Töötervisehoiu mõisted (0)

Kutsekool - Ühiskond - T??keskkonna ohutus

1 Hindamata

Mõisted

Riskianalüüs
Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada . Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele.

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale.

Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus.

Sisekontroll
Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

Töökeskkonnaspetsialist
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik

Isikukaitsevahendid
Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.

Väljaõpe ja juhendamine
Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma - ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest , nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes.

Tervisekontroll
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, samuti ööajal töötajatele. Konkreetsele töötajale mõjuvad töökeskkonna ohutegurid ja töölaad tulevad välja riskianalüüsi käigus. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja.

Esmaabi
Ettevõttes peab olema koolitatud ja praktiliste oskustega esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.

Terviseedendus
Terviseedendus töökohas on töötaja tervist väärtustava ja soodustava käitumise ning eluviisi kujundamisele ja tervist toetava töökeskkonna sihipärasele arendamisele suunatud tegevus. Iga töökoha planeerimisel tuleb arvestada inimese elukvaliteedi aspektidega, mis tähendab füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset heaolu töökeskkonnas.

Töövahendid ja töökoht
Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend , tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv. Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.

Tööõnnetus ja kutsehaigus
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur.
Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon (www.ti.ee).
Tööinspektsiooni tuleb teavitada:

juriidilise isiku tegevuse alustamisest
tööõnnetusest
esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega
tööinspektsioonile tuleb saata eelteade ehitustööde ja asbestitööde alustamise kohta

heli – rõhu (deformatsiooni) lained keskkonnas

müra – töötaja tervist kahjustav heli;

infraheli – heli sagedusega alla 20 Hz;

ultraheli – heli sagedusega üle 20 kHz;

helirõhk – heli lisarõhk gaasis või vedelikus , ühik paskal (Pa);

helirõhutase (müratase) – suhteline helirõhk, määratakse detsibellides (dB) kuuldeläve helirõhu suhtes;

ekvivalentne müratase – mingi aja jooksul toimiva heli (heli ekspositsiooni) energeetiline ekvivalent , ühik dB(A);

müra taandatud ekspositsioonitaseLEX (edaspidi müraga kokkupuute tase) – töötajale mõjuv ekvivalentne müratase tööpäeva (päevane kokkupuutetase LEX,8h) või töönädala (nädalane kokkupuutetase LEX,40h) jooksul, mis leitakse alljärgneva valemi kohaselt:LEX,To = LAeq,Te + 10 log(Te/T0),

impulssheli – alla 1 sekundi kestev heli;

tipphelirõhk (ptipp) – maksimaalne «C»-sagedus-korrigeeritud hetkeline helirõhk.

Usaldusisik- Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.

Ametiühing- iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus - ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine.

Kollektiivne töötüli- lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.

Streik - töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel , saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.

Töösulg- töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.

Kollektiivleping- leping, mis sõlmitakse tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel

Töölepingu- Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Laevapere liige- isik, kes on tööle võetud töökohustuste täitmiseks laeval, et laeva käigus hoida või teenindada laeva ja/või reisijaid. Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping .

Reeder- ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda enda nimel ja arvel oma majandustegevuses ja sõlmib laevapere liikmega meretöölepingu.

Kohalik rannasõit- meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kaugenemisega kaldast kuni 20 miili.

Lähisõit- meresõit Läänemerel sisenemiseta Kieli kanalisse ja Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole jäädes.

Rahvusvaheline meresõit- meresõit väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda, mille ajal peatutakse välisriigi sadamas.

Meretööleping- reederi või muu tööandja ja laevapere liikme vaheline kokkulepe, mille kohaselt laevapere liige kohustub töötama reederi huvides, alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele, reeder aga kohustub maksma laevapere liikmele töö eest tasu ning tagama talle seaduse, muu õigusakti, meretöö- ja kollektiivlepinguga ning poolte kokkuleppel ettenähtud töötingimused.

Laevapere liikme valveaeg- aeg, millal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretöölepingule kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. Valveaega ei arvata tööaja hulka.

Üleühenduseline ettevõtja- ettevõtja, kellel on liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat, kellest vähemalt kahes liikmesriigis on kummaski vähemalt 150 töötajat.

Euroopa äriühing- äriühing, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele nr 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta

Euroopa ühistu- ühistu, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele nr 1435/2003 Euroopa ühistu põhikirja kohta

Müra mõõtmine- müra mõõdetakse, kui müratase indikaatorseadmega määrates ületab § 3 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendusväärtusi või kui tööinspektor seda nõuab.

Töötajate tervisekontroll- tervisekontrolli eesmärk on ära hoida ja varakult diagnoosida töötaja mürast tingitud kuulmiskahjustust.

Õnnetusjuhtum - Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.

Õnnetusoht - Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal.

Tööolme - Olmeruumid on riietus-, pesemis -, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.

Bioloogilised ohutegurid - Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Lapsepuhkus - Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse 4,25 eurot päevas.

Ülesütlemisavaldus - Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.

Töötaja vastutus - Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.

Õppepuhkus - Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

Lapsehoolduspuhkus - Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janjan3 Õppematerjali autor

töötaja tööandja laevapere riskianalüüs töökeskkonna ohutegur tööandjate ühingu tervisekahjustus

Kasutatud allikad

https://www.ti.ee

Sarnased õppematerjalid

docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT................................................................

Töökeskkond

docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES

................................ 5 TERVISEKONTROLL..................................................................................................... 5 RISKIANALÜÜS............................................................................................................ 6 TÖÖÕNNETUS............................................................................................................. 6 SISSEJUHATUS 2 Tööohutus ja töötervisehoiu on väga oluline faktor tööde rakendamisel ettevõttes. Selleks ettenähtud organisatsioonid ja asutused kontrollivad ja teostavad järelevalvet. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab renditöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ettevõtja, kelle juures renditööd tehakse.

Tööohutus ja töötervishoid

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

docx

TÖÖOHUTUS

TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe

Ergonoomika

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste

Tööõigus

doc

Tööohutus

Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. 8 tööta

Tööohutus

docx

Tööohutuse, arvestus

1. Nimetage patsiendi ohutuse mõjukomponendid. Patsiendi ohutuse kultuur (PS culture) Patsiendi ohutuse tegevused (PS ativities) Kogemused vigade registreerimisel ( errorrepoting experieces) 2. Mis on patsiendi ohutuse eesmärk? Patsiendi ohutuse eesmärk on ennetada kahjude ja vigade tekitamist patsiendile. 3. Nimetage patsiendi ohutuse edumehhanismid. (1) vigade ennetus (2) õppimine vigadest (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid, organisatsiooni ja patsiente 4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline vaade? Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti: Töötajate ebakompetentsus ja karistamine. Karistamise tulemuseks on motiveeritud töötaja, kes üritab karistuse järel olla ettevaatlikum kui varem, teha tööd paremini ja seega mitte eksida. Tulemuseks on vigade salgamine

Ohuõpetus

Rohkem sarnaseid