oli see, et Graeber tahtis hoida relva asemel Elisabethi enda käte vahel. Tunnistajaks sattus lausa SS-obersturmbannführer Hildebrandt. Kolm nädalat sai kiiresti läbi, veetes iga õhtu Elisabethiga. Lõpuks jõudis kätte aeg rindele tagasi minna. Graeber läks üks päev hiljem, kuid sellises kaoses ei märganud seda keegi. Jõudes rindele, olid asjalood kehvad. Saksamaa oli vahepeal 100km taganenud. Lähedusest leiti partisandid ning Graeber määrati neid valvama. Kuna nad ei näinud välja nagu nad oleksid halvad, suutsid nad Graeberile augu pähe määrata. Kui Saksa rinne pidi jälle taganema, tuli Steinbrenner ja tahtis venelasi maha lasta. Selle asemel lasi peategelane maha hoopis kamraadi ja lasi venelased vabadusse. Tuli välja, et venelased olidki partisandid, kuna nad lasid Graeberile kuuli selga. Kesksed tegelased: Ernst Graeber ja Elisabeth Kruse.
28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932
Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua piisavalt sõjajõude ja seega pidi tuginema baltisaksa vabatahtlikest ja Saksa sõjaväeüksusesele
esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, asetäitja J.Vilms. Saksa okupatsioon: eesmärk- Balti hertsogi riigi loomine; 11.nov1918- Compiegne vaherahu, mis lõpetas IMS, Saksa okupatsiooni lõpp eestis, saksa kaotas. Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse; läti palub eestlasi appi; algul võnnu all edu sakslastel; võnnu lahing, mille eestlased võitsid 23.06.19 tähistatakse meil võidupühana. Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01
kirjandust*natsionaliseerimine.4)3,2,6,1,4,5.5)*MRP lepingu sõlmimine*kommunistide riigipööre*toompeal Riigivolikogu teise kooseisu esimene istungijärk*eesti liideti NSVL-ga*NSVL pommitas eesti linnu*punaarmee vallutas Tallinna*eesti laskurkorpus vallutas Sõrve poolsaare.6)*presidendi kohusetäitja,peaminister(uluots)*EKP liige.7)*mingi riigi enda koosseisu arvestamine*linn,kus eesti laskurkorpus oli esimest korda rindel*sõdisid NSVL vastu,partisandid*eesti väeosa saksa armee koosseisus*saksa pool vabatahtlik relvastatud organisatsioon eestlastele*käidi innustamas sõjaväelasi kontsertidega.8)*O.Tief*A.Zdanov.9)*okupeerimine*ultimaatum*eesti laskurkorpus.10)3,4,5
paranes relvastus ja varustus. Johan Laidoner(Pildil) nimetati uueks sõjavägede ülemjuhatajaks. *VASTUPEALETUNG v 7. jaanuaril 1919. aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile. v 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale. v 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja Click to edit Master text styles leitnant Julius Kuperjanovi partisandid Second level Third level ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale Fourth level Fifth level värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. v 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind
Siis jõuti Paju mõisa alla. Soomus- rongid ei saanud siin partisane toetada, kuid sellest hoolimata tungis 3.kompanii leitnant J.Soodla juhatusel otse taganevate venelaste kannul 30.jaanuaril Paju mõisa sisse. Õhtul hakkas vaenlane peale tungima. J.Soogla pani viimse võimaluseni vastu, kuid oli sunnitud lõpuks lahkuma. Samal päeval jõudsid kohale Soome ''Põhjapojad'', kolonel Hans Kalmi juhatusel. Soomusrongid ja ka partisandid läksid tema käsutusse. Kalm tahtis partisanidele puhkust anda, et nad pisut koguksid end, aga Kuperjanov oli sellele vastu. Seega pidi 31.jaanuaril toimuma Valga vallutamine. Kui pealetung algas asus kolmas rood Valga poole viivast maanteest vasakul, teine veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva risttule alla, mis tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulgas ka rooduülem leitnant E. Saar
(Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Südasuvi" (Tartu 1934) ja ,,Päikese ootel" (Tartu 1935) kajastub 1934.a. riigipöördele järgnenud ,,vaikiv olek", ägedad sotsiaalsed probleemid on taandunud, rohkem on ruumi antud loodusmotiividele ja kohvikumuljetele. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Sadamad ja saared" (Tartu 1936) ning ,,Ringkäik" (Tartu 1937) domineerivad koduste mõtiskluste kõrval välisreiside muljeid. Vabadussõda ülistavas poeemis ,,Noored partisandid" (Post., nov.-dets. 1935 Tartu 1935) ja mõnedes lühiluuletustes ilmneb mööndumisi ametlikule tellimusele. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Valgus ja varjud" (Tartu 1939) on II maailmasõja algus heitnud äreva ja sünge värvingu juhtluuletustele, autor astub välja militarismi ja fasismi vastu, humoristlik ja uljas Sütiste on siin muutunud raskemeelseks ja järelemõtlikuks. Looduskirjeldusi ühendavad värvikate miljööpiltidega ja irooniliste
märksõnadeks oli prillid) 1979 aeti minema läks dzunglisse, võitles seal edasi Ladina-Ameerika · Tsiili o S. Allende sotsialist (vasakpoolne), hakkas ettevõtteid riigistama. 1973 sõjaväeline riigipööre · Võimule tuli A. Pinochet · Nikaraagua: o Valitses diktaator Somoza toetas USA o Partisandid nimetati Sandinistideks teotas NSVL Aafrika · Pingekolded: o Etioopia kommunistlik riigipööre, keiser tapeti, Kodusõda USA toetas vastaseid o Angola: 1974 tuli võimule kommunistlik valitsus · Algab kodusõda vastaseid toetab USA Lääneühiskond1970. Aastate lõpus Muudatused ühiskonnas · Teadus ja tehnika hakkasid enam igapäevaelu mõjutama
Selles luules, mis selgelt proosast eristub, võib rääkida proosale lähenemist, ka temaatika poolest. Sütiste luules on inimest määratletud sotsiaalse ümbruse kaudu. Klassikalised näited: ''Läbi töötavate tänavate'' Tartu temaatika. Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas, aga alus ei muutu. Läheb mõnevõrra üle traditsioonilisemale poeetikale, vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingus, nt ''Noored partisandid'' kirjutab suure poeemi Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud.
annaabi.ee 
