kindlaid esemeid ja olendeid. Partikulaar hõivab kindla ruumipiirkonna kindlas ajavahemikus. Ehk: iga kindel ja konkreetne ajalis-ruumiline ese on partikulaar. Heaks näiteks on see, et kui maja on universaal, siis savitellis on partikulaar. Samuti võime rääkida lauast klassis, mis on konkreetne objekt, kuid võime ju rääkida ka lauast üleüldse. Kui tool on üldmõisteks, siis taburet ja tumba on üksikmõisteteks. Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta. Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism.
tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides). Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad
suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil · eelskolastika, · kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses
Ma tean, triviaalselt, et ma asun siin, kuhu ma(rääkija) on asendatud – aktuaalne olemine ja siin olemine. Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane
Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted
(Tool Module) Noam Chomsky pani aluse formaalsele suunale keeleteaduses. Kuna Chomsky esitas nii julgeid väiteid vähese materjali, on talle ka palju vastu väidetud. Formaalsele suunale vastandub funktsionaalne. Teha üldistusi suure andmehulga kõikide maailma keelte kohta, mille kohta on väga vähe teada, on raske, aga kui neid andmeid käsitleva teooria kohta pole täpselt teada, mida uuritakse, on olukord veelgi keerulisem. Universaalide püstitamist segab see, et universaalset grammatikat võib mitmeti mõista: kas see räägib kasutusel olevatest ehk operatiivsetest (universalia actu) või potentsiaalsetest (universalia potentia) universaalidest (Klein 2009: 335)? Mida enam uurimisele tahke juurde tekib, seda vähetõenäolisemana tundub leida keeleuniversaale. Universaale on raske leida, kui mitte öelda päris võimatu, sest keeli on palju. Teadmised maailma kõikide keelte kohta on piiratud (Klein 2009: 334). 2009
vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks...6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused
skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41. Sokrates- ,,tunne iseenast!", ,, Ma tean, et ma midagi ei tea." 42. Stoikud- õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma. Kõigesse tuleb suhtuda stoilise rahuga- apaeia.- vabadus on tunnetatud paramatus. 43. Thomas Aquinost- keskaja suurim filosoof 44. Universaalide probleem- realism ja nominalism 45. Usu ja mõistuse vahekord- usun, sest see on absurdne; usun selleks, et aru saada; Mõistan selleks, et uskuda.
1. a) Pered otsustavad saad rohkem lapsi ja vajavad suuremaid autosid, et lapsi ära mahutada. Nii suureneb nõudlus mahtuniversaalide järgi ja tänu sellele suureneb ka pakkumine. b) Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine. c) Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja...
17. sajandi prantsuse Port Royali koolkonna keelefilosoofid on kuulsad oma katsete poolest luua universaalne grammatika. Ka generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky on esitanud mõjuvaid väiteid oma teooria universaalsuse kinnitamiseks. Generatiivset uurimismeetodit iseloomustab keskendumine mõnede, eelkõige indoeuroopa keelte teoreetilise analüüsile. Empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud. Raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpris väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.
kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri? 1p 6) Täida lüngad a) budism - ahimsa Universaalide tüli puhkes....realismi pooldajate Thomas Aquinost... ja .....nominalismi b) kristlus - Piibel pooldajate William Occam.... vahel. c) islam - koraan vale 7) Antisemitismi 3 põhjust 6) Pluralismi kujunemise etapid, esindajad 3p a) kristlased süüdistasid juute Jeesuse surmas, kuigi jeesus oli ka juut
eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. . 3
tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest.Talupoeg-sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup- usklikud,kirjaoskamatud,sunnismaised-maa isanda oma,harisid põlde või maksid andamit,elasid külas.Küla-omaette kogukond.Põllud-eemal külast,mitme pere kasutuses,kolmeväljasüstm.Koormised-taulup
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
See võib tähendada, et kõik taandub füüsikalisele või kõik kaasub füüsikalisega. Füsikalismi variandid erienvad selle poolest, mida mõista reaalsuse ja füüsikalisuse all ja mida sisaldab „kõik“ (kas ka abstraktseid objekte?). Esiteks võidakse füsikalismi puhul silmas pidada spetsiaalselt füüsika ja teiste teadusharudevahelist suhet, teiseks võidakse selle sõna valikuga, et kõik füüsikaline ei ole mateeria (õigemini aine). • Universaalide probleem, kus universaalid on abstraktsed objektid – omadused, suhted ja arvud. Universaale vastandakse konkreetsetele objektidele, sest universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. (Universaalid on filosoofias üldised ideed). Näiteks: laud on klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime rääkida lauast ka üleüldse. Näiteks: inimene, keda näeme on konkreetne objekt, kuid
KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 1) usu ja mõistuse vahekord Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia
2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust
2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust
2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: ökonoomia analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust
grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli.
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest
(õpitavad) 4) sõltuvalt sümboolse seose olemasolust (kord on märk tähistatav, kord tähistaja) 5) Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest 1. Tähed on helide märgid; tähe designaat (tähistatav) on heli. 2. Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või sedasama) sõna. Universaalide küsimus: nominalism/realism/kontseptualism Keskajal kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete kujutlus pärineb platonismis (idee muutumatu ja igavene antus, võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu
Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri. Mis nad siis on? Seda küsimust nim filosoofias universaalide probleemiks. Platon arvab, et olev peab olema täiuslik. Ta ise pole täielik platonist. Ühiskonnafilosoofia Mis on õiglus? Platonil on eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Dialoog ,,Riik". Elitaarne ühiskonna ideaal. Et teada, mis on õiglus üksikinimese puhul, peame enne uurima, mida tähendab õiglus riigis. Riik on hiiglaslik inimene. Moraal seob üksikisiku riigi osaks. Inimese sotsiaalsus on vältimatu tõde.(Aristoteles, platon) riik ja
absurdne e Credo quira absurdum. 2. Cantebury Abselm (ingl) leidis, et ainult usu poolt valgustatud mõistus on võimeline mõista Jumalike tõdesid. Credo ut intellegam. 3.Jumala tõestamise pr. Ontoloogiline e olemuslik käsitlus. Jumal on absol. olemine, ülim, sisaldab kõik. Thomas Aquinost (1225-1274) it grahv, hingelik doktor.Ta vaated on tomism.Kosmoloogiline Jumala tõestus. Igal asjal on põhjus ja põhjustajaks on Jumal. Maailm p.o. kellegi poolt põhjustatud. 4.Universaalide tüli e universaalide vaidlus, vaidlus üldmõistete üle. 2 suunda: a)realistlik suund.Üldmõisted e universaalid pidid olema reaalsed ja eelnevad üksikutele nähtustele. T.Aquinost-pidas universaaliks Jumaliku mõistust, mis eelneb üksik nähtusele. Ta on ,,ante rem!" e enne asjade. b)nominalistlik suund. Nominalistid väitsid, et enne universale on üksiknähtused. ,,post rem!" pärast asju. W.Occam (Oxfordi professor) 1285-1350 esindab nom.s
jms. Descartes oli dualist uskus kahe maailma olemasolu ehk kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. PIERRE ABELARD Eluaeg: 1112. Saj Rahvus: prantslane Tsitaat: ,,Naist ihaldada pole patt, patt on sellele ihale järele anda." Teosed: pole vaja Filosoofia olemus: Abelard'i filosoofilistest kirjatöödest huvitavaimad käsitlevad nõndanimetatud universaalide küsimust; need on sõnad nagu ,,punane" või ,,puu", mida võib täpselt üht ja sama moodi kasutada lugematu arvu erinevate objektide kohta. Kas need sõnad tähistavad midagi, mis eksisteerib iseseisvalt või mitte? Platon ütles, et jah et on olemas ,,punasuse" ideaalne Vorm ja iga üksiku punase eseme punasus on selle kajastus, ükskõik siis kui ebatäiuslik
evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses. Patristika perioodil lahendati teoloogilis-filosoofilised õpetused usu teel, lükates kõrvale mõistuse.
17. sajandi prantsuse Port Royali koolkonna keelefilosoofid on kuulsad oma katsete poolest luua universaalne grammatika. Ka generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky on esitanud mõjuvaid väiteid oma teooria universaalsuse kinnitamiseks. Generatiivset uurimismeetodit iseloomustab keskendumine mõnede, eelkõige indoeuroopa keelte teoreetilise analüüsile. Empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud. Raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpris väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H
kaheukseliste kupeedega. Sele 4 Pontiac Solstice GXP Coupe (Carpicturesite) 2.3 UNIVERSAAL Universaal on kolmemahuline sõiduauto, mille katus on pikendatud auto kogupikkuseni. Puudub paki-ja sõitjateruumi vaheline sein ning pagasiruumi asjade laadimiseks on lisatud kogu auto tagaosa suurune tagaluuk. Auto selline ehitus loob head võimalused paindlikuks pagasipaigutuseks ja sellised autod sobivad eriti hästi suurematele peredele ja ettevõtete kasutuseks. Universaalide populaarsus Euroopas on tänu praktilisusele hüppeliselt kasvanud ja kasvab veelgi. Sele 5 BMW 5. seeria E60 545i (Wikipedia) 2.4 LAUGPÄRA Laugpära meenutab siluetilt sedaani, kuid sellel puudub sarnaselt universaalile, sein sõitjate-ja pagasiruumi vahel. Lauge nurga alla paigutatud tagaluuk avaneb koos tagaaknaga ning võimaldab universaaliga ligilähedast laadimist. Laugpärasid on nii kolme-kui viieukselisi, ka tagaluuk loetakse siin ukseks.
• Kes on loonud looduses olevate asjade otstarbekuse? (nt. silma nägemiseks jne) • Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata. • Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles) • Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt • On olemas kas ideede riigis või pärsielt
Occam uskus, et asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi teisisõnu, kõik seletused tuleb alati hoida nii ,,kitsidena" ehk lihtsatena kui vähegi võimalik. Arusaam, et asjasse mittepuutuvad oletused tuleks seletustelt ja argumentidelt ,,ära lõigata", sai tuntuks kui Occami habemenoa printsiip. Occam kasutas oma ,,habemenuga" debatis, mis puudutas universaalide olemasolu. Nimelt uskusid mõned õpetlased, et eksisteerivad universaalsed ideed või printsiibid ning et indiviidi empiirilised kogemused on kõigest nende universaalide ilmingud või manifestatsioonid neid filosoofe nimetati realistideks. Vastupidisel arvamusel olevaid õpetlasi neid, kes arvasid, et niinimetatud universaalid pole midagi muud kui verbaalsed sildid, mida kasutatakse mingite kogemuste gruppide kirjeldamiseks, millel on omavahel midagi ühist nimetati nominalistideks
vajadusele. See on võimalik sellepärast, et morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. Keeleuniversaalid Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Siiski on kõik väited universaalsuse kohta esialgsed. Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed. Omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a
Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. (Kas on universaalseid omadusi keeltes ?) Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest- kuuest tuhandest keelest
eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile vastandatakse konkreetseid objekte ehk partikulaare. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Nt inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid võib rääkida ka inimesest üleüldse
produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. (Kas on universaalseid omadusi keeltes ?) Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest
Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalid. Kas on universaalseid omadusi keeltes ? Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...
· Diagonaalründaja - paikneb sidemängijaga diagonaalis. Tõeline diagonaalründaja lööb väga tugevalt, sest enamus ajast peab ta ründama kahe või isegi kolme bloki vastu. Peale kehva kaitsemängu söötu saab diagonaalründaja enamik tõstetest ja peab ründama mitmese bloki vastu. (A. Papageorgiou, W. Spitzley, 2003). · Universaal- ehk nurgaründajad pikad, jõulised ründajad, hea hüppevõime ja võimsa löögiga. Nad peavad olema ka head sulustajad. Universaalide ülesandeks on veel pallingu vastuvõtmine ja kaitsemäng tagaliinis. · Libero ülesandeks on tagaliini kaitsemängu organiseerimine, kohavalik kaitses, koostöö sulustajatega, hea pallingu vastuvõtmine. Libero on väga liikuv, kiire reaktsiooniga hea pallikäsitseja, hea väljaku nägija ja mängu lugeja (E. Liik, 2006). Libero peaks olema emotsionaalselt positiivne mängija ja moraalselt toetama kogu võistkonda kui ta platsile läheb (A. Papageorgiou & W
Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keele universaalid Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest
· Keskaja fil oli kasvatuslik ja õpetlik · Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu,
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli.
Tõeline diagonaalründaja lööb väga tugevalt, sest enamus ajast peab ta ründama kahe või isegi kolme bloki vastu. Peale kehva kaitsemängu söötu saab diagonaalründaja enamik tõstetest ja peab ründama mitmese bloki vastu. (A. Papageorgiou, W. Spitzley, 2003). Universaal- ehk nurgaründajad pikad, jõulised ründajad, hea hüppevõime ja võimsa löögiga. Nad peavad olema ka head sulustajad. Universaalide ülesandeks on veel pallingu vastuvõtmine ja kaitsemäng tagaliinis. Libero ülesandeks on tagaliini kaitsemängu organiseerimine, kohavalik kaitses, koostöö sulustajatega, hea pallingu vastuvõtmine. Libero on väga liikuv, kiire reaktsiooniga hea pallikäsitseja, hea väljaku nägija ja mängu lugeja (E. Liik, 2006). Libero peaks olema emotsionaalselt positiivne mängija ja moraalselt toetama kogu võistkonda kui ta platsile läheb (A
päritolu filosoof, 1033-1109). Jumal on ülim, kuna ta on ülim, siis ülim peab sisaldama endas kõike, seega sisaldab ta endas olemist. Jumal- obsoluutne olemine. 2. KOSMOLOOGILINE jumala tõestamise teooria, esindaja Thomas Aquinost (Itaalia krahv, hüüdnimega ,,hingeline doktor", 1225-1274). Igal asjal on olemas põhjus ja loomulikult saab selleks põhjuseks olla jumal. UNIVERSAALIDE TÜLI EHK VAIDLUS Vaidlus toimub üldmõistete üle. Vaidlus toimub kahe suuna/voolu vahel- üksiku ja üldise vaidlus. 1. REALISM- üldmõisted (universaalid) on reaalselt eksisteerivad, nad eelnevad üksiknähtustele (noomenitele). Ante rem- enne asju. Esindab Thomas Aquinost. Jumalik mõistus on üldmõiste, mis eelneb üksiknähtustele/faktidele. 2. NOMINALISM- väitis vastupidist, üldmõisted järgnevad üksiknähtustele. Post rem- pärast asju
final disyllabic reduplication (Chapman and Derbyshire 1991) a-odora-dora-bakhia-loamani-hi 1PL-gather.up-REDUP-frequently-really-THEME `We keep gathering them.' Keeleuniversaalid · Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, nt on teada, et kõigis maailma keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust. · Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid. · Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt.
kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse otstarbekohasuse argumendina. See eeldab, et kõik mis siin maailmas toimub on otstarbekas. Inimesed on otstarbekad seepärast, et nad oskavad mõelda. Kehad, mis mõelda ei oska on otstarbekad seepärast, et miski tingib seda ja see miski ongi jumal. 30. Selgitage realismi seisukohta universaalide probleemis. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas asjade sees või siis neist eraldi. Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
