Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Samas on kehtestatud toetus- ja
jõua kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste osas, on tegemist kollektiivse töötüliga. Kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda riikliku lepitaja poole. Riiklik lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle ülesandeks on aidata leida töötüli pooltel kompromiss. Kui lepitaja jõuab järeldusele, et poolte leppimine ei ole võimalik, lõpetab lepitaja lepitusmenetluse. Streik ja töösulg Kui poolte leppimine ei ole võimalik, tekib töötajatel streigiõigus ning tööandjal töösulu korraldamise õigus. Streigi või töösulu aja eest töötajatele palka ei maksta. Töötajale, kes streigist osa ei võta, kuid kes seetõttu ei saa oma tööd teha, maksab tööandja tasu samadel alustel kui mitte töötaja süü tõttu tekkinud tööseisaku aja eest või kollektiivlepingus ettenähtud ulatuses. Streik ja töösulg (2)
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui ta...
tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja:
ANAT = anatoomia, BIOL = bioloogia, BOT = botaanika. 1 Kõige lõpus leidub teosest veel informatsiooni muuttüüpide ja teose toimetamisel kasutatud allikate nimekirja kohta (Vääri jt, 2012). 2. ÕS 2006-st ja ÕS 2013-st valitud viie sõna analüüs. ÕS 2006 ÕS 2013 1. Lokaut <20: -kaudi, -kauti> <22e: -kaudi, -k`auti> käitise sulgemine töösulg (-sulu). tööliste vallandamisteks. 2. Labrador <6: -i, -i> <19: -i, -i> GEOL GEOL(poolvääriskivi); (poolvääriskivi) ARGI Labradori ARGI Labradori retriiver. retriiver; <12: -i, -i; kuhu -i> poolsaar Kanadas. 3
lahendaks 2. vahendus riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud 3. vahekohus ehk arbitraaz riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik 17. Milliseid meetodeid võib kasutada ettevõtte juhtkond , kui riikliku lepitaja sekkumine ei lahenda probleemi? 8p a) lokaut ehk töösulg ettevõtte juhtkond katkestab töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada ametiühingut nõustuma juhtkonna seisukohtadega b) kohtulik keeld kohtu ettekirjutus ametiühingute poolt organiseeritud streikide ja pikettide ärahoidmiseks c) argpüksileping tööandjad sundisid töölisi enne tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad lubasid ametiühingusse mitte astuda
Mõisted (1) Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. (2) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. (3) Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Paragrahv 3. Kollektiivse töötüli pooled (1) Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. (2) Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja).
Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud.Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 29 Mõisted: streik, töösulg. Vt kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes
tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub, pühendumine, rahulolu ja usaldusväärsus väheneb. Kvalitatiivne (töö raskus, mis vastab inimese võimetele) ja kvantitatiivne töökoha
subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub, pühendumine, rahulolu ja usaldusväärsus väheneb.
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspet...
ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud KL sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel Poolteks on KL pooled Lahendajad: Töötajate ja tööandjate liidud Lepitajad (riiklik ja paikkondlikud) Töövaidluskomisjon või kohus KL täitmise tülis, kui liidud ei saavuta kokkulepet Liidud ja lepitajad lahendavad KL sõlmimisest ja muutmisest tulenevaid vaidlusi Mall Gramberg Streik ja töösulg Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks Streigi liigid: oma õiguste rahuldamiseks hoiatusstreik kuni 1 tund Toetusstreik kuni 3 päeva Töösulg töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks. Võimalik korraldada, kui liidud ei ole saavutanud KL sõlmimisest või
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Kõrgem võim on üldkoosolekul. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu Üldkoosolek valib valitseja. Tema ülesanded: 1. Koostab igal aastal majanduskava 2. Hoiab maja korras 3. Viib ellju üldkoosoleku otsuseid 4. Esindab omanikke 5. Valitseb omanike raha KOLLEKTIIVNE TÖÖTÜLI Lahkarvamus tööandja ja töövõtjate vahel Neid on kahte liiki: 1. Streik töökatkestus töötajate algatusel, et saada tööandjalt järelandmisi 2. Töösulg töö katkestus tööandja algatusel, saavutamaks järelandmisi töötajatelt 1. Nõudmised esitatakse vastastikku kirjalikult 2. Vastata tuleb 7 päeva jooksul 3. Kui kokkuleppele ei jõuta, pöördutakse riikliku lepitaja poole 4. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata kolme päeva jooksul Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta, 1. Töövaidluskomisjon 2. Kohus 3. Streik või töösulg
sõlmimisel ja täitmisel ja uute töötingimuste kehtestamisel. · Tööandja või tööandjate ühing või liit vs töötajat või töötajate ühing või liit 49. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Ülesandeks poolte lepitamine; uurib põhjuseid ja pakub lahendusi. 50. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate vüi töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjale või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liigu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes nõudmistes.
(1) Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. (2) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. (3) Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. § 3. Kollektiivse töötüli pooled (1) Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. (2) Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja).
Kollektiivsed läbirääkimised 1. Mis lõpevad kollektiivlepingu sõlmimisega kollektiivsete läbirääkimiste puhul peab küsima, kas on eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimine või mingi ühiste kavatsuste protokoll. 2. Mis ei lõpe kollektiivlepingu sõlmimisega. Kui on läbirääkimised, mille eesmärk ei ole kollektiivlepingu sõlmimine, siis sellega kaasneb kohene õigus korraldada streik või töösulg. Meie aines on olulised just need, mis lõpevad kollektiivlepingu sõlmimisega. Kollektiivsete läbirääkimiste tasandid erinevates riikides mingeid piiranguid ei ole. Need tasandid on välja kujunenud praktika käigus. Kui vaadata Ida-Euroopa riike, siis toimuvad läbirääkimised ettevõttetasandil. See kollektiivleping on kõige väiksema mõjuga. Teine tasand on majandusharu tasand (näiteks metallitööstuses 28 tunnine töönädal). Majandussektori
Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid · valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid. · Esindab kohtus korteriomanikke. · Peab koostama kalendriaasta majandamiskava. Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel. · Streik töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt. · Töösulg Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt. Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata 3 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, on järgmised võimalused: · Töövaidluskomisjon · Streik või töösulg · Kohus Streigi otsuse langetab töötajate üldkoosolek
Kollektiivne tüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimiste kehtestamisel. 46. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik 47. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus töötandjate või töötandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
1. Kirjaliku projekti edastamine teisele poolele 2. Läbirääkimiste pidamine on kohustus (algus mitte hiljem kui 7 kalendripäeva projekti saamisest). Osalejateks poolte esindajad ning eksperdid – sj tagatud vabaaeg ja keskmine töötasu. 3. Kollektiivleping (erineva kokkuleppe puudumisel) jõustub allkirjastamisest ning kehtib 1 aasta (see aeg võrdub perioodiga, mil on kehtestatud absoluutne või kollektiivne töörahu ehk keeld kuulutada välja töösulg või streik) - Vaidlused kollektiivlepingu sõlmimisel lahendatakse kokkuleppel või töötüli lahendamise korras. Ehk on võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, misjuures on edasi streigi või töösulu korraldamine keelatud - Sõlmitud kollektiivleping on vaja registreerida Sotsiaalministeeriumi juures - Töörahu pidamise kohustus lõpeb kollektiivlepingu kehtivuse lõppemisega (sj uue
lahendust. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta, on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Streigi ja töösulu korraldamine on keelatud, arvates töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise päevast. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. 28. Konkurentsipiirang(mõiste, millised eeldused peavad olema täidetud)? Konkurentsipiirang (konkurentsikeeld) on töötaja kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures v õi mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse
Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata. Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta, siis on neil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kusjuures streigi ja töösulu korraldamine on keelatud. 342. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? V: Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
labour inspectorate tööinspektsioon 287. tripartite body kolmepoolne 288. trade union ametiühing 289. collective bargaining kollektiivsed läbirääkimised 290. shop steward usaldusisik 291. collective labour relations kollektiivne töösuhe 292. labour dispute töötüli 293. Public Conciliator riiklik lepitaja 294. call a strike kuulutama streiki 295. warning strike hoiatusstreik 296. lockout töösulg (the closing of a place of employment by an employer, in order to bring pressure on employees to agree to terms) 297. pressure activities surveaktsioonid 298. keep to the peace obligation 299. reinstatement ennistamine (restoration of employment, or to a former ränk or condition) 300. to reimburse to repay or compensate someone for (money already spent, damage, losses) hüvitama 301. social security law sotsiaalhooldusõigus 302
põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS. Alles siis, kui pooled on läbinud kõik kohustuslikud etapid, kuid leppimist ei ole saavutatud või üks pool ei pea saavutatud kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada streik või töösulg. Otsuse selle korraldamiseks teeb KTTLS kohaselt vastavalt töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit või tööandja. Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt, lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, näidates ära töösulu või streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral töökatkestusest nii oma lepingupartnereid,
vajaliku info alusel. Sõlmitavad kollektiivlepingus registreeritakse Sotsiaalministeeriumi peetavas andmekogus. Kollektiivne töötüli ja selle lahendamine Kollektiivne töötüli on lahkarvamus, mis on tekkinud osapoolte vahel kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivses töötülis on teise vaidluspoole mõjutamise vahendiks streik ja töösulg. 65 Nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult. Kui kokkulepet ei saavutata ja tekib töörahu katkemise oht, siis pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole, samuti võivad nad pöörduda tööandjate liidu või töötajate liidu poole. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja. Lepitaja Lepitaja on erapooletu, tema määrab ametisse sotsiaalminister
Lepitusmenetlus: Asjaolude väljaselgitamine Lepitusettepanek Lepituskoosolek Kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik Kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti Kui kokkuleppele ei jõuta, võib: Huvikonflikti korral korraldada streigi või töösulu Õiguskonflikti korral pöörduda tuli lahendamiseks kohtusse (sest kehtib töörahu pidamise kohustus) (KTLS §§ 11 ja 13; Lepitaja PM) Streik või töösulg. Mõisted (KTLS § 2) Streik töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi liigid (KTLS § 2, § 18) Streik oma nõuete rahuldamiseks: Põhistreik kestuse määrab streigi korraldaja Hoiatusstreik kestusega kuni 1 tund.
mitme piirkonna töötülid töötülid streigikeeluga asutustes paikkondlik lepitaja määratakse konkreetse töötüli lahendamiseks Lepitusmenetlus: 1. asjaolude väljaselgitamine 2. lepitusettepanek 3. lepituskoosolek 4. kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik 5. kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti 6. kui kokkuleppele ei jõuta, võib korraldada streigi või töösulu Streik ja töösulg Streik töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi liigid 1. streik oma nõuete rahuldamiseks - sh hoiatusstreik kestusega kuni 1 tund 2. toetusstreik teiste streigis osalejate toetuseks kestusega kuni 3 päeva Streigiõiguse piiramine Streigikeeld: riigi- ja KOV asutustes
Riiklikul lepitajal töötüli lahendamiseks kolm võimalust Lepitamine- riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks. Vahendus- osapooled omavahel taas kokkku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud Vahekohus e. Arbitraaz riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik. Ettevõte juhtkonna meetodid Lokaut e. Töösulg ettevõtte juhtkond katkestab töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada AÜ nõustuma juhtkonna seisukohtadega. Kohtulik keeld- kohtu ettekirjutus AÜ poolt organiseeritud streikide ja pikettide ärahoidmiseks Argpüksileping- tööandjad sundisid töölisi enne tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad lubasid AÜ mitte astuda. Must nimekiri- töandjad seas levitat. AÜ juhtide ja liikmete nimekirju, et takistada AÜ organisaatorite tööle võtmist. Tööliste meetodid
riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS. Alles siis, kui pooled on läbinud kõik kohustuslikud etapid, kuid leppimist ei ole saavutatud või üks pool ei pea saavutatud kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada streik või töösulg. Otsuse selle korraldamiseks teeb KTTLS kohaselt vastavalt töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit või tööandja. Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt, lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, näidates ära töösulu või streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral
antud vara säilimise eest. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: see on sõlmitud kirjalikult; see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 31. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 32. Streik - töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 33. Töötajate usaldusisik
Pooli esindavad selleks volitatud isikud. 4. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Ülesandeks on tal poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjad ja pädevaid ametiisikuid. 5. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu algatusel, saavutamaks tööandjatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus, mille korraldavad tööandjad, et saavutada töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib: 1) kui töörahu kohustus ei kehti; 2) kui lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta
Pädev asutus peab kinnitama ja vaatab kas on arvamust küsitud, kellele laiendatakse 13.6 Täitmine ja muutmine - kollektiivlepingu kehtivuse ajal peavad pooled kollektiivlepingus kokkulepitud küsimustes hoidma töörahu, st et ei tohi kuulutada välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (suhtelise töörahu kohustus) o kui KL on sõlmitud, siis ei tohi streiki või töösulgu alustada. Töösulg on paljudes riikides keelatud, aga Eestis lubatud. Kui T ei tee tööd, nad streigivad, siis TA ei luba Tjaid tööle (töösulg) – mõlema eesmärk on teise poole nõudmistele järeleandmisi saada. Praktikas TA väga ei taha töösulgu teha. o Suhteline/valikuline töörahu kokkulepe – ainult nendes tingimustes mis on kokkulepitud o Eestis on reeglina KL määratud vaid palk. Suhtelise töörahu
2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud; 3) täiendavad tööhõivetagatised; 4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks; 5) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku teabe saamise korra. (3) Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes. 29. Mis kollektiivne töötüli, streik ja töösulg? Millised on lepitaja ülesanded? Kes aitab töötüli lahendada siis, kui lepitaja töö vilja ei kanna? Kirjeldage streigi ja töösulu puhul kehtivaid nõudeid. Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja ...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendamine on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Ta on riiklik ja piakkondlik. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes
Lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendamine on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Ta on riiklik ja piakkondlik. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik- töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg- töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes
o Lojaalsus muutub o Pühendumine ja usaldus vähenevad o Sooritus muutub o Rahulolu töö või organisatsiooniga väheneb STREIGID Streikide tüübid o Streik – ühingute v liitude pool algatatud tööandjate vastu. Tuleb vähemalt 2 nädalat ette teatada et nüüd tuleb streik. ME EI TEE TÖÖD 51 o Töösulg – tööandja algatab selle ka määramata ajaks, ja tahab saavutada töötajatelt v liitudelt järelandmisi. EI LASE TÖÖD TEHA o Hoiatusstreik – kestus kuni 1h. Hoiatakse tööandjaid et kui te ei hakka läbirääkima, siis me ei tee enam tööd. 3 päeva tuleb ette teatada. o Toetusstreik – kellegi streigi toeatamine ja teatakse 3 päeva ette. Streikide põhjused nõudmiseid ei rahuldata ja läbirääkimised ei mõju
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid isikuid. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
3. STREIGI JA TÖÖSULU EDASILÜKKAMINE VÕI PEATUMINE, STREIGIPIIRANGUD NING VASTUTUS Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord: o Vabariigi Valitsuse riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu võrra ja 96 Õiguse alused o linna- või maakonnavalitsuse paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Vabariigi Valitsusel on õigus streik või töösulg peatada loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, samuti erakorralise seisukorra ajal. Streigist osavõtt on vabatahtlik ja ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, kus töötüli on tekkinud, või kes ei esinda töötajaid seadusega ettenähtud korras. Streigid on keelatud:
Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub 86 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 346 - 347 87 Samas, lk 348 88 allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas (KTTLS § 11 lg 4). Lepitaja ja töötüli lahendamisest osavõtjad peavad hoidma neile lepitustoimingute käigus teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi (KTTLS § 11 lg 5) 342. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes (KTTLS § 2 lg 2). Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes (KTTLS § 2 lg 3)
liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? A. Streik on kollektiivne töötüli, mida reguleerib Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTLS). Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes b. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks
lepitustoimingutest, saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja määratud ajaks. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandajalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes 76 tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib: 1) kui töörahu kohustus ei kehti; 2) kui seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni 3) kui ei täideta kohtuotsust
Sisseastumiseksamiteks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel loetletud juhtudel antakse palgata puhkust kuni 14 päeva tööaasta keskel poolte kokkuleppega määratud aja. Kõik vaidlused võib lahendada kohtu korras. Töötülid Streik on niisugune töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on selline töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Nii streigi 22 By Matti `98 kui töösulu puhul on seaduses ette nähtud vastav reguleerimisprotseduur. See on ette nähtud "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses". See näe ette vastavad lepitusprotseduurid
täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt ehk konflikt õigusnormide pinnalt, huvikonflikt ehk konflikt poolte huvide pinnalt. Kui kokkulepet ei saavutata, võib: - pöörduda riikliku lepitaja poole - tööandjate liidu ja töötajate liidu poole - töövaidluskomisjoni või kohtusse - Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. 11. Ettevõtte A. ametiühing oli sõlminud tööandjaga kollektiivlepingu kehtivusajaga 01.01.17 kuni 31.12
töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. 346. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi 347. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? A. Streik on kollektiivne töötüli, mida reguleerib Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTLS). Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes b. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks
uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt ehk konflikt õigusnormide pinnalt, huvikonflikt ehk konflikt poolte huvide pinnalt. Kui kokkulepet ei saavutata, võib: 1. Pöörduda riikliku lepitaja poole; 2. Tööandjate liidu ja töötajate liidu poole; 3. Töövaidluskomisjoni või kohtusse; 4. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Läbitöötamist vajav materjal: · ametiühingute seadus · kollektiivlepingu seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
