Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konkurents (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Konkurents
Konkurents ja koostöö
Turustruktuur
  • Kui palju on turul tootjaid
  • Milline on võime mõjutada hinda
  • Milliseid tooteid müüakse (erisus)
  • Turule sisenemise kergus/raskus
Hinnavõtjad – lepivad turu poolt määratud hinnaga nig otsustavad selle järgi kui palju toota – täiskonkurents
Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda
Täiskonkurents
  • Palju müüjaid ja ostjaid
  • Tooted samad (identsed)
  • Täielik informatsioon
  • Vaba juurdepääs turule
Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud.
Monopolistlik konkurents

Oligopol
  • Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5)
  • Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus
  • Oma toote eristamine
  • Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused
  • Eesmärk piirata hinnakonkurentsi
  • Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit
  • Kokkulepet raske saavutada ja korraldada – firmadel erinevad huvid ja võimalused

Hind – kõik peavad nõustuma kõrgeima hinnatasemega
Toodangumaht – kui palju peab keegi toodangut vähendama
Garantiid – kas kõik peavad kokkulepetest kinni
Firmade liitumine
Firmad laiendavad oma tegevust kahel viisil – sisemiselt ja väliselt
Liitumine leiab aset siis, kui üks firma teise ära ostab
Miks liitutakse?
  • Saada uusi tooteid ja hajutada riske
  • Liidetud ettevõtet parem juhtida
  • Kasumi suurendamine
  • Kulude vähendamine (juhtimiskulud)

Vertikaalne liitumine – kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine
Horisontaalne liitumine – kahe või enama samal alal tegutseva firma liitumine
Konlomeraatliitumine – kahe või enama erinevates tegevussfäärides tegutseva ettevõtte koondumine ühtse juhtimisorgani alla
Konkurentsiseadus
  • Konkurentsivabadust kahjustavad kokkulepped. Lepet loetakse konkurentsi kahjustavaks kui:
  • määratakse kindlaks hinnakujunduse tingimust sh: ostu ja müügihinda; tariifi, juurde-, allahindlusel; intressi, renti, üüri
  • piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehn. arengut, investeeringut
  • jagatakse kaubaturgu
  • piiratakse kolmanda isiku turule pääsu/püütakse teda välja tõrjuda
  • Kaubaturgu valitsev ettevõtja
    ...on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal turul tegutseda konkurentidest, varustajatest, ostjatest arvestaval määral sõltumatult
    ...on kaks majanduslikult seotud ettevõtjat, kellele kuulub vähemalt 40% jne...
  • Valitseva seisundi kuritarvitamine
  • Ebaõiglase hinnakujundamise tingimuste rakendamine, sh. Kaupade müümine alla omahinna , mis kahjustab teise ettevõtja tegevust või tõrjub teda turult välja
  • Tootmise, teenindamise , turu, tehnilise arengu, investeeringute piiramine ostjate kasuks
  • Võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste seadmine erinevatele ettevõtjatele, mis paneb osad soodsamasse, osad ebasoodsamasse olukorda
  • Ettevõtja sundimises ühinemiseks või kokkuleppeks
  • Ühinemisest tuleb teatada konkurentsiametile kui:
  • Ühinevate poolte aastakäive ületab 100 miljonit krooni
  • Ühinevad pooled koos või eraldi kontrollivad vähemalt 40% turust
  • Kõlvatu konkurents
  • Eksitava teabe avaldamine või tellimine
  • Konkurendi või tema kauba halvustamine
  • Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine. Kogu teave, mida ettevõte ei ole ise ametlikult avalikustanud.
  • Teise ettevõtja, töötaja või esindaja ära kasutamine
  • Kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine
    Konkurentsi positiivsed küljed
    • Info kogumine
    • Efektiivsus ja novatoorlus
    • Tagab tarbijale mitmekesise valiku
    • Sunnib tootjat otsima uusi turge ja turunišše, et oma toodangut realiseerida
    • Hoiab ära majandusliku jõu kontsentratsiooni ja sõltuvuse tekkimise
    • Püsima jäävad parimad/tugevaimad/targemad
    • Sunnib kiirelt reageerima turu muutustele

    Konkurentsi negatiivne mõju
    • Tõrjub nõrgemad turult välja – võtab julguse uuesti proovida
    • Hävitab ja raiskab kapitali – vanad masinad uute vastu
    • Toob kaasa majandusliku ebavõrdsuse
    • Ei lahenda kõigi kaupade (ühishuved) tootmisega seotud probleeme

  • Konkurents #1 Konkurents #2 Konkurents #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor
    Turustruktuur
    Täiskonkurents
    Monopolistlik konkurents
    Oligopol
    Firmade liitumine
    Konkurentsiseadus
    Konkurentsi positiivsed küljed
    Konkurentsi negatiivne mõju

    Sarnased õppematerjalid

    Konkurents
    4
    doc

    Konkurents

    säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks ­ hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada. Samad tooted või teenused-kõikide tootjate tooted on täpselt identsed. Täielik informatsioon-müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta.

    Majandus
    Majanduse referaat-konkurents
    24
    odt

    Majanduse referaat "konkurents"

    Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................

    Konkurents
    Konkurentsiõiguse kordamisküsimused
    9
    docx

    Konkurentsiõiguse kordamisküsimused

    KONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid. Konkurentsi liigid: · Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents) · Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents) · Oligopol- identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid. 2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste

    Äriõigus
    Konkurents ja turustruktuur
    10
    pdf

    Konkurents ja turustruktuur

    Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides

    Majandus
    Ärieetika
    28
    doc

    Ärieetika

    tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba. 8 Ärieetika on üks normatiivse eetika alamliik, tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja ­ideaalid. Esmapilgul tundub, et mõisted "äri " ja "eetika" ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast majanduslikku kasu mõista kitsalt ­ oma firma

    Ärieetika
    KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS
    8
    odt

    KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

    · Mida toota ­ vajalikku, kuidas toota ­ säästlikult, kellele toota ­ tarbijale. · Tavamajandus ­ põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus ­ sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus ­ arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus ­ vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika ­ riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ­ ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS

    Arendustegevus
    Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine
    18
    pdf

    Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

    hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata

    Majanduse alused
    Majandus õpetuse aasta konspekt
    45
    doc

    Majandus õpetuse aasta konspekt.

    - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav - info hindade ja uute toodete kohta kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks - maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun