· ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal.
Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese idee) või neis asjades endis (Aristoteles olemus asjades eitas ideede maailma). Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest. Keskaja probleem kas universaalid on olemas ja mis mõttes on nad olemas.
" (Bertrand Russell) 9. Korrapära argument. Eeldus: Korrapära ning otstarbekohasus ei teki iseenesest. 10. Korrapära argumendi kriitika. Otstarbekohasuse (korrapära) argument ei ole järjekindel, sest A. Kui otstarekohasus eeldab suunavat jõudu, peab ka Jumal olema kujundatud suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad? Universaalid on abstraktsed objektid: omadused, suhted ja arvud. Äärmuslik realism (asjadest eraldi), mõõdukas realism (asjades endis) ja kontseptualism (inimmõistuses, on inimlooming) on seisukoha, et universaalid on olemas. Nominalism ütleb, et ei ole olemas. 12. Mis on realism, nominalism ja kontseptualism? Realism - lisaks näiteks konkreetsetele laudadele on ka objektiivselt eksisteeriv laua idee või olemus
filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstraktsed objekte-omadusi, suhteid ja arve. Sõna "universaal" tähistab niisugust oletatavat identiteeti, mis on korduva iseloomuga: miski, mida paljud erinevad partikulaarid võivad kehastada ehk instantsieerida (instance tähendab inglise keeles esinemisjuhtu). Traditsiooniliselt jagatakse universaalid kahte laia klassi: omadused (properties) ja seosed (relations). Neid vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele. Partikulaar on üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes). Partikulaaridele osutavad niisugused fraasid nagu "see laud siin nurgas", "too noormees seal", "planeet Marss", "Vanemuise tänava õppehoone" jne
Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega, ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt. Tõed, mis üknes märgivad seda, mis on antud tunnetega, on samuti enesestmõistetav. Universaal on puhas olemus, mis kõikidel kindlatel asjadel on ühine. Universaal ei saa eksisteerida maailma mõttes – see pole muutuv nagu asjad mõttes
Universaale vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (ld particula `osake, tükike'). Universaalidest saame mõtelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides). Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam)
Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks...6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat
2. Korrapära argument • Eeldus: Korrapära ei teki iseenesest, vaid need on loodud sihipärase tegevuse käigus • nt. Pagar loob tordi, ehitaja maja, juuksed kammitakse soengusse jne. • Kes on loonud looduses olevate asjade otstarbekuse? (nt. silma nägemiseks jne) • Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata. • Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS?
Moraalipõhimõtetest lähtub inimene teadlikult ning ei karda seejuures minna konflikti teistega. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism.
Artaud ja Mina "KÕIGEST HOOLIMATA OLI ARTAUD PROHVET." Jerzy Grotowski Tõesti, kõigest hoolimata. Antonin Artaud' unistus luua teater, kus objektidest saavad sümbolid, žestidest universaalsed tähendused, universaalid, oli uhke, aga hukule määratud. Maeterlincki nägemus draamast kui kõrgeimast intellektuaalsest tegevusest muundus Artaud'l nägemuseks teatrist kui kõrgeimast eluvormist. Teater peaks olema lõplik/viimne/sügavaim/tähtsaim reaalsus. Teater kui elu kvintessents, ainuke koht, kus tõelise reaalsusega saab ühendusse/kontakti astuda. Hoolimata tema valetõlgendustest, mõistmatusest Ida teatri tõelisest olemusest (tehes mitmeid valejäreldusi, ka selle kuulsa Bali teatri etenduse osas), mõjutas Ida (või õigemini lihtsalt Teine, mitte-Euroopa) teater/kunst/kultuur Artaud' palju. See oli kui ki...
korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu · Algpõhjuse argument kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust · Korrapära argument: korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest · Universaalid ja partikulaarid · Universaalid (universalis üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud · Partikulaarid (particula osake) on konkreetsed objektid · Kaks peamist koolkonda: realistid (realis aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid; nominalistid - (nominalis nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (Pierre Abelard nt) BACON
See võib tähendada, et kõik taandub füüsikalisele või kõik kaasub füüsikalisega. Füsikalismi variandid erienvad selle poolest, mida mõista reaalsuse ja füüsikalisuse all ja mida sisaldab „kõik“ (kas ka abstraktseid objekte?). Esiteks võidakse füsikalismi puhul silmas pidada spetsiaalselt füüsika ja teiste teadusharudevahelist suhet, teiseks võidakse selle sõna valikuga, et kõik füüsikaline ei ole mateeria (õigemini aine). • Universaalide probleem, kus universaalid on abstraktsed objektid – omadused, suhted ja arvud. Universaale vastandakse konkreetsetele objektidele, sest universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. (Universaalid on filosoofias üldised ideed). Näiteks: laud on klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime rääkida lauast ka üleüldse. Näiteks: inimene, keda näeme on konkreetne objekt, kuid
Pigem küll, sest keelte arvu pideva muutumise tõttu on keeruline üldistada. Universaalidest ja üldistustest ei saa rääkida, kui kõigist maailma keeltest vaid kuni 10% on põhjalikult uuritud, neil on grammatika, sõnastikud jms (Evans, Levinson 2009: 432). Üle 6000 keele seast ligi 100 kohta on kirjutatud põhjalik kirjeldus, seega põhjalikku infot on teada ainult 3% kohta kõikidest maailma keeltest. Järelikult peavad inimkeelte universaalid olema pigem ettevaatlikud oma väljaütlemistega. Keelte arv muutub igal aastal, mistõttu on ka raske kõikide keelte kohta põhjalikke teadmisi koguda, et nende põhjal julgeid väiteid püstitada. Alati on parem uurida teemat, mille valim ja materjal on stabiilsed ega vähene. Evansi ja Levinsoni (2009: 432) sõnul teatakse praeguse seisuga maailma keelte kohta liiga vähe, et põhjapanevaid järeldusi teha. Nende sõnul toob
Puhas tehnikavõtete täitmine on hädavajalik iga taseme programmides. Ainult pidevalt korrates ja täiustades põhilisi võtteid, on mängijatel võimalik saavutada meisterlikkus individuaalsetes tegevustes ja nimelt nendel baseerub võistkondlik tegevus. Korvpall on unikaalne mäng selles mõttes, et vaatamata mängijate jagamisele ampluaa järgi, peavad nad kõik valdama laia mänguvõtete arsenali. Erinevalt teistest võistkondlikest sportmängudest peavad korvpallurid olema teatud tasemel universaalid. Vaatamata sellele, et võistkonna liikmed võivad eriti tugevad olla ühes või teises mänguaspektis (nt kolme punkti visked, lauavõitlus jne), peavad nad kõik valdama erinevaid mänguvõtteid. Iga korvpallur peab oskama - püüda ja sööta üle minna rünnakust kaitsesse ja vastupidi osalema tagalauavõitluses nii rünnakul kui ka kaitses olenevalt oma mängupositsioonist hästi mängima kaitses teha edukalt koostööd ülejäänud nelja kaaslasega väljakul.
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Platon ütles, et jah et on olemas ,,punasuse" ideaalne Vorm ja iga üksiku punase eseme punasus on selle kajastus, ükskõik siis kui ebatäiuslik. Aristoteles eitas seda: muidugi on olemas punased esemed, kuid punasus ei eksisteeri neist lahus; teda poleks ilma nende punaste objektideta. Esimene neist kahest seisukohast, platonistlik, sai nimeks ,,realism" selle kohaselt universaalid eksisteerivad iseseisvalt, reaalselt. Teine, Aristotelesest lähtuv seisukoht sai tuntuks kui ,,nominalism" see väitis, et universaalid on nimed, mis on tarvilikud teatavate omaduste väljendamiseks, kuid ei ole iseseisvalt olemasolevad asjad. Vaidlus realistide ja nominalistide vahel läbib punase niidina kogu keskaja filosoofiat. Selle üheks põhjuseks oli tõsiasi, et tegemist on erakordselt
loonud. · Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. · Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga? · Reaalselt on olemas partikulaarid (nt raamatud kooli raamatukogus), universaalid (nt raamat kui selline) on väljamõeldis. · Reaalselt on olemas nii universaalid (nt koer kui selline) kui ka partikulaarid (nt koer, keda nägin eile). · Reaalselt on olemas universaalid (nt kolmnurk kui selline), partikulaarid (nt kolmnurga joonis) on vaid näivus. · Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted.
Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b
■ 3.korrapära argument- korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest (inimene on loonud raamatud, maja, auto jne, aga kes on loonud käbi, orava, puud?) ■ universaalid- (universalis-üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud ■ partikulaarid- (particula-osake) on konkreetsed objektid ■ 2 peamist koolkonda- 1)realistid - (realis- aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid ( on 4 erinevat lauda, nad kõik on lauad, kuid siiski neid saab erostada nende värvi või kuju järgi= 2)nominalistid- (nominalis- nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (on 4 lauda ja nad on kõik samasugused, neid ei saa millegagi eristada (kuigi on silmnähtavalt erinevad) 5.FRANCIS BACON- inglise (1561-1626) ■ empirism- kõik teadmised tulenevad kogemustest
absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm on kõige klassikalisem realismi näide, kuigi ta ei suuda põhjendada, kus täpselt see ideedemaailm asub. Augustinus omakorda väidab, et kõik universaalid tulevad Jumalast.
Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal
eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile vastandatakse konkreetseid objekte ehk partikulaare. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Nt inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid võib rääkida ka inimesest üleüldse. Probleem ongi selles, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on
tüpoloogiline võrdlus. Analüüsitakse teatud nähtuste esinemist sadades keeltes, kuid see võtab tohutult aega ning on üpris väike osa kõigist maailma keeltest. Keele tüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Tema uurimise aluseks oli 30 keele materjal ning ta avaldas sellest neljaosalise raamatusarja (universaalide uurimise metodoloogia, fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi unversaalid) Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed (omadus b võib esineda keeles ainult eeldusel, et keeles on ka omadus a). Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal (kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata). Üldistused võivad olla eranditud absoluutsed universaalid (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. 5
tähenduses? Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b
tähenduses? Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b
On äärmuseni subjektiivne. Tema kujunemiseks on vajalik ka teine subjekt (kuulaja v. lugeja). Mälu ja kujutlusvõime on K. puhul hädavajalikud omadused kuna K. on ühelt poolt suunatud mõistmisele siin ja praegu, oleviku hetkel, teisalt -- sünteesib endas hinge kolme võimet ja on: · orienteeritud minevikule (mälu akt) · tulevikule (kujutlusvõime akt) · olevikule (arutluse akt) Kontsept on seega isikustatud mõiste! Abelard universaalid. Üldine, see ei ole ei inimene ega loom, ega nimi "inimene", "loom". See on nende üleüldine helis väljendatud seos. Mõistuse konstruktsioon. Universaalid eksisteerivad loomulikul moel Jumala mõistuses (nagu Platoni ideed). Nihkes mitteolemiselt olemisele tekib heli. Universaal justkui kahestub: nimi ja asi. Täielik asja tabamine toimub läbi kõne, läbi kõnede mõtte, mis tekivad rääkija hinges, on suunatud kuulaja hingele ja eeldavad mõistmist. Jumalikud ideed helilised
Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse otstarbekohasuse argumendina. See eeldab, et kõik mis siin maailmas toimub on otstarbekas. Inimesed on otstarbekad seepärast, et nad oskavad mõelda. Kehad, mis mõelda ei oska on otstarbekad seepärast, et miski tingib seda ja see miski ongi jumal. 30. Selgitage realismi seisukohta universaalide probleemis. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas asjade sees või siis neist eraldi. Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31
Lahendused keeltevalimi koostamiseks: - igast keelkonnast sama protsent (suurema keelte arvuga keelkonnad saavad seega suurema esindatuse); - 50 sõltumatut keelt (Bybee, Perkins) – valitakse geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt võimalikult kauged keeled 5. Keeleuniversaalid. Keeleuniversaalide võimalikke põhjusi. 2 Universaalid on väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Keeleuniversaalid: • Absoluutsed – kehtivad kõikide keelte kohta, nt kõigis keeltes on konsonandid ja vokaalid, kõik keeled eristavad noomeneid ja verbe, kõikides keeltes on olemas vahendid küsimuste moodustamiseks. • Mitteabsoluutsed e statistilised universaalid – paljudes keeltes on, nt peaaegu
Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse otstarbekohasuse argumendina. See eeldab, et kõik mis siin maailmas toimub on otstarbekas. Inimesed on otstarbekad seepärast, et nad oskavad mõelda. Kehad, mis mõelda ei oska on otstarbekad seepärast, et miski tingib seda ja see miski ongi jumal. 30. Selgitage realismi seisukohta universaalide probleemis. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas asjade sees või siis neist eraldi. Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31
17. Nostraatiline keeleteadus Tuleneb ladinakeelsest sõnast nostras (meie kaaslased); makrokeelkond; kasutatakse võrdlevat e komparatiivset meetodit; 19. sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome-ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome- ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandzu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika
Seitsmele vabale kunstile lisandusid teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Formaalset õppeaega ja vastuvõttu ei eksisteerinud. Haridus oli ladinakeelne. Ülikoolide arenguga kujunes välja skolastika, mis põhines autoriteetidel. Suurimaks autoriteediks oli “Piibel”. Lisaks “Piiblile” muutusid oluliseks antiikautorite teosed ja Rooma õigus. Kõik teadmised üritati siduda loogiliseks tervikuks – filosoofia pidi toetama teoloogiat. Põhiliseks vaidlusobjektiks said universaalid (nominalistid ja realistid), lõpuks jõuti järeldusele et universaalid on üldistused reaalsete asjade põhjal. Tuntuim filosoof oli Aquino Thomas, kes oli Pariisi ülikooli professor. Aquino Thomas üritas ühildada filosoofiat ja “Piiblit”. HILISKESKAEG (1347 – 1492) Hiliskeskaeg oli suurte muutuste ja maj languse periood. Hiliskeskaeg algas Musta surmaga, mis tabas kõige arenenumaid Euroopa piirkondi ning vähendas rahvaarvu 1/3 võrra
· Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline 18) Aquina Thomase mõjutused · Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine. · Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia? · Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine. · Aristotelese mittetunnustamine, kuna tema õpetus ei tee inimest paremaks.
Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed. Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte
osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, näiteks arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetus hiir, padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keele universaalid Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski
siis saab andmeid täiendada. Keelevalimi koostamiseks tuleb - võtta igast keelkonnast sama % keeli, mistõttu saavad suure keelte arvuga keelkonnad suure esindatuse - 50 sõltumatut keelt, mis peavad olema geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt kauged - Dryeri meetod: 625 keelt, mis on valitud geneetilistel ja areaalsetel printsiipidel · Tõenäosusvalim · Mitmekesisusvalim · Juhuvalim 5. Keeleuniversaalid väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv
aastani. 1969. aastal oli Coca-Cola pudeli disain täissuuruses Chevroletide jaoks vanamoeline ja hakati kasutama rohkem ametlikumat kujundust. Impala nägi välja suurem kui varem, aga tegelikkuses olid mõõdud samad. Kasutusele võeti ka konditsioneer, süütelukk toodi üle roolisambasse ja kui võti eemaldati, siis rool ja käigukang lukustusid. Kõik need muudatused viidi ellu üks aasta enne nõuete jõustumist. 1969. aastal toodeti Capricest 611 000 Impalat rohkem. Impala universaalid jätkasid Kingswoodi nime all kuni 1972. aastani. 8 Parempoolse rooliga autode armatuuriks kasutati 1965. aasta armatuuri, mis valmistati metalli asemel klaasikiust kuni 1969. aastani ja sinna ei olnud võimalik paigaldada raadiot. 5. GENERATSIOON Impala jätkas Chvrolet enim müüdud mudelina. 1971. aastal oli V8 veel saadaval, kuid
Ökonoomia puhul tähendab see seda, et kommunikatsioonisituatsioonis püütakse end väljendada võimalikult selgelt ja lühidalt, v.a siis kui tegemist on kunstilise eesmärgiga. Analoogia puhul püütake ebareeglipärasusi produktiivsete reeglite abil reeglipäraseks kohandada. Keelekontaktis toimub keeles muutus, kui ühest keelest teise laenatakse elemente või sõnu. Keskkonna muutudes on tarvis kirjeldada uusi nähtusi või esemeid, mistõttu toimuvad keeles muutused. Millised reeglid/ universaalid kehtivad keeles laenamisele? Mitteleksikaalne laenamine võib toimuda vaid juhul, kui samast keelest on toimunud ka leksikaalne laenamine. Grammatilisi sõnu võib laenata vaid siis, kui sõna süntaktiline positsioon laenamise käigus ei muutu. S.t et eessõna jääb ka pärast laenamist eessõnaks. Seotud morfeeme võib laenata vaid siis, kui on laenatud ka vabasid morfeeme. Mis iseloomustab keelte areaalset jaotust?
sai tuntuks kui Occami habemenoa printsiip. Occam kasutas oma ,,habemenuga" debatis, mis puudutas universaalide olemasolu. Nimelt uskusid mõned õpetlased, et eksisteerivad universaalsed ideed või printsiibid ning et indiviidi empiirilised kogemused on kõigest nende universaalide ilmingud või manifestatsioonid neid filosoofe nimetati realistideks. Vastupidisel arvamusel olevaid õpetlasi neid, kes arvasid, et niinimetatud universaalid pole midagi muud kui verbaalsed sildid, mida kasutatakse mingite kogemuste gruppide kirjeldamiseks, millel on omavahel midagi ühist nimetati nominalistideks. Kuivõrd Occam leidis, et eeldus, mis ütleb, et universaalid omavad mingit iseseisvat eksistentsi, on ebavajalik, liitus ta nominalistidega, väites jõuliselt, et niinimetatud universaale pole olemas, et need on vaid nimetused. Näiteks, kuna
reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 14. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaal ehk lingvistiline universaal - keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele. Keeleuniversaalid jagunevad hõlmavuse alusel absoluutseteks universaalideks ja universaalseteks tendentsideks. Absoluutsed universaalid on keelenähtused, mis esinevad kõigis seni uuritud keeltes. Sellisteks nähtusteks on näiteks kaashäälikute ja täishäälikute olemasolu, vähemalt ühe sulghääliku olemasolu, vahetegemine nimisõnade ja tegusõnade vahel ning küsimuse moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on
Keeleuniversaalid Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Siiski on kõik väited universaalsuse kohta esialgsed. Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed. Omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (näiteks kõigis keeles on oraalseid vokaale). Absoluutne universaal üldistused on eranditud Universaalne tendents lubab mõningaid erandeid Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
Õigus sünnib seaduse ühiskonna kasuks tõlgendamise läbi. Ei piisa õigest seadusest, õige peab olema ka selle tõlgendamine – rakendamine. UUSAEG – iseloomustab individualism Vaidlsutatakse objektiivne ja universaalne maailmakord. Deduktiivne lähenemine asendub induktiivsega. Indiviidi kultuse äärmuslikud mõõtmed. Nominalismi esilekerkimine – Occami William (1290 – 1349) Ei ole universaalseid seadusi, reegleid - Universaalid kujutavad endist üksnes üldmõisteid, sõnu – nomina Silmnähtavalt on olemas üksnes indiviidid - Indiviidididest piisab tegelikkuse seletamiseks ja asjatuid oletusi tuleb vältida. - Occami habemenuga. Jumala tahtes ei ole universaalsust – kõikvõimsana võib ta soovida mida iganes. Piiranguks on vaid tema enese headus ning Jumal ei saa tahta minna iseeneses vastuollu. Ratsionalism Gabriel Vasquez (1551- 1601)
KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID IRRATSIONALISM - S. FREUD Keskaegse filosoofia üks põhiprobleeme on kahtlemata usu ja mõistuse vahekorra probleem. Veenduti, et usutõdesid ei saagi mõistusega haarata ('usun, sest see on absurdne'). Samuti tõdeti, et ainult usuga valgustatud inimmõistus on võimeline mõistma jumalikke tõdesid ('usun, et mõista'). Samalaadselt arvati, et inimõistusel on oluline roll usuküsimustes ('mõistan, et uskuda'). Samuti osutusid probleemiks universaalid e abstraksed objektid, mis vastanduvad konkreetsetele objektidele e partikulaaridele. Universaalidest saame üksnes mõelda, konkreetseid objekte aga ka meeleliselt tajuda. Prooviti leida vastust küsimusele, kas universaalid on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul olemas on. See andis aluse tollase mõõdukale realismile (universaalid on olemas konkreetsetest asjadest eraldi ja enne neid või neis endis), nominalismile (reaalne on olemas vaid
analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest- kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. 15 Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
