Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja filosoofia - powerpoint (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaja filosoofia
2009
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa
keskaegset filosoofiat.
Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia
aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas
alates 2.-3. sajandist.
muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille
eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine
Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik,
kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus
valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a.
Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid
1.seotus religiooniga,
2.retrospektiivsus,
3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus.
Seotus religiooniga:
* Philon Aleksandriast (u 25 eKr ­ 50 pKr) püüdis kasutada
kreeka filosoofiat ­ platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi ­
juudi usundi ja teoloogia alusena
* Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest
sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik.
Retrospektiivsus
*mis oli enne, näis õigem ja tõesem.
*Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede
kogumiks
*Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse
eest.
Õpetlikkus ja kasvatuslikkus
* teosed on kirjutatud õpetlikus toonis.
* Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure
tähelepanu loogika probleemidele
Keskaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks:
patristika ­2.-8. pkr
Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks:
1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus
paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni
Rooma impeeriumi riigiusuks;
2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti
suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas
eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks.
skolastika - 9.-14. sajand
Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse
abil
· eelskolastika,
· kõrgskolastika, Aquino Thomas
· järelõitsengu ja langusajastu,
· ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt
kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile
Koolkonnad ja universaalide probleem
Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted,
arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on
olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on.
11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm
seisukohta e koolkonda:
· Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand
· Realism- universaalid on olemas reaalselt kas
konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis.
· Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses
üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on
püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi)
vahel.
Keskaja filosoofid
Pierre Abelard (1079- 1142)
- Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud
kontseptualismi
- Rajas mitmeid koole Prantsusmaal.
- Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280)
ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas.
Anselm Canterburyst (1033- 1109)
- Canterbury peapiiskop.
- Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas
olla".
Raimundus Lullus
Maimonides
William Ockham (1285- 1349)
- Kahe tõe teooria
Aquino Thomas (1225- 1274)
- Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak.
Aquino Thomas
(1225- 1274) Pierre Abelard (1079- 1142)
Katoliiklasest skolastik ja Töötas välja kontseptualismi
teoloog, katoliku pühak
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_filosoofia
http://et.wikipedia.org/wiki/Patristika
http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_Abélard
http://et.wikipedia.org/wiki/Albertus_Magnus
http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst
http://et.wikipedia.org/wiki/Nominalism
http://et.wikipedia.org/wiki/Kontseptualism
http://www.annaabi.com/materjal-331-Keskaja-
filosoofia-seotus-religiooniga
http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm
Vasakule Paremale
Keskaja filosoofia - powerpoint #1 Keskaja filosoofia - powerpoint #2 Keskaja filosoofia - powerpoint #3 Keskaja filosoofia - powerpoint #4 Keskaja filosoofia - powerpoint #5 Keskaja filosoofia - powerpoint #6 Keskaja filosoofia - powerpoint #7 Keskaja filosoofia - powerpoint #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor getterm Õppematerjali autor
Keskaja filosoofia powerpoint

Sarnased õppematerjalid

Keskaja filosoofia referaat
9
docx

Keskaja filosoofia referaat

Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu

Filosoofia
Keskaja filosoofia seotus religiooniga
3
doc

Keskaja filosoofia seotus religiooniga

Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a ­ 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat ­ platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi ­ juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 1285­1349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast

Filosoofia
Filosoofia arvestus 11-klass
13
doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus ­ olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism ­ maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism ­ Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

Filosoofia
Filosoofia konspekt
15
odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena

Filosoofia
Filosoofia konspekt
26
doc

Filosoofia konspekt

Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.

Filosoofia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid)

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Filosoofia SH
60
doc

Filosoofia SH

Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond................................................................................................

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun