Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus Infoteadusesse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on infoteadus?
  • Mida uuritakse millega tegeleb?
  • Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
  • Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?
  • Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks?
  • Mis on andmed informatsioon teadmised teadmus?
  • Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased?
  • Millest koosneb informatsiooni elutsükkel?
  • Mis on informatsioonikriis?
  • Mis on infoüleküllus?
  • Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?
  • Milline ühiskond on infoühiskond?
  • Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?
  • Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
  • Mis on teadmusühiskond?
  • Millal on infomajanduse osakaal piisav?
  • Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?
  • Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid?
  • Millised on olulised oskused infospetsialistile 21 sajandil?
  • Mis asutused on infoasutused?
  • Mis on teadmusjuhtimine?
  • Kes on teadmustöötaja?
  • Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised?
  • Kuidas neid talletada?
  • Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske?
  • Mis on bibliomeetria ja kus teda ja teisi meetriaid rakendatakse?
  • Millised on bibliomeetria olulisemad seadused?

Sissejuhatus Infoteadusesse

Kordamisküsimused


  • Mis on infoteadus ? Mida uuritakse, millega tegeleb?


    Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid , infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis.
    (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest).
    • Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid , kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija
    • Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist

    semantilist, statistilist, jne nähtus
    • Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.

  • Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
    Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd
    teadus- ja uurimisasutused
    haridusasutused
    kirjastamine jt meediaasutused
    raamatukogud jt mäluasutused
    jpt
    Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita
  • Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?
    Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad:
    Inimese-arvuti interaktsioon
    Grupitöö vahendid ( tarkvara )
    Semantiline veeb
    Kasutajasõbralik infokeskkond
    Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni
    Infoteaduse peamised tegevussuunad
    Klassika, millega tegeletakse:
    juurdepääs informatsioonile
    infoarhitektuur
    infokorraldus
    infootsing
    infoühiskond
    teadmiste/ teadmuse esitus ja seletused .
    Valdkonnad:
    arvutiteaduse
    kognitiivteaduse
    kommunikatsiooni
    juhtimise
    äri
    õiguse
    raamatukogunduse
    arhiivinduse
    museoloogia
    matemaatika
    filosoofia
    poliitika
    jt sotsiaalteadusi
  • Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks?
    Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahetuse protsessi põhiolemust.
    Alguseks peetakse internet- ajastu teket.
  • Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus ?


    Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti.
    Faktid, sündmused, struktureerutud kujul nt müügitulemused, kliendiandmed.
    Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks.
    Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid.
    Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Informatsioon on millegi täpsustatud kogemus poolstruktureeritud kujul, uuringutulemused .
    Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks.
    Teadmise elutsükkel püramiidiina
    Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised).
  • Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased?
    Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel.
  • Millest koosneb informatsiooni elutsükkel?
    • Informatsioon
    • Loomine, teke
    • Kogumine
    • Salvestamine. säilitamine
    • Töötlus
    • Levi
    • Kasutus, tarbimine
    • Taaskasutus, hävitamine

  • Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed.
    Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem.
    Kolm põhilist seoste liiki:

    Teadusalad:
    küberneetika
    informatsiooniteooria
    matemaatiline loogika
    semiootika
    lingvistika
    psühholoogia
    raamatukogundus (bibliograafia)
    teaduslugu
    tehnikateadused
  • Nimetage teadused , mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust.
    Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus.
    10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla?
    Informatsioonikriis- on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis.
    Peamine tee infokriisi ületamiseks on/oli teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks .
    Infoüleküllus- Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng.
    Mõõtmatult suurenenud informatsiooni hulk ja kommunikatsioonis osalejate arv.
    IKT vahendite, nende võimaluste hea tundmine ning teadlik uute meetodite juurutamine ja kasutamine võimaldab tekkinud raskusi kiiremini ületada.
    11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur ?
    Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks.
    • Asutused ja organisatsioonid , kus tegeldakse info kogumisega, säilitamisega, töötlemisega, edastamisega

    raamatukogud, arhiivid, muuseumid , spetsiaalsed infotöötluskeskused, arvandmeid koguvad ja töötlevad asutused (statistika), majandusinfot koguvad ja töötlevad keskused, rahvastikuandmete kogujad; keskkonna, maavarade, kinnisvara jt kohta info
    Ühesõnaga kõik asutused, mis tegelevad mistahes informatsiooniga.

    12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?


    Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö.
    Infoühiskonnas ei keerle majandus enam töösturi ja pankuri ümber, vaid
    teadlase ja arendaja, mõtleja ja rakendaja ümber.
    Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital , vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada.
    Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia - vaid inimene.

    13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?


    Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides
    on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks,
    mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond.
    Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism.
    Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate revolutsioon .

    14. Mis on teadmusühiskond?

    • Teadmuspõhine majandus
    • Inimkapital ja sotsiaalne struktuur
    • Kultuur, haridus
    • Teadus- ja arendustegevus
    • Strateegiline juhtimine.

    15. D. Bell ja postindustriaalse (pärast raksetööstus) ühiskonna tulek.


    Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi:
    • eelindustriaalsest (või põllumajanduslik ühiskond- agraarsest) ühiskond, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav;
    • Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor.
    • Postindustriaalse ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda nii peamise jõukuse allika kui ka peamise tööandjana.

    16. M. Castells ja võrguühiskond.


    On nimetatud infoühiskonna üheks mõjukamaks teoreetikuks. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon.
    Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule.

    17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika.


    Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“
    Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda:
    • tehnoloogiline
    • majanduslik
    elukutseline
    • ruumiline
    • kultuuriline
    Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt , millest edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu.
    Websteri kriitika on seotud peamiselt probleemiga, et sellise valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust – millal on infomajanduse osakaal piisav?

    18. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?

    Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös.


    Elukestva õppe visioon: Õppimine on eluviis. Märkame võimalusi ja leiame nutikaid lahendusi.
    Infoühiskonna areng Eesti kasutaja kaudu;
    Infoühiskonna areng Eestis meediakajastuse kaudu;
    Infoühiskonna areng Eestis rakenduste kaudu;

    19. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid ?

    • Infotöötaja on isik, kes on seotud informatsiooni kogumise, töötlemise ja vahendamisega, lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi.

    Näiteks: raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid.
    Infopetsialisti kompetentsid:
    • võime liigitada infot
    • teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida
    • inforessursside haldamise mõistmine
    • võime sünteesida ja sobitada informatsiooni.

    20. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil?

    • valdab otsimootoreid
    • võimeline haarama tervikut
    • oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis
    • võtab juhtimise enda peale
    • oskab teisi nõusse rääkida
    • efektiivne võrgustikus osaleja
    • teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik
    • head esinemisoskused
    • oskus hinnata väärtust
    • oma aja peremees ja oskab kasutada sõna “ei”
    • omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist
    • tunneb tehnilist sõnavara
    • valdab projektijuhtimist
    • oskab ennast efektiivselt turundada
    • on alati kaasaegne (Heye)

    21. Mis asutused on infoasutused?


    Asutused, kus on olemas vajalik infrastruktuur info kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.
    22. Mis on teadmusjuhtimine ?
    • Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalselt kapitali kui juhitud vara;
    • Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumisega ja vahetamise arendamisega;
    • Teadmusjuhtimine on uuemaid suundi organisatsiooni- ja juhtimisteoorias;
    • Kirjeldab, kuidas organisatsiooni peaks sellises uues maailmas juhtima.
    • On abiks kriitiliste probleemide lahendamisel nagu organisatsiooniline kohanemine , ellujäämine ja kompententsus järjest kiiremini muutuvas keskkonnas.

    23. Kes on teadmustöötaja?


    Spetsialist/juht, kes teab kuidas allutada teadmisi ja teadmust tootlikule kasule, kuidas neid praktikas kasutada.

    24. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks?


    Organisatsiooni jaoks: org.-s olemasoleva info ja teadmuse süstematiseerimine ja arendamine, prognoos, millised kompetentsid on edukuseks olulisemad, teadmiste akumuleerimise kiirendamist, süsteemidesse investeerimist, olemasolevate infosüsteemide hindamine, uued teadmised ja innovatiivsed lahendused.
    Muutused inimeste jaoks:
    • Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused ;
    • Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüs-teemide kasutamise oskused;
    • Formaalne haridus aegub väga kiiresti, võime (ümber) õppida;
    • Tulevik on enda määrata.

    25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada?


    Töötajate teadmused on olulised organisatsiooniliseks teadmuseks, juhul kui see on jagatud.
    Organisatsiooniline teadmus EI võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga .
    Talletatakse: kinnitatud dokumentides ja failides;
    Organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne.
    • Paremad tulemused
    • Kiirus
    • Kokkuhoid?
    • Väiksem sõltuvus töötajatest- teadmusjuhtimise olulisus.

    26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed?

    • Kultuurišokk
    • “Kauged” tulemused
    • Tehnoloogia hind
    • Infosüsteemide integreerimise keerukus
    • Vajaduse puudumine
    • Hirm uuenduste ees.

    27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse?


    Bibliomeetria- On vanim tegevusala kui infoteadus. Kirjutatud informatsiooni loomise, levitamise ja kasutamise kvantitatiivsete aspektide uurimine . Leiab peamist rakendamist veebi keskkonnas.
    Stsientomeetria
    • Teaduse kui distsipliini kvantitatiivsete aspektide uurimine;
    • Sisaldab teadustegevuse alaseid kvantitatiivseid uuringuid ;
    • Teadussotsioloogia osa, rakendatakse teaduspoliitikas

    Informeetria
    • Kvantitatiivsete aspektide uurimine;
    • Hõlmab tootmist, levitamist ja kasutamist igasuguse informatsiooni, sõltumata selle vormist või päritolust.

    28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused?

    • Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926)

    • Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948)

    • Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949)

    • Viiteanalüüsid

  • Vasakule Paremale
    Sissejuhatus Infoteadusesse #1 Sissejuhatus Infoteadusesse #2 Sissejuhatus Infoteadusesse #3 Sissejuhatus Infoteadusesse #4 Sissejuhatus Infoteadusesse #5 Sissejuhatus Infoteadusesse #6 Sissejuhatus Infoteadusesse #7 Sissejuhatus Infoteadusesse #8 Sissejuhatus Infoteadusesse #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ussike Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused
    14
    docx

    Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused

    Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb?  Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel.  Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.  Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?  Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd  Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3

    Infoallikad ja infootsing
    Infoteaduse eksamiküsimused
    9
    doc

    Infoteaduse eksamiküsimused

    Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja ­ infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused
    7
    doc

    Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

    Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja ­ infotarbija ;

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Infoteaduste Eksam
    14
    odt

    Infoteaduste Eksam

    INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus

    Sissejuhatus infoteadustesse
    MIS ON INFOÜHISKOND I loeng
    34
    doc

    MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

    TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esime

    Sissejuhatus infoteadustesse
    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    51
    odt

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

    ...............................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1

    Infoteadus
    Infoteadus-infoteaduse protsessid-teadusliku informatsioonikäsitlus-infokriis al 19 sajandil
    7
    doc

    Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil.

    tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. 3. Mis on infoteadused? Too näiteid. Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Inimene ja ühiskond
    44
    pdf

    Inimene ja ühiskond

    lahendusi. ​Allikad​: sotsiaalmeedia, teadusuuringutes kasutatavad seadmed, mobiiliseadmed, sensortehnoloogia. Suurandmete omadused: struktureerimata, erinevat tüüpi, asuvad erinevates kohtades, kättesaadavad reaalajas. Suurandmete analüüsime on metoodiliselt keerukas: kasutatakse spetsiifilisi meetodeid ja tarkvara. “​Avastav” analüüs:​ milliseid mustreid, struktuure ja trende andmed sisaldavad. Kaasaegne infoteadus on interdistsiplinaarne sidusvaldkond täppisteaduste, tehnikateaduste ning sotsiaal- ja käitumisteaduste vahel. Kaasaegne infoteadus tegeleb infost ja tehnoloogiast küllastunud ühiskonna mõtestamise ja praktiliste probleemide lahendamisega. Lapsepõlve sotsioloogia - üks nooremaid sotsioloogiaharusid Laps on ​tabula rasa (valge leht), arengut kujundab keskkond ja ka geenid. Laps on haavatav ja sõltuv, täiskasvanud on vastutavad. Laps on sellegipoolest aktiivne sotsiaalne toimija.

    Inimene ja ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun