Kontrollküsimusi tööõiguses (0)

Q: Millal seda vorminõuet ei pea kohaldama?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrollküsimusi tööõiguses

Q: Kui kaua peab tööandja säilitama töölepingut?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrollküsimusi tööõiguses

Q: Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrollküsimusi tööõiguses

Q: Kui pikk on töötaja puhkuse kestus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrollküsimusi tööõiguses

Kutsekool - Õigus - Tööõigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal seda vorminõuet ei pea kohaldama?
Kui kaua peab tööandja säilitama töölepingut?
Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle?
Kui pikk on töötaja puhkuse kestus?

Kontrollküsimusi tööõiguses

Töölepingu mõiste. Teada täpselt
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes
tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb
teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest,
eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse
võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille
kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul
olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku
juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

Töölepingu pooled
TÖÖTAJA (füüsiline isik)-TÖÖANDJA. Töötaja allub kogu töötamise aja
tööandjale. Töötab isiklikult. Igakuine palk kogu tööperioodi vältel.

Töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduvad andmed /TLS § 5/
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus;
ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ( töötasu ), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
muud hüved , kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ( tööaeg );töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad ; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.

Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Millal seda vorminõuet ei pea kohaldama ?
Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta
sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul,
kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada
üksnes tasu eest. Kokkulepe töölepingu tingimuse kohta, mille kohta ei ole teada,
kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. Käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu
kestus ei ületa kahte nädalat.

Tähtajalise töölepingu kestus.
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.

Tähtajalise töölepingu põhjused.
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kahel juhul: töö on ajutise tähtajalise
iseloomuga (näiteks töömaht on ajutiselt suurenenud, hooajatöö tegemine, renditöö
puhul töö ajutine
iseloom kasutajaettevõtjas); ajutiselt äraoleva töötaja asendamine.

Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel. /§ 6/
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust
lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja
isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel ( katseaeg ), peab
tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks
käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise
töölepingu sõlmimise põhjuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb
tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta,
sealhulgas töötaja elukohas ( kaugtöö ), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5
nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kui tööandja ja
töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja)
juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5
nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või'
tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks
käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu. Kui
tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmeid töötajale
kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud ja kohustust ei ole
määratud.

Katseaja eesmärk /§ 6 lg 1) NB! Oluline teada!
Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise,
teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö
tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö
tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku
konkreetsel töökohal töötada.

Katseaja kestus.
Katseaja kulgemise kuupäev ei sõltu sellest, kas kirjalik tööleping on selleks päevaks
sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et
katseaega ei' kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas
kokku leppida ei saa.
Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui
pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle
3 kuu.

TL ülesütlemine katseajal /§ 86; § 96/
Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Mis on kaugtöö /§ lg 4
On töökorralduse vorm või töö tegemise viis, kus kasutatakse infotehnoloogiat ja mis toimub töölepingu või töösuhte kontekstis ning kus tööd, mida võiks teha tööandja territooriumil või ruumides, tehakse mujal

Töötaja kohustused /§ 15 -17/
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Tööandja kohustused /§ 28/
Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige
kohustatud: kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ; tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Kui kaua peab tööandja säilitama töölepingut?
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates

Töötaja õigus keelduda töö tegemisest /§ 19/
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle?
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega
ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud
juhtudel (töö kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset
pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd
kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Nõusolek alaealise töötamiseks ja selle kestus (vt. TLS § 8lg 2)
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel (töö kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus , mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku.
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta (vanema kirjalik luba).

Saladuse hoidmise kohustus /§ 22/
Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.

Konkurentsipiirang /§-d 23 – 27/
Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada
tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus-
või kutsetegevuse alal. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav
konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:
vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
on sõlmitud kirjalikult; selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 3; see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu
lõppemisest.

Töötasu maksmine /§-d 29, 30, 31, 33, 35, 36, 37, 38, 39
Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast
osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kui pikk on töötaja puhkuse kestus?
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

Töölepingu (TL) lõppemise alused
1) TL lõpetamine kokkuleppel /§ 79/
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
2) TL lõppemine tähtaja möödumisel /§ 80/
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui tähtajalise töölepingu
sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest
peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja
möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas
teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada
saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist
3) TL lõppemine töötaja surmaga /§ 81/
Tööleping lõpeb töötaja surmaga.
23.TL erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel /§ 88/
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis ;
on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
24. TL erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel /§ 89/
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
25. Erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtajad tööandja poolt? Neli
varianti!
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe
tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
26.TL Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt /TLS § 91/
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
27. Ülesütlemise kord /TLS §-d 95 – 103/
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
28. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid . Vt individualse töövaidluse lahendamise seadust. (töövaidluskomisjon, kohus)
Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: töövaidluskomisjon; kohus. Töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 150 000 krooni.
Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud.Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
29 Mõisted: streik , töösulg. Vt kollektiivse töötüli lahendamise seadust.
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel , saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dfgdfgdgdf Õppematerjali autor

Töölepingu aluse ja tööõiguse küsimused ning vastused

Töölepingu mõiste Töölepingu pooled Töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduvad andmed Tähtajalise töölepingu kestus Tähtajalise töölepingu põhjused. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel. Katseaja eesmärk Katseaja kestus TL ülesütlemine katseajal Mis on kaugtöö Töötaja kohustused Tööandja kohustused Kui kaua peab tööandja säilitama töölepingut? Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle? Nõusolek alaealise töötamiseks ja selle kestus Saladuse hoidmise kohustus Konkurentsipiirang Töötasu maksmine Kui pikk on töötaja puhkuse kestus? Töölepingu (TL) lõppemise alused TL lõpetamine kokkuleppel TL lõppemine tähtaja möödumisel TL lõppemine töötaja surmaga TL erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel TL erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel Erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtajad tööandja poolt? Neli varianti! TL Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Ülesütlemise kord Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid. seadust.töövaidluskomisjon kohus streik töösulg.

Sarnased õppematerjalid

docx

Tööõigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED

1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimi

Õiguse alused

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus

Tööõigus

pdf

Töölepingu seadus 2018

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05

Tööõigus

docx

Tööõigus

TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakka

Õiguse alused

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t

Õigus

Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes

118

doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja

Logistika

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

Õigus

Rohkem sarnaseid