kaldal, surnute palsameerimine, surnu sulgemine hauakambrisse ja isegi kõikide orjade surmamine, kes olid teadlikud vaarao matusepaigast. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi. Laibad muudeti palsameerimise tagajärjel muumiateks. Sissemähitud muumia näole pandi mask, mis võis olla ka kullast, et Ba teaks, kelle kehasse ta tagasi pöörduma peab. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmaavadele elutruud kullast silma kujutised. Miks oli oluline keha säilitada? 16. sajandil kasutati jahvatatud muumiaid Euroopas arstiteaduses. Üks Prantsuse kuningas kasutas jahvatatud muumia ja rabarberi segu oma haavade ravimiseks. Inimesed uskusid, et loomad olid jumalate saadikud maa peal, ning paljud, näiteks vasikad, krokodillid ja kassid, mumifitseeriti samuti. Haudadest leiti tuhandeid mumifitseeritud kasse. 19
noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. 5 Kujutav kunst Egiptuses on kujutava kunsti mälestisi säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena.
,,Kool" Vana- Egiptuse mood referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste...
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Egiptuse raidkunstnik lähtus aga mitte koonuse vormist, vaid kivikuubist, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Selline töömeetod aitas saavutada eriti selget, kindlat ja staatilist vormi. Egiptuse poos näeb välja selline, et inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest, otse ja külgvaatest, rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis. Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna--ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Viimane on egiptuse skulptuuris eriti stiliseeritud--ei tehta katsetki kujutada riidevoltide mängu või juuste lehvimist tuules--kõik on antud siledate, aga väga ilmekate 4 kivimassidena. Inimeste kujutamises kujunes välja kindel kaanon, mis kasutas moodulina nn. väikest küünart, s.o. kaugust küünarnukist pöidla tipuni.
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid
Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel, ning millest tehti paberit, paate, korve, köisi. Papüüruseks nimetatakse ka sellest taimest tehtud kirjutusmaterjali. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Papüürus oli väga habras ja õrn materjal, ning ei kannatanud murdmist ja õmblemist, siis ei saanud sellest valmistada raamatuid selle asemel hoiti kirjutatut rullidena. Hieroglüüf arenes kogu aeg ja pidevalt tuli uusi märke juurde. Lõik egiptuse papüüruserullilt. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske ja skulptuure.
VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse
Kullamaa Keskkool EGIPTUSE KUNST Referaat Ariina Haug 10a klass 25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate...
Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks
VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte. Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikp...
Vana-Egiptus: riietus ja välimus Vana-Egiptuse stiil riietumise suhtes on täielikult vastupidine tänapäeva moele. Kindlasti on ka mingi väike osa vanast ajast tänapäevani säilinud, kuid seda ka üpriski vähe. Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks
viskoda. Ühiskond Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.Kogu omand kuulus perekonnale. Kõige tavalisem oli tuumikperekond, ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu võis olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalne. Abielurikkumine oli mõlema abikaasa puhul tõsine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.Et keskmine eluiga oli lühike, väärtustati viljakust ja järglasi. Maaharimine nõudis palju tööjõudu, mistõttu maaharijatel oli tähtis saada järeltulijaid. Erootilised stseenid hauakaunistustel ja
Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Hieroglüüf on teatavasti piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (loomad, linnud, inimesed). Joonis 9. Reljeefikunst. Jumal Amon 10 2.3.2 Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena.
Vana-Egiptuse templid Koostaja: Templid · Uue riigi aegsed suurimad ehitised · Asusid haudehitiste vahetus läheduses · Tõid kaasa uue seisuse -preestrid · Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks · Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Preestrid · Preestrid olid ametnike kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. · Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik · Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal Templi ehitus · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus · Egiptuse templid · Sfinksidest või mõjuvad väliselt jääradest moodustus rangetena pikk allee, mis · Templi seinu katavad kaunistab tem...
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal
Vana-Egiptuse kokkuvõte. Aafika mandri kirde osas on maailma pikim jõgi Niilus.Selle jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat eKr Vana-Egiptus. Mõlemal pool Niilust oli kõrb,jõe org aga viljakas ja sobis põlluharimiseks. Kui Niiluse vesi tõusis üle kallaste ja hiljem jälle alanes,oli kogu org kaetud rammusa mudaga. Tänu Niilusele ja üleujutustele oli põlluharimine Egiptuses võimalik.Talupojad kaevasid seal kanaleid ja kraave,jõevett sai suunata veetõstuki abil.Nad kasvatasid vilja ja säilitasid seda aitades. Nende käsutuses oli väike maalapp. Nad harisid seda kõpla või puust adraga,mille ees olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi o...
papüüruselt Huvitavaid fakte · Inimesi joonistades oli alati kindel ,,egiptuse poos", kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates · Papüürustaim on Egiptuse piirkonnale iseloomulik, sellest sai valmistada papüürust, mis nägi välja nagu kollakas paber · Egiptuse kiri unustati, sest Rooma impeerium keelas selle kasutamise pidades seda paganlikuks kirjaks Näiteid Vana-Egiptuse maalikunstist Maal Beit el-Wali templi seinalt Nebamuni aed ehk Tiik aiaga, u.1400 eKr. Seinamaal Teeba kaljuhauast Linnujaht Maaling ülikuhauast u.1340 eKr Tänan kuulamast! Kasutatud materjalid · http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html · http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3egiptuse-kunst · http://web.zone.ee/marjukodukas0/VanaEgiptusekunst.pdf · http://tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm · http://miksike
kunst aastatuhandeid muutumatuna. Joonis8. Katkend Ani surnuteraamatust 5. Nofretete büst. Kuninganna paremat silma asendab mäekristall mustast puust silmateraga ja vasak silmakoobas on tühi. On võimalik, et tegemist on mingi sakraalse tagamõttega, kuid võimalik on ka veaga iidse meistri töös. Joonis 9. 6. Uued mõisted Vaarao- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks Palsameerimine- Surnukehade säilitamine vastava töötlemisega Muumia- Vana-Egiptuse konserveerunud surnukeha Mastaba- Vanim hauaehitiste tüüp Astmikpüramiid- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast üksteise peal. Püramiid- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis
Vana Egiptuse arhitektuur. 9 mälestusmärki: Dzoseri püramiid; Hatshepsuti tempel; Giza püramiidid; Karnaki templit Egiptuses; Murdut püramiid; Abu Simbel; Luksori templid; Roosa püramiid; Suur Sfinks. Dzoseri püramiid. See on üks kõige väljapaistvam ajaloomälestiste maailmas, nagu üks vanimaid Egiptuse püramiid. Asutatud umbes 2650 (kahe tuhande kuuesajanda viiekümnendal) aastal eKr, see muljetavaldav arhitektuuri kunstiteos ja vanim ehitis maailmas, mis on ehitatud kivist. Samm püramiid ulatub 62 (kuuekümend kaks) meetri kõrgusel maapinnast, ning on pühendatud faraon Dzoserile. Püramiid koosneb 6 (kuuest) suurest alustest ja mida kõrgem alus seda väiksem ta on. Kuus kivi astet lamekatusega tegelikult toetavad ennast nagu hämmastav igavese ehituse sümbol. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. ...
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
· Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja
Tartu Ülikool Semiootikaosakond Joonas Kepler Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika Referaat Juhendaja: Irina Avramets Tartu 2006 Sissejuhatus Antud referaat heidab põgusa pilgu Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostikale. Kuna diagnostika on justkui meditsiini südamik (puudulikule diagnostikale järgneks küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus.
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri.
Mood Vana-Egiptuses Karmen Aasa I HK Riided ▪ Riided õmmeldi tavaliselt linasest. ▪ Kangas näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. ▪ Lapsed, orjad ning lihtrahvas liikusid ringi alasti. Naised ▪ Pikk linane kleit mida kutsuti kalasiriks. Mehed ▪ Puusade ümber mähitud seelik mida kutsuti skentiks. ▪ Ülakeha oli paljas. Aksessuaarid ▪ Ehteid omasid nii rikkad kui ka vaesed. ▪ Need sümboliseerisid võimu ja heaolu. ▪ Arvati, et need kes kandsid ehteid olid jumalate silmis atraktiivsemad. Jalanõud ▪ Enamasti käidi ringi paljajalu. ▪ Sandaale kanti üldiselt vaid spetsiaalsetel sündmustel. ▪ Jalatsid olid egiptlase garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Kosmeetika ▪ Kõik inimesed sõltumata klassist kasutasid meiki. ▪ Egiptlased uskusid, et meigil oli võlujõud. ▪ Nii mehed kui naised kandsid musta lainerit mida kutsuti kohliks ning rohelist lauvärvi. ▪ Hennaga värviti huuled ja küüned....
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites samb...
Asub Aafrika kirdenurgas, Niiluse kesk-ja lemjooksul jaguneb Alam- ja lem Egiptuseks. Maa on viljatu krbeala. Suhteliselt eraldatud. Plluharimine oli vimalik ainult tnu Niiluse korraprastele leujutustele. Veetstuk e, aduff. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust vraste sissetungi eest, samas pidurdas tihedamat suhtlemist vlis-maailmaga. Nii sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseiseisvalt kujuneda ja omandas aastatuhandeid psinud kindlad tunnusjoned. Riigi teke: *3000a. eKr *Kuningas menes oli esimene valitseja. *Pealinn oli Memphis. Sellel ajal kujunes vlja hieroglfkiri ja veti kasutusele vask. hiskond oli VGA hierarhiline.Valitses piiramatu vimuga vaarao. Kige thtsam jumal oli Osiris. Vimu materiaalseks kejastuseks olid pramiidid. Pramiidide ehitamine oli vga kulukas ja aeganudev. Mastaaba- tiputa pramiid. Pramiide ehitasid talupojad. Heal tasemel olid arstiteadus, geomeetria, aritmeetika ning sinuhue jutustused.
Kunsti ajalugu Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärn...
Vana-Egiptus Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati...
Vana-Egiptus Iidne egiptus: · paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus · tööriistad olid kivist, luust jne. · niiluse jõe orgu asuti elama u. 4000 a. E.Kr. · valmistati kangast taimekiud...
muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. (Alpatov 1973) Vana-Egiptuse skulptuur Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures
Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
Mina teen referaadi 18. dünastiast eelkõige sellepärast, et ma ei suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon, kuninganna Hatsepsut, Amenhotep I, II, III, IV, , jpt ... 18. dünastial sai Egiptusest Uus riik. Uue riigi ajal muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Egiptus kasvas nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, tunduvalt kasvasid templiehitised ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. 18
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, V...
Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja G...
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
pülooni majade või haudade ees obeliskid on transporditud Pariisi 1829 aastal Concorde-i väljakule. kõrgus 10-32m Eestis- pirita teel Roomas, Pariisis jne. samba ülemine osa kujutas taimi ja oli värviline Skulptuur Must värv- tahm Roheline värv- vask inkrustatsioon- skulptuuris silmade värvimine ja kristallidega silmade tegemine surimaskid vaarao sümbolina kasutati lõual kunsthabet ● Tutanhamoni hauakamber leiti 1922 aastal ● Nofretete, u 1370-1330 ekr oli Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema ● Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Valitses umbes 1336-1327 a ekr ● Nofretetel oli 3 last ● Tutanhamon oli 8 aastane, kui sai valitsejaks ● Nofretete, Ehnatoni abikaasa, u 1340 ekr. lubjakivist tehtud maailmakuulus büst. 47cm kõrge, krohvitud ja värvitud. ühe silmaga. Berliini muuseumis, eraldi ruumis Skarabeus- sõnnikumardikas
.....................................................................................................................lk 15 Anubis................................................................................................................................. lk 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................ lk 17 3 Vana-Egiptuse mütoloogia Vana-Egiptuse mütoloogia järgi polnud kaua aega tagasi maal midagi muud peale vee -ookeani. Selle ookeani nimi oli Nun. Olid väga tumedad ajad: ei olnud õhku, soojust ega valgust. Igal pool oli haudvaikus. Nii möödusid aastatuhanded, aga ookean Nun jäi ikkagi liikumatuks. Järsku sündis ime. Veest tuli välja suur jumal Atum. Ta ütles: ,,Ma eksisteerin! Ma loon maa! Ma teen seda, sest minu võim on nii suur, et suutsin ennast ise luua. Pole mul ema ega isa
Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Te...
Vana-Egiptus 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloolisi sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastjate järgi. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amo...
vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost.
väike tempel. Tema hauakambrisKuningannade orus võib näha Vana-Egiptuse kõige suursugusemat kunsti. Need monumendid on vaid väike osa Ramsese valitsemisaja suurtest ehitusprojektidest. Ta viis lõpule oma isa ehitustööd ning tema ajal said valmis sammassaal Karnakis ja tempel Abydoses. Idas rajas ta piirilinna Per-Atumi. Ta lasi oma nime ja oma suurte tegude kirjeldused raiuda ka paljudele oma eelkäijate rajatud monumentidele. Vana-Egiptuse säilinud arhitektuuris on vähe sellist, mis ei kanna tema märki. Ühes asjas tuleks olla ettevaatlik. On võimalik, et Ramses II oli Exodus'e aja vaarao, ehk valitseja, kes julmalt orjastas juute, kuni nende jumal saatis tema maale kümme nuhtlust, mis sundisid teda valitud rahva vabaks laskma ning Mooses viis juudid Egiptusest välja. Kui oleks kindel, et Ramsese ike oli nii kole, nagu Piiblis kirjeldatakse, ei kuuluks ta meie suurkujude nimekirja
Kaks korda aastas 22. veebr. ja 22. okt. tungib tõusva päikese kiir templi sügavuses asuvasse pühamusse ja valgustab Ramses II ja jumalate liivakivist väljaraiutud skulptuure. Kaljuhaudade juurde kuuluvad templid asetsevad väljas, haua sissekäigu läheduses, kaljuseina sees. Kuulus on kuninganna Hatsepsuti suurepärane terrasstempel Dair al Bahris. Templini viis 1 km pikkune sfinkside allee, mis on kolme üksteisest väljatõusva terrassi kujuline. SKULPTUUR Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi: · Vaaraode ja jumalate kujud need olid suuremõõtmelised, ranged, tardunud. Kaks asendit: seisev üks jalg ees, käed kõrval ruskias, harva üks käsi rinnale tõstetud; istuv, jalad koos, käed põlvedel, vahel üks käsi rinnal. Vana-Egiptuse jumalate kujutamine oli täpselt kindlaks määratud - neid kujutati enamasti linnu- või
Vana-Egiptuse hieroglüüfid Egiptuse esimene vanim kirjasüsteem on tuntud hieroglüüfide nime all (nimetus pärineb kreeklastelt ning tähendab püha raidkiri, pühad kaeverdused, mõistetamatud kirjamärgid). Õpetlased murdsid kaua aega pead salapäraste kirjade üle, mis leidusid vanade Egiptlaste templite müüridel, püramiidide ja hauakambrite seintel raidkirjana. Mõned joonised olid väga kergesti mõistetavad- need olid kujutised inimeste igapäevasest tööst ja tegemistest. Piltidel oli kaupmehi, kes müütasid pärleid, lõhnaõlisid, hirsitangu, kullasseppi painutamas kulda sõrmuseks, kirjutajaid papüüruserull käes ja pilliroost sulg kõrva taga, klaasipuhujaid. Neid vaadeldes saab igaüks kujutluse tolleaegsest ühiskonnast. Kuid on ka suur hulk teisi jooniseid, mille mõte ja tähendus ei ole meile küllalt selged. Pikkades ridades on Egiptuse mälestussammastel ja hauakividel piltmärke: madudest, öö...
säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha näole pandi mask, mis võis olla kullast, et Ba teaks, kelle kehasse peab ta tagasi pöörduma. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmaavadele kullast silma kujutised, mis olid elutruud. Sisikond asetati eraldi uriinides hauda. Niiluse kallastest asub Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Püramiididest hakkati varastama vaaraode varandust. Sellest ajast hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu, kuid sealgi ei jäänud need sugugi puutumatuna. Usuti, et surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette
2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati valitsejale. ● Vastus: Püramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati kividest.Püramiid tehti valitsejate jaoks ehk see on valitsejate hauakamber. Vastus: Maa-alune hauakamber.Ehitasid orjad
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
