Majanduse kontrolltöö nr 8 (0)

Majanduse KT nr 8
1.Miks tootlikkus on aastate jooksul suurenenud? (3p)
  Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed , hooned…)
  inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse
  uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused.
  Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p)
ettevõtjatele väiksemad kulutused – omahinna langus, mastaabisääst
  tarbijatele madalamad hinnad - omahinna langus võimaldab müügihindu langetada
  Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p)
l  ettevõtjatele suuremad kasumid – omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid
l  töölistele kõrgemad palgad - omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata
4. Missugused tegurid mõjutavad palkade kujunemist? (3p)
l  turujõud
l  turuvälised jõud
l  inimese omadused
5. Kuidas turujõud mõjutavad palkade kujunemist? (4p)
l  nõudlus - kui nõudlus tööjõu järele on suurem kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad.
Näiteks rokkmuusikud teenivad klassikalise muusika esitajatest rohkem tänu sellele, et  nõudlus rokkmuusikute järele on suurem.
l  pakkumine - kui tööjõu pakkumine on nõudlusega võrreldes suur, siis palgad vähenevad. Näiteks lihttööliste pakkumine on suur ja tänu sellele on nende palgad väiksemad võrreldes
            oskustöölistega.
6. Kuidas inimeste paigalejäämine ja riigi seadusandlus mõjutavad palkade kujunemist? (2p)
l  inimesed eelistavad jääda paigale – vaatamata erinevatele teenimisvõimalustele Eesti eri paigus , eelistavad paljud inimesed töötada kodukohas.
l  n b) riigi seadusandlus - riik on kehtestanud mitmeid piiranguid ületunnitööle, töötundide arvule, lastetööle, alampalgale (2007. a. - 3600 kr)
7. Kuidas tööalane diskrimineerimine mõjutab palkade kujunemist? (5p)
l  tööalane diskrimineerimine - on ühe inimese eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha.
l  Kõige levinum on vanuseline, rassiline ja sooline diskrimineerimine.
l  Eesti naiste töötasu moodustas 2002. aastal umbes 75% meeste töötasust. Samal ajal on Eestis naiste keskmine haridustase kõrgem.
l  Tööalast diskrimineerimist piiravad seadused.
l  Samas karistab turumajandus diskrimineerivaid ettevõtteid ka ise - kui ei palgata parimaid töötajaid, suurenevad tootmiskulud ja väheneb kasum.
8. Kuidas ametiühing mõjutab palkade kujunemist? (2p)
l  ametiühingud - töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad oma liikmete huve palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes.
l  Kuna aü-d võitlevad oma töötajate palgatõusu pärast, siis on nad üks teguritest, mis mõjutab palkade kujunemist.
9. Missugused isiksuse omadused mõjutavad palkade kujunemist? (8p)
l  erinev võimekus – võimekam (kiirem, osavam) inimene saab kõrgemat palka.
l  erinev töötahe ja töö – mida suurem on töötahe ja mida kvaliteetsemalt in tööd teeb, seda kõrgem on tema palk.
l  erinev kogemus – suuremate kogemustega in saab rohkem palka
l  erinev haridus ja väljaõpe – kõrgelt haritud ja hea väljaõppe läbinud töötaja teenib rohkem.
10. Millist inimest loetakse tööjõu koosseisu kuuluvaks? (1p)
l  16 – 63 aasta vanune inimene.
11. Millised muudatused on toimunud tööjõu koosseisus ? (9p)
l  Üks suurematest muudatustest on olnud töötajate liikumine ühest sektorist teise:
l  1. põllumajandussektoris (põllumajandus, metsandus , jahindus, kalandus ) on toimunud töötajate vähenemine.
  Eesti 1992. a. - 20,6% 2003. a. - alla 10%
  Põhjus – tootlikkus
l  Tööstussektoris (töötlev tööstus, ehitus ja teiste materiaalsete kaupade tootmine) on toimunud töötajate vähenemine.
  Eesti 1992. a. - 34% 2003. a. - 30%
  Põhjus – tootlikkus
l  teenindussektoris on toimunud töötajate arvu suurenemine
  Eesti 1992. a. - 45% 2003. a. - 60%
  Põhjus - põllumajandus- ja tööstussektorist vabanenud töölised (tootlikkus).
 
12. Missugustes küsimustes lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimisel ametiühingu ja ettevõtte juhtkonna vahel? (7p)
l  palk
l  tööaeg
l  töökorraldus
l  lisasoodustused
l  puhkus
l  tööohutus ja - tervishoid
l  töötüliprotseduurid.
13. Mis saab siis , kui läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks jooksevad ummikusse? 1p
Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub kolmas isik (riiklik lepitaja ).
 
14. Millise seadusega on reguleeritud riikliku lepitaja institutsioon ? 1p
Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega”.
 
15. Kes kuuluvad kollektiivsete töötülide lahendamise institutsiooni? 1p
Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades ja suuremates linnades - kokku 25 inimest.
 
 
16. Kuidas riiklik lepitaja saab lahendada töötuli? 6p
1. lepitamine - riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise oma probleemid lahendaks
 
2. vahendus - riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud
3. vahekohus ehk arbitraaž - riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik
 
 
17. Milliseid meetodeid võib kasutada ettevõtte juhtkond , kui riikliku lepitaja sekkumine ei lahenda probleemi? 8p
a) lokaut ehk töösulg - ettevõtte juhtkond katkestab töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada ametiühingut nõustuma juhtkonna seisukohtadega
 
b) kohtulik keeld - kohtu ettekirjutus ametiühingute poolt organiseeritud streikide ja pikettide ärahoidmiseks
c) argpüksileping - tööandjad sundisid töölisi enne tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad lubasid ametiühingusse mitte astuda
d) must nimekiri - tööandjate seas levitati ametiühingujuhtide ja liikmete nimekirju, et takistada aü organisaatorite tööle võtmist.
 
 
 
18. Milliseid meetodeid võivad kasutada ametiyhingud , kui riikliku lepitaja sekkumine ei lahenda probleemi? 6p
a) streik - töö katkestamine tööliste poolt eesmärgiga mõjutada ettevõtte juhtkonda nõustuma tööliste ettepanekutega
 
b) pikett - plakatitega liikumine ettevõtte ees eesmärgiga tõmmata oma probleemidele avalikkuse tähelepanu
 
c) boikott - aü liikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega
 
19. millised on peamised suunad EL maade tööturupoliitikas? 8p
1. uus ettevõtlus - eesmärgiks on uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa ettevõtete asutamise lihtsustamine
 
2. tulemuslik rakendumine - eesmärk on struktuurse töötuse vähendamine, ergutades töötajaid rakendumiseks vajalikku kvalifikatsiooni omandama (ümberõpe).
 
3. uuendustega kohanemine - eesmärk on suurendada tööturuosaliste kohanemist kiiresti muutuvate tehnoloogiatega ja uue turusituatsiooniga;
4. võrdsed võimalused - eesmärk on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist ja tõrjutud gruppidele ( invaliidid , pensionärid) võimaluste loomist.
 
 
20. missugune on eesti kiire majandusarengu hind? 3p
a)            Eesti kiire areng on teatud määral toimunud sotsiaalsfääri alafinantseerimise arvel.
b)            Ida-Euroopa riikide seas on meie majandus poliitikat teistele sageli eeskujuks toodud.
c)           
Hindade kiire liberaliseerimine, rahareform ja kiire erastamine on viinud Eesti majanduse Ida-Euroopa riikide juhtgruppi