Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua ...
· 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad. · Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa. Sõjaliste liitude tekkimine 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli. See Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust ja see sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893 sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid sõja korral üksteist abistama. 1904 aastal paranesid suhted aga Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ja samal aastal nad ka kirjutasid alla kokkuleppele nimega Antant
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...
aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. 8) Interliikumine Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
1) Miks teravnesid suurriikide vahelised suhted XX saj algul? Seetõttu, et Euroopa riigid hakkasid grupeeruma sõjalistesse blokkidesse, mis pingestas suhteid. Kuna liitudel olid ühised vaenlased, siis teravnesid suhted mitteliitlastega ja tihti ka loobuti varasematest liitudest, et sõlmida uusi, mis pingestas suhteid veelgi. 2) Tehke kokkuvõte 2 sõjalise liidu kujunemisest – Kolmikliit ja Antant: - millal, millised riigid ja miks ühinesid? 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus Antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust
Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda. 1989 Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel. 24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis. Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud. Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad valimised(sinna said ka Eesti saadikud, kes keskendusid MRP avalikustamisele) 23.08
1941 6. detsember NSVL alustas 7. detsember Pearl Harbor'i vastupealet. pommitamine 8. detsember Leningradi blokaad 11. detsember Saksa ja It. USA-le 8. detsember USA ja Sb Jaapanile sõja. sõda. 26. mai Sb ja NSVL liiduleping 1942 4. juuni Midway lahing November algas Stalingradi lahing 2. veebruar Saksa al. Stalingradis El-Alameini lahing 5. Juuli Kurski lahing 1943 13. oktoober It. kuulutab s. Saksa. Detsember Teherani konverents 27. jaanuar lõppes leningradi
uuele juhtkonnale, et Moskvas oleks vaja seista Eesti huvide eest. 1989. aastal moodustati NSV Liidu vastu katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See kõik aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati rahvuslipp. Suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood kuulutati välja 30.03.1990, kus kinnitati Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaar. Üleminekuperioodiga pidi lõppema omariikluse taastamine. 1991. aasta augustis Moskva andis uue võimaluse väikerahvastele omariikluse taastamiseks. Ülemnõukogu võttis vastu kokkuleppe ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Omariikluse taastamine Eestis andis suured tulemused. Eesti saavutas iseseisvuse 1991. aastal. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid
peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatsov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest.
Poola majanduse kokku varisemine. See kõik avaldas ühtlasi mõju NSV Liidule, mida koos hoida oli üsnagi raske . Lagunemises süüdistatakse enamjaolt Mihhail Gorbatsovi, kes viis NSV Liidu lagunemise lõpuni. Kuid tema polnud ainus süüdlane, süüdi olid ka eelnevad riigpead, kelle valitsuse ajal oli riigi olukord halvenenud.Mõju avaldas sellele loomulikult ka Külm sõda. Gorbatsov üritas oma võimu ajal NSV Liitu koos hoida. Selleks viis ta läbi referendumi, kus võeti vastu liiduleping, mille abil siis püüdiski Gorbatsov NSV Liitu säilitada. Kuid surve oli suur ning see ei aidanud. Kokkuvõtteks ütleksin niipalju,et minu arvates ei oleks saanud NSV liidu lagunemist vältida, kuna nii suurt riiki on väga raske juhtida, küll aga oleks saanud NSV liidu säilimist pikendada kui Gorbatsov oleks vanameelsed kohe karmikäeliselt maha surunud, mitte poleks kahe vahel laveerima hakanud.
Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Ülemnõukogu kinnitas uuesk valimisjuhiks Edgar Savisaare ning 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatuses. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamin Perestroikapoliitika oli 1991
Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis. Tihti tekkisid valitsuskoalitsioonis lahkhelid ja valitsused lagunesid - valitsuskriisid (1921 – 1931 tegutses 11 valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus
aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasutades ründas Peeter Eesti- ja Liivimaad. Vene vägede rüüstetegevus toimus aastatel 1701.-1703. ning alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad. 1704. aastal 30. augustil astus Rootsi vastu sõtta ka Rzeczpospolita, kuna Venemaaga sõlmiti liiduleping. 1701. aasta kevadel alustas Karl XII ssõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist ning uueks Kuningaks valiti Stanislaw Leszczynski. 1706. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Pidi Poola sõjategevuse Rootsi vastu lõpetama. 1708. aasta algul alustas Karl XII sõjakäiku Saksimaalt Moskva suunas.
jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: 1) Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) 2) Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest ------------------------------- Poliitilised jõud Eestis 1988: Interliikumine Rahvarinne ERSP NSV Liit liiduleping iseseisvus ------------------------------- · 16. novembril (1988) võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes 2) nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel) Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid 1989
Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled
see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar.
· Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestimaa laul"millest võttis osa ligi 300000 inimest.Sellel üritusel kõlas laia avalikuse ees ka üleskutse taastada omariiklus. 16.novembril 1988.aastal võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni,millega sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23 augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni-moodustati katkematu inimkett Talinast-vilniuseni.660 kilomeetri pikkuses nn balti ketis seisis umbes kaks miljonit inimest.1989 aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aastal salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.1989.aasta jaanuaris võeti vastu keeleseaduse,millega anti eesti keelele riigikeele staatus.24.veebruar sai iseseisvuspäevaks
kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas. Sama aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus ,, Eestimaa laul", kuhu kogunes 300 000 inimest. 16. novembril 1988 võeti ENSV-s vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega tõsteti ENSV seadused kõrgemale kohale, kui üleliidulised seadused ja määrused. N. Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Sellega oli esimest korda NL ajaloos tõstatatud üles küsimus Eesti riikluse kohta. Peale 1990. aasta esimesi demokraatlikke valimisi ENSV-s, kuulutati Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Varsti peale seda muudeti ENSV nimi Eesti Vabariigiks ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991. aastal toimus Moskvas riigipöördekatse, mille käigus püüdis Nõukogude Liidus tulla võimule Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee
1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin surus putsi maha ja riigikord taastus. 8 dets. 1991. Aastal sõlmiti liiduleping Minskis Sõltumatute Riikide Ühenduse (Venemaa, Valgevene ja Ukraina). 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. Jeltsin võttis Gorbatsovi üle ,,tuumanupu".Paragrahv 29 EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE: 1986 Taheti Eestisse rajada fosforiidikaevandus, rahvas sundis protestiga ( fosforiidikampaania) ametkondi sellest loobuma. 1987 loodi esimene demokraatlik maasiorg. Eesti Muinsuskaitse Selts. Järgmisel aastal-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
· Kaupade defitsiit 3. Milline roll oli NSV Liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel ? · Mihhail Gorbatsov Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. · Boriss Jeltsin Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. · Aleksandr Jakovlev Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. 4. Seleta mõisted : · Liiduleping uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. · Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. · Gorbatsovi koduarest President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist. · Augustiputs Venemaa demokraatlike jõudude pöördekatse vastu väljaastumine, mille tulemusena poliitiline seadus riigis likvideeriti.
ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. • 1917. aasta separaatrahu Saksamaaga ning Brest-Litovski rahuleping viisid Venemaa Antandist välja; Suurbritannia ja Prantsusmaa liidusuhe kestis 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Kolmikliit • 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma.1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Niisiis ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad.
Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi. 7. Sõjaliste liitude tekkimine 19.sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Veelgi hullemaks tegi asja noor Saksa keiser Wilhelm II, kes loobus Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Selline tegevus sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893. aastal sõlmiti liiduleping, millega kohustusid kallaletungi korral teineteist aitama
Vene enamlased V. U. Lenini eestvedamisel; idee tee sotsilismini võimalik vägivaldse revolutsiooniga ja proletariaadi (palgatööliskond) diktatuuri kehtestamine Tsentristlik K. Kautsky eestvedamisel üritasid leida keskteed Anarhistid kodanlik kord tuli kukutada, klassivastuolud likvideerida, atendaadid suurriikide valitsejatele F. Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu Suurriikide blokid 1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia KOLMIKLIIT Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa 1904 kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaa loodi Antant; 1907 leping Inglismaa ja Venemaa vahel ANTANT Eesmärgid: Pr S võimu vähendamine V kehtestada võim Balkanil Ing S võimu vähendamine Võidurelvastumine sõjatehnika areng
kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid liitvabariigid endale iseseisvust kauplema, keskvõim küll püüdis neid vaikselt maha suruda, kuid nii leebelt ei aidanud see midagi. Levis arusaam, et NSVL on oma aja ära elanud, ning uueks ühenduseks liiduvabariikide vahel saab liiduleping, milles Eesti, Läti, Leedu ja teised nägid Gorbatsovi kavalat võimalust NSVL taastada, ning pidasid paremaks sellega mitte ühineda. Korraldati ka rahvahääletus, kus kolm neljandikku(Eesti, Läti, Leedu jne. boikoteerisid) pooldas NSVL säilimist. Gorbatsov tahtis teha uue hääletuse, et kõik ikka hääletaksid, vanameelsed seda aga ei tahtnud, sest sealt oleks ju nii või naa tulnud negatiivne vastus. See kõik viis selleni, et vanameelsed kommunismi pooldajad otsustasid, et nüüd on
30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu. Iseseisvuse taastamine 1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide seaduslikke valitsusi. Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Impeeriumi jõuga kooshoidmise ennetamiseks kuuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses. 1991- uus liiduleping, ei rahuldanud Kremli juhtkonda. Korraldati sõjaväeline riigipöördekatse- augustiputs. Osalesid tähtsamad NSV Liidu ametimehed. Eestisse sisenes õhudessantvägede soomuskolonn. Ülemnõukogu ja Eesti Komitee said omavahelistest vastuoludest üle. 20. august 1991 kuulutati Eesti vabariik iseseisvaks ja otsustati selle uue põhiseaduse koostamiseks luua pariteetsetel alustel Põhiseaduse Assamblee. Aitäh!
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides
erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine. Boriss Jeltsin riigipöördekatseaugustiputsi vastu välja, Likvideeris mõne päevaga poliitilise segaduse riigis. Aleksander Jakovlev avalikustamise poliitika eestvedaja, Läänemaailma demokraatia kogemuste sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4. LIIDULEPING leping, mis pidi hoidma NSVLi koos RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada liidulepingut, mis pidi koos hoidma NSVLi. AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja
Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga. 1922 kaotas küll Pilsudski võimu, kuid nelja aasta pärast tegi riigipöörde ja kehtestas enda diktatuuri oma surmani 1935. aastal. Versailles' rahulepingute alusel sai Poola tagasi nn Poola koridori, mille suudmes olev kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust.
1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4. Anarhistid — vägivald jne SUHTED 1879. Aastal sõlmiti Saksamaa ja Austra / Ungari vahel liiduleping. Hiljem ühines Itaalia. Seda liitu hakati kutsuma kolmikliiduks. Liidu eesmärgiks oli: 1. Uued kolooniad — Saksamaa tahtis olla esindatud kõikjal maailmas. 2. Tugeva lavastiku loomine. 3. Eesmärgiks võeti Prantsusmaa hävitamine Saksamaa poolt. 4. Inglismaaga prooviti suhelda nn "viisakalt". 5. Oma mõjuvõimu suurendamine Euroopas. !!!Kõik eesmärgid lähtusid Saksamaast, sest ta oli selles liidus juht!!! Liidu kõige nõrgemaks lüliks oli Itaalia, sest tal polnud kindlat eesmärki
Esimene taasiseseisvunud Eesti erakond( aeg, eesmrk) *1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi "seaduste limuslikkust Eesti NSV territooriumil" ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised
- Anarhistid, ei pooldanud mingit diktuuri, eesmärgid taheti saavutada atentaatidega · Ühendas vankumatu usk progressi · Ühed tahtsid haridust edendada ja eur tsiv levitada üle maailma, teised vägivaldset võitlust oma rahva või klassi õiguste eest · Sõja ülistamine muutus popiks, nähti selles väljapääsu tühisest argipäevast 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUSES Suurriikide blokkide kujunemine: · 1879 liiduleping Saksa ja Austria-Ung vahel, 1882 ühines Itaalia- KOLMIKLIIT (+ türgi) · 1893 Vene ja Pr liiduleping, kohustuti kallaletungi korral teineteisele abi pakkuma · 1904 Pr ja Ing leping, loodi ANTANT, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, Ing kohustus abistama Pr, hakati planeerima sõjategevust saksa vastu · 1907 Ing-Vene leping, jagati mõjusfäärid Aasias · Väliselt olid liidud mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikult oli see eelduseks I MS puhkemiseks
viisid maailma esimese sotsialistliku riigi lagunemiseni.püüdes kommunistliku süstemi taaselustada,õnnestus tal see hävitada.25.dets.1991 loobus presidendiametist Aleksandr Jakovlevpüüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda.avalikustamispoliitika üka eestvedaja Vaino Välja1988 juunis uueks parteijuhiks. 20.aug.1992Ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvumisest. 8.detd.1991SRÜ.sõltumatute riikide ühendus.minskis moodustatud liiduleping venemaa,valgevene ja ukraina vahel.21.dets liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki Dissidentlusteisitimõtlemine.1960 teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile,mille eestvedajateks olid haritlased,kes astusid välja ühiskonnaelu järjjärgulise karmistamise vastu. Plaanimajandusmajanduse plaanipärane arendamineja suunamine riigi poolt.igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan ERSPeesti rahvusliku sõltumatuse partei
Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi juhtkonna popul tõusis rahva hulgas. Moskva tühistas kõik, kuid eestis seda ei aktsepteeritud. Impeeriumimeelsed jõud muutusid häälekamaks. 5. Kodanike Komiteede liikumine –e. EV õigusjärgsete kodanike registreerimise omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli EE iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. (ERSP, EMS). Reg kodanikud pidid valima endale esindusorgani – Eesti Kongressi. 1989 toimusid
see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid. Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk oli lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia. Eriti aktiivselt tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisele Austria, kes kaasas ka Preisimaa. 1792.a algul sõlmiti omavaheline liiduleping ühiseks tegutsemiseks. Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu. 1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793
reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis. tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky, kahe eelnimetatud suuna kesktee) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele). Rahvusvahelised suhted 20.saj algul SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1879.a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V.ga sõlmitud nn edasikindlustuslepingut, millega Saks. kohustus mitte ründama Pr. ja V. A-U-it. Saks. ei tahtnud enam lubadust pidada, mis sundis nii erinevaid riike kui V. ja Pr. ühist keelt leidma liiduleping, millega ühines Inglismaa (Saks. vastukaaluks). 1904.a ,,südamlik liit" (Pr. ja Ing. vahel) e Antant. Ing. ja V. kokkulepe 1907.a viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule.
Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja -rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale -prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse. -1792 anti välja dekreet Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse
Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Perestroika algusaastatel jäid Eesti NSV ja NSVL-i keskvõimude suhted üldiselt endiseks. Üha kesksemaks muutus konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile kui rahvusvabariigile NSVL-i koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Vabariigi uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mille idee vastu olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisem samm oli
proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Hukkus ca 10 mljn inimest, katastroofiline mõju majandusele jne. Sõjaplaanid Saksamaa- teisisõnu Schlieffeni plaan, mis nägi ette esmalt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa Prantsusmaa- vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud kaotusi. Saksa piirile loodi tugev kindlustuste süsteem Venemaa- oli vähe ettevalmistunud. Oli kaks valikuvõimalust, kas Ida-Preisimaa või Austria- Ungari. Prantsusmaa nõul ründas Ida-Preisimaad. Antant*-südamlik liit 1879- liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari + Itaalia (1882) 1904- Prantsusmaa ja Inglismaa Antant (Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad) Mõisted Positsioonisõda- sõjaline olukord, kus mõlema osapoole kaitsepositsioonid on väga tugevad ning rinne püsib kaua sama koha peal Imperealism- suurriikide poliitika, mille eesmärk laiendada oma võimupiire Genotsiid- rahvusliku, rassilise või usulise üksuse sihipärane täielik või osaline hävitamine
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole üleskutsega "Isamaa on hädaohus". Tänu sellele astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus alustasid prantslased pealetungi Prantsuse väed tungisid Saksamaale ja Itaaliasse, mis liideti Prantsusmaaga Prantsuse armee hüüdlause "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" MARSELJEES Marseljees on Prantsuse riigihümn, mille kirjutas C
saksa kindral ja leiutaja, 1900 tegi tema õhulaev I lennu, wilhelm henry perkin inglise keemik, avastas sünteetilised värvid, henry ford usa tööstur, fordi kompanii asutaja ja konveiermeetodi juurutaja, karl marx saksa filosoof, töötas välja teooria klassidest ja rõhutas klassivõitlust. 1899 1902 inglise buuri sõda aafrikas, 1900 bokserite ülestõus hiinas, 1904 1905 vene jaapani sõda, 1905 revolutsioon venemaal ja eestis, kolmikliit 1879 liiduleping saksamaa ja austria-ungari vahel ja 1882 liitus itaalia, antant 1904 kokkulepe prantsusmaa jainglismaa vahel ja 1907 liitus venemaa, 1908 bosnia ja hertsogoviina kriis, 1912 sõda türgile serbia, makedoonia ja bulgaaria poolt, 1890 1900 aastatel dreyfusi afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu
sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.: seetõttu ei tulnud Eestisse ja Lätti kunagi massiliselt saksa koloniste. Preisimaale nad tulid ja leedulastelätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas, nende nimigi kandus üle nende alistajatele.
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
