Sissejuhatus astronoomiasse, taevasfäär ja taevakehade näiv (1)

Astornoomia
Teadus mis uurib taevakehi, nende paiknemist ja liikumist ruumis (universumis).
Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia (teadus universumi arenemisest ja tekkimisest).
4.ajajärku:
1) primitiivne – inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel .
2)klassikaline maailmapilt – laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks.
3)lõpmatu universumi maailmapilt – päike keskel
4)relativistlik maailmapilt
Uurimissuunad:
1)ruumiline – uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist.
2)füüsikaline – uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi.
3)kosmoloogiline – taevakehade arengu uurimine .
Valdkonnad (harud):
1)Meetodi järgi:

• Astromeetria – asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil.
  
• Taeva mehhaanika – uurib taevakehade liikumise arengut.
  
• Astrofüüsika – uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi.
  

2)Objekti järgi:

• Platetoloogia – maa uurimine
  
• Tähtede füüsika – uurib tähtedel toimuvaid protsesse.
  
• Galaktikate füüsika – uurib tähesüsteeme.
  
• Kosmoloogia – üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut.
  

Uurimismeetodid:
1) vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised).
2)katse
3)andmetöötlus.
Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud.
Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid . Kinnistähed-näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin
Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika-sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta).Koordinaadid alfa orioon 5,55h +12(kraadi)
Taevakehi iseloomustavad suurused

• Nurkkaugus ja nurkläbimõõt-
  
• Näiv ja absoluutne tähesuurus
  
• (Kaugus ja mõõtühik parsek )
  
• (Mass)
  

Taevakehade näiv liikumine

• Kinnistähed-taevasfääri ja üksteise suhtes ei liigu, liiguvad ümber ringjoone, on mitteloojuvad, asuvad põhjapooluse lähedal. tähtkujud ja nende näiv liikumine erinevate vaatluspaikade korral- sõltub vaatleja asukohast
  
• Päikese näiv liikumine, ekliptika, zodiaak- päikest ei saa kinnistäheks pidad, sest ta ei ole taevasfääri suhtes paigas. Päike liigub kinnistähtede suhtes möödaringjoont, teeb aastaga ringi. Seda joont, mida mööda päike liigub nim ekliptikaks. Ekliptika läbib mingi hulga tähtkujusi. Ta on kaldu, lõikab ekvaatorit, aastaajad sõltuvad sellest, kus päike ekliptikal asub. Ekliptika läbib sodiaagimärke(loomamärgid).
  
• Planeetide näiv liikumine- planeetide orbiidid on ühel tasapinnal .Nad liiguvad taevas, aga on alati ekliptikal. Aga planeedid võivad taevasse joonistada sakisilmuse(??). liikumissuund võib muutuda vastupidiseks, liikumine on ebaühtlane.