Kõrg- ja hiliskeskaeg (1)

Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule . Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades ,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse.
Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim. investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Paavstidele andsid sõjak äigud idamaadesse võimalusena näidata end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud. Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest. Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit. Isandal oli õigus talupoja üle kohtu mõista ja teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista.
Koormised – kuna talupoegade maa kuulus enamasti isandale , siis pidid talupojad selle kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma. Koormised erinesid piirkonniti, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ja muutusid aja jooksul. Kui suuresti need kujunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidamises ehk mõisas.168-187. Ristiusk ja kirik .Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal -peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud, pihtimine ,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks . Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud.
Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa- Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.Vaimulikud ordud - varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid .Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele, Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene. Kerjusmungaordud -tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul ,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele. Aquino Thomas - dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas. Reliikviad -pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes.
Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist.Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi . Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas.Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 3000–5000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge’i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses „Summa Theologiae“ seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda . Roger Bacon -inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest. Talupoeg -sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup-usklikud,kirjaoskamatud,sunnismaised-maa isanda oma,harisid põlde või maksid andamit,elasid külas.Küla- omaette kogukond .Põllud-eemal külast,mitme pere kasutuses,kolmeväljasüstm.Koormised-taulup.maksis renti&tegi teotööd.Mõis-suurmajand,kus tööjõuks sunnismaised talupoj.XII.saj.-linnade teke,kaubanduse areng, Maaisand huvitus raharendist(talup.said ise oma tooteid müüa,end vabaks osta)sest siis ei pidanud ta ise toodanguid turustama ja rikastus selle arvelt.
2.XIIIsaj lõpuks linnadest käsitöö-,kaubanduskeskused.
Linnakeskused-Rooma,Marseilles, Veneetsia ,Toscana, Lombardia (