Mikromakro kodutöö(1)

., G

Mikromakro kodutöö(1) (0)

Majandus - Mikro- ja makroökonoomia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuid pakkumine väheneb ?

Lõik failist

Pered otsustavad saad rohkem lapsi ja vajavad suuremaid autosid, et lapsi ära mahutada. Nii suureneb nõudlus mahtuniversaalide järgi ja tänu sellele suureneb ka pakkumine.

Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine.

Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise.

Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ??

Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine.
2.

Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit.

Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni.

Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra.

Soja nõudmine on mitteelastne , aprikooside nõudmine elastne.

Väide on vale. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis piirkasulikkus väheneb, kuna kogukasulikkuse muudu vähenemisel ka piirkasulikkus väheneb.

Saadav rahulolu ei sõltu mahla hinnast. Tarbitava kauba koguhulga ja selleks tehtavate kulutuste kasvades suureneb ka rahulolu ja saadava kasulikkuse hulk. Kauba tarbimisel sellest saadav rahulolu aga järjest väheneb.

Kogus Q
0
1
2
3
4
5
6
7
Kogukulu TC
8
9
10
11
12
13
14
15
Kogutulu TR
0
8
16
24
32
40
48
56
Kasum Pii
-8
-1
6
13
19
21
21
19
Piirtulu MR
8
8
8
8
8
8
8
8
Piirkulu MC
8
1
1
1
2
6
8
10

Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine .

Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga .

6.
Hind P
Kogus Q
Piirkulu
MC
Kogutulu TR milj
Kogukulu TC milj
Kasum pii
Piirtulu MR
100
0
10
0
0
0
0
90
100 000
10
9
3
6
90
80
200 000
10
16
4
12
50
70
300 000
10
21
5
16
40
60
400 000
10
24
6
18
30
50
500 000
10
25
7
18
10
40
600 000
10
24
8
16
-10
30
700 000
10
21
9
12
-30
20
800 000
10
16
10
6
-50
10
900 000
10
9
11
-2
-50
0
1 000 000
10
0
12
-12
-90

kasumi maksimeerimiseks tuleks valida koguseks 500 000, kuna sellisel juhul on piirtulu võrdne piirkuluga. Hind on 50.
e) raamatu hind jääks ikka samaks, et kasum oleks maksimaalne, pole mõtet raamatu hinda tõstma hakata, kuna siis kasum väheneks

Ravimifirmad.

Tegu on just oligopolismiga, kuna turul on väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid suuri ettevõtteid. Iseärasus, mis ei võimalda täieliku konkurentsi tekkimist, on tootmise ressursimahukus. Samuti mastaabiefekt , mille kohaselt suurtootja masstoote hind on madal ja seega on tal turul eelis uute tulijate ees, kelle toote hind kõrgem oleks. Monopoli ei teki, kuna erinevate firmade ravimid ei ole nii eristatud , et ühel firmal saaks tekkida piisavalt suur eelis teiste firmade ees. Monopoli tunnus on aga, et pakutaval tootel puuduvad lähedased asenduskaubad . Monopolistlikku konkurentsi ei teki, kuna ravimiturule sisenemine on suhteliselt keeruline, samuti ei ole tooted piisavalt eristatud (samade ravimite toimeained on suhteliselt sarnased)

Tarbijate heaolu oligopolistliku ja monopolistliku konkurentsi puhul. Monopolistliku konkurentsi puhul on tarbijal suur valik, kuna pakkujaid turul on palju. Samuti on ettevõtte kontroll hinna üle väike, hinda kontrollib turg ning see ei lase ühel ettevõttel tarbija kahjuks hinda tõsta. Oligopolismi puhul on tarbijal valik väiksem, mis lihtsustab otsustusvõimetute inimeste elu.
8. Riided

Tegu on monopolistliku konkurentsiga, kuna lihtne on turule siseneda, pakkujaid on palju, tooted on erinevad. Täielikku konkurentsi ei teki, sest tooted ei ole identsed. Monopoli ei teki, sest ühel tootjal ei saa tekkida nii suurt eelist teiste tootjate ees, asenduskaupu on liiga palju. Oligopoli ei teki, sest turule sisenemine on rõivastetööstuses suhteliselt lihtsam kui oligopoli puhul.

Kui täielikus konkurentsis ühel ettevõttel kehvasti läheb ja nullkasumit saab, ei muutu sellest tarbijate heaolu, kuna turul on identse toote pakkujaid palju. Kui aga monopolistliku konkurentsi puhul üks ettevõte nullkasumit teenib, võivad kindlat eristatud kaupa eelistavad tarbijad oma eelistusest ilma jääda ja nende rahulolu väheneb.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

G . Õppematerjali autor

nõudlus piirtulu soja pakkujaid nõudmine turule sisenemine maksimeerimine sisenemine ravimid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mikro- ja makroökonoomika

Esimese kontrolltöö vastused 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus.

Mikro ja makroökonoomika

pdf

Mikro seminaritööde vastused

Seminaritööde vastuseid 1) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja

Mikromajandus

132

pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

Mikroökonoomika

docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

pdf

Majandusteooria

MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide

Majandus

docx

Enesekontrolli testid

Nõudlus ja pakkumine 1. Kaks kaupa X ja Y on täiendkaubad kui kauba X hinna langus toob kaasa kauba Y nõudluse vähenemise. a) Õige b) Vale 2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. a) Õige b) Vale 3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel. a) Õige b) Vale 4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne. a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on

Mikroökonoomika

Rohkem sarnaseid