Turg ja konkurentsiliigid (0)

Q: Kui jääda siis kas toota või olla ajutiselt suletud?

Vastus leiad õppematerjalist: Turg ja konkurentsiliigid

Q: Kui toota siis millises mahus?

Vastus leiad õppematerjalist: Turg ja konkurentsiliigid

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Majandus - Majandus (mikro ja makroökonoomika)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui jääda siis kas toota või olla ajutiselt suletud?
Kui toota siis millises mahus?

Sisukord

Sisukord 1
1. Sissejuhatus 2
2. turg 3
2.1. Turu liikide jagunemine: 3
2.2. Nõudmise peamised tegurid: 4
3. Konkurentsiliigid 5
3.1. Täielik konkurents 5
3.2. Monopol 5
3.3. Monopolistlik konkurents 6
3.4. Oligopol 6
4. Viidatud allikad 8

Sissejuhatus

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on defineerida mikroökonoomikas käsitleva turu mõiste ning erinevad konkurentsiliigid, mis ettevõtluses esinevad. Igas ühiskonnas, sõltumata tema arengutasemest või valitsevast ühiskonnakorraldusest, on oluline teha valikud , mida toota ja milliseid tootmistegureid selleks kasutada ning kuidas toodetud hüviseid jaotada. Kuna ressursid on piiratud, siis on eelmainitud küsimused just iga majandussüsteemi põhiküsimused.

turg

Mis on turg? Turu nimetuse puhul on tegemist üldnimega, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu tarbijad ning pakkujad või tootjad omavahel suhtlevad ning kaupu ja teenuseid vahetatakse . Läbi ajaloo on turu nime all mõeldud just eelkõige konkreetset kauplemiskohta, näiteks kaubahall , ärikeskus või ka kohalikku toiduturgu, kus onu kapsast või vanaema kodukootud villaseid sokke müüb. Kuid turu mõiste ja nimetuse all puutume kokku ka teiste turu liikidega, milleks on näiteks väärtpaberibörs, tööturg , välisvaluutaturg ja nii edasi. Ehk siis võib kokkuvõtvalt turu definitsiooniks nimetada, et igal kaubal, teenusel, tootmisteguril on olemas oma turg. Kaupade ning teenustega tegeletakse hüviste turul kui samaaegselt tootmisteguritega hoopiski ressursside turul. [1] Siiski majandusteoorias vaadatakse turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Ehk siis turumajandusest rääkides seostame seda eelkõige majanduselu korraldamise viisiga , millest tulenevalt on turul kindlad nii öelda koostisosad kui ka toimimise loogika. Ehk siis saab väita, et turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad, kuna turu keskseks tunnusjooneks on hind. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudmine , pakkumine ja hind.

Turu liikide jagunemine:

Lähtudes sellest, millega turul kaubeldakse, jagunevad turu liigid järgnevalt:

kauba ja teenuste turg;

tootmistegurite turg, mis jaguneb omakorda:

tööturg;

maaturg;

kapitaliturg , mis jaguneb omakorda:

füüsilise kapitali turg;

finantskapitali turg. [2]
On oluline meeles pidada, et turul valitsevate seaduspärasustega on sunnitud arvestama kõik turuga seotud inimesed. Turg on süsteem nõudmise ja pakkumise kohtumiseks ning väga oluline tegur majanduse tasakaalustamiseks.

Nõudmise peamised tegurid:

Peamised tegurid, mis kujundavad nõudmise konkreetse kauba või teenuse järgi:

kauba hind;

tarbija individuaalne maitse; [1]

tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase;

tulevikulootused;

teiste kaupade hinnad;

tarbijate arv.
Siiski on oluline tähelepanek, et mikromajandusteoorias käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit.
Müüjate eesmärk on müüa oma kaup maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi, samas kui ostja eesmärgiks on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ning soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt . Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjatevaheline konkurents. Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või teine alternatiiv , kus turg on jaotunud mitmete ettevõtete vahel. Turu täielikku konkurentsi iseloomustab asjaolu, et ükski ostja ega müüja ei ole võimeline oma tegevusega turuhinda mõjutama , millest tulenevalt on tegemist kõige efektiivsema turuga. Tulenevalt eeltoodust eristatakse turul konkureerimise järgnevaid vorme:

täielik konkurents;

monopol;

monopolistlik konkurents;

oligopoolne konkurents. [2]
Täielik konkurents ja monopol on kaks äärmusliku turustruktuuri . Täieliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja pakutakse samalaadset kaupa. Monopoli korral on aga kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse kõrvale mahub veel lisaks mitmeid konkurentsivorme, millest tuntumad on monopolistlik ja oligopoolne konkurents. [1]

Konkurentsiliigid

Täielik konkurents

Tähtsaim tunnus, mille poolest konkreetsed turu tüübid üksteisest erinevad, on ettevõtete suutlikus kontrollida oma toote või teenuse hinda. Täieliku konkurentsi turul on iga ettevõtja turuosa niivõrd väike, et üksinda ei suudeta turuhinda mõjutada. Teiseks tunnusjooneks on ühetaolise kauba müümine, millel on samuti pärssiv omadus turuhinna mõjutamiseks. Kolmas tingimus on informatsiooni olemasolu turuhinna ja- tingimuse kohta. Neljas ning kõige olulisem tunnus on turukaitsetõkete puudumine, ehk siis ettevõttel on täielik vabadus turule tulla ning sealt ka lahkuda. Antud juhul on hinnavõitja osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda.
Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm järgnevat otsust:

Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest?

Kui jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud?

Kui toota siis millises mahus ? [1]
Kuna täieliku konkurentsiga turule on iseloomulik, et hind on kaubal või teenusel võimalikult madal, millest tulenevalt hinna tõus ning suure kasumi teenimise võimalus meelitab uusi pakkujaid turule tulemiseks ning kahjumite tekkimine olemasolevatele pakkujatele tähendab see paratamatult turult lahkumist . Täielik konkurents on laialt levinud põllumajanduses kui ka kalanduses.

Monopol

Monopol on turuvorm, kus tegutseb üks müüja, teenuse osutaja või ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ning täiendavalt on turule sisenemine takistatud. Ettevõte ei allu turuhinnale ning määrab selle ise. [2] Turule sisenemine võib olla takistatud järgnevate põhjuste tõttu: litsentsi või patendi reguleerimise kaudu või muud mitte juriidilised piirangud, näiteks tooraine olemasolu.
Täieliku konkurentsiga võrreldes on siiski monopol ühiskonna kui terviku eesmärke arvestades ebaefektiivne. Üldjuhul toodab monopol vähem kui oleks optimaalne, küsides sealjuures kõrgemat hinda. Peamised valdkonnad, kus on võimalik monopoli tekkimine on näiteks elekteri -, gaasi- kui ka vee tööstusharud .

Monopolistlik konkurents

Tänapäeval levinum konkurentsiliik on monopolistlik konkurents. Ehk siis on turul suur hulk tootjaid, kes pakuvad sarnast toodet või teenust, kuid on vähesel määral eristatud . Näiteks juuksurid, toitlustus, ravimid , riietus.
Tarbija seisukohalt on toodete mitmekesisus kasulik, sest esineb valikuvõimalus. Tooted on küll sarnased, kuid siiski üksteisest mitte täielikult asendavad (näiteks seebisordid). Ehk siis sisuliselt on tegemist lähedaste asendajate, kuid mitte identsete kaupadega . Toote eristamiseks konkurentidest peavad tootjad lisama tootele omandusi või võimalusi, et eristuda teistest pakutavatest toodetest, mis eeldab innovatsiooni. Oma toote eripära selgitamiseks teevad tootjad võimalikult palju reklaami, et jõuda võimalikult suures koguses ostjateni. [1]
Kuna sisenemisbarjäär on antud turu liigis suhteliselt madal, on uute firmade tulek turule suhteliselt kerge. Samuti ka turult lahkumine . Sellest saab järeldada, et turul eksisteerib piisavalt suurel hulgal pakkujaid, et nad saavad tegutseda nagu konkurentsituru firmad. [2]

Oligopol

Turustruktuur , mida iseloomustab väike arv suuri ettevõtteid, mis üksteist vastastikku mõjutavad, on oligopol. Iga ettevõtja peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad nende tegevusele. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii konkurentide kui ka ettevõtte enda läbimüüki ja kasumit. Hinnakujundajaks on iga ettevõtte, kes püüab leida parimat suhet nõudluse ja pakkumise vahel. [3] Oligopoolne turg on justkui tennisemäng, kus mängija järgmine tegevus sõltub sellest, kuidas ja kuhu vastasmängija palli lööb.
Oligopoli tekkepõhjuseks on turukaitsetõkete olemasolu, milleks on mastaabisääst . Tootmisprotsess eeldab suuri tootmismahte saavutamaks minimaalset kogust suurtootmisele, siis piisab ainult mõnest üksikust firmast tagamaks turunõudlus. Eeltoodust tulenevalt on uute ettevõtete turule tulek äärmiselt keeruline. Esineda võivad ka seaduslikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud. Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. [2] Kartelli moodustavad ettevõtted, kes lepivad tootmismahtudes ja hindades eelnevalt kokku. Selle tegevuse eesmärgiks on saada kontroll turu üle ning takistada võimalike uute pakkujate turule tulemist. Kartelli moodustatakse tavaliselt valdkondades, kus tarbijal ei ole võimalik oma tarbimist oluliselt vähendada. Näiteks nafta , kohv, suhkur. Üks tuntum rahvusvaheline kartell on OPEC, mille mõju on tänu uute naftamaardlate leiukohtade avastamisele vähenenud , omab ta siiski arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Hoolimata, et kartellid on üldtuntud ja enamikes riikides keelatud, leitakse üha uusi moodusi kokkulepete sõlmimiseks.

Viidatud allikad

[1]
A. Arrak, R. Eamets , T. Karm, T. Mets, Majanduse abc, Tartu: Avatar OÜ, 2002.
[2]
K. Kerem , O. Raju , M. Randveer, Mikroökonoomika õpik, Tallinn: Tea kirjastus, 2001.
[3]
K. Kerem, M.Randveer, Mikro -ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool: KÜLIM, 2004.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Didoke Õppematerjali autor

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on defineerida mikroökonoomikas käsitleva turu mõiste ning erinevad konkurentsiliigid, mis ettevõtluses esinevad. Igas ühiskonnas, sõltumata tema arengutasemest või valitsevast ühiskonnakorraldusest, on oluline teha valikud, mida toota ja milliseid tootmistegureid selleks kasutada ning kuidas toodetud hüviseid jaotada. Kuna ressursid on piiratud, siis on eelmainitud küsimused just iga majandussüsteemi põhiküsimused.

konkurents turg monopol müüja kartell nafta

Sarnased õppematerjalid

doc

Konkurents ja selle vormid

Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte toodet konkureerivatele toodetele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja võimalikult säästlikult kasutada ressursse Konkurentsi olemuse määrab ära: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise (toote/teenuse) omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad kasumit. Tootjad, kelle kulud

Majandus

docx

TURG JA KONKURENTSILIIGID

Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2

Mikro ja makroökonoomika

docx

Konkurents ettevõtluses

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3

Konkurents

pdf

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata

Majanduse alused

doc

Konkurents

Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg);

Majandusõpetus

odt

Majanduse referaat "konkurents"

Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................

Konkurents

docx

Konkurents

Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist.

Majandus

doc

Majanduse alused

Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol

Majandus

Rohkem sarnaseid