................18 1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse.............................19 1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine................................................................20 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused............................21 2.1 Sissejuhatus......................................................................................................... 21 2.2 Juurdepääs sisule.................................................................................................22 2.2.1 Puue............................................................................................................... 23 2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad..................................................23 2.2

    Kultuurilugu
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1

    Juhtimine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun