Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõlvatu konkurents (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konkurents?
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ärijuhtimise osakond
Birgit Juhkam ja Maarja Link
Kõlvatu konkurents
Arvestustöö
Tallinn 2008
  • Mis on konkurents ?


    Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole.
    Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad.
    Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust:
    a) hindu ja müüjate arvu turul,
    b) kauba omapära,
    c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks,
    d) võime mõjutada.
    Konkurentsivormid jagunevad:
  • Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur,
                                      b) kaup on ühetaoline,
                                      c) uutele tulijatele takistusi ei tehta,
                                      d) hindu mõjutada ei saa.
    Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid, hind on nii madal kui võimalik.
  • Monopol : a) ettevõtjaid üks,
                               b) kaup ainulaadne,
                               c) uutele tulijatele suured takistused,
                               d) mõju hinnale suur.
    Turule tulijaid takistatakse juriidiliste piirangutega, valitsuse litsentsidega, patendi määramise ja mastaabisäästu määramisega.
    Monopoli eriliik on loomulik monopol, mis tekib siis, kui ilma kahjumit saamata saab
    toota vaid üks ettevõte. Näiteks Eesti Energia.
    Monopol on küllalt ebaefektiivne konkurentsivorm, kuna ta toodab vähem kui oleks optimaalne ja küsib liiga kõrget hinda.
  • Monopolistlik konkurents: a) ettevõtjaid palju,
                                                    b) kaup eristatav,
                                                    c) uusi tulijaid ei takistata,
                                                    d) mõningane võime hindu mõjutada.
    Hinna mõjutamine käib tavaliselt kauba erilisuse reklaamimisega. Monopolistlik konkurents on turumajanduse kõige tavalisem konkurentsivorm.
  • Oligopol : a) ettevõtjaid vähe,
                                b) kaup on väheste eristustega,
                                c) uutele tulijatele tehakse takistusi,
                                d) võimalus hinda mõjutada.
    Tüüpilised oligopolid on kujunenud lennuki- ja autotööstuses. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab.
    Oligoopolitega käivad kaasas ka Kartelli kokkulepped, kus grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades.
    Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud. Maailma tuntuim kartell on OPEC .
  • Kõlvatu konkurents


    Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Kõlvatud teod on järgmised:
    1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine,
    2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine (EV konkurentsiseadus §7 lg.1,2).
    Kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist.
    Kõlvatuks konkurentsiks loetakse:
  • eksitav reklaam - ebatõeste andmete levitamine, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada eksliku mulje eriti soodsast pakkumisest. Ebatõeste andmete all mõeldakse andmeid pakkuvate kaupade ja teenuste päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi, hinna, auhindamise (näiteks: toote eest saadud medalite), müügi põhjuste ja varude suuruse, turusuhetes osalejate eesõiguste, nende finantsseisundi (näiteks: maksujõulisuse või maksujõuetuse) ja muude omaduste kohta. (EV konkurentsiseadus § 8 lg.1,2)
    Ebatõeste andmete levitamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kirjalik eksitusse viimine hõlmab omakorda juhud , kui näiteks kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet või nimetust , mis tavalise tähelepaneku juures võib viia eksitusse kauba tootja, valmistamiskoha või kauba omaduste suhtes.
  • ärinime, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõige kasutamine- On lubamatu kasutada tunnuseid, mida teine firma turusuhetes juba kasutab. Kui registreeritud kaubamärgist ei ole kaitstud mitte see osa, mis jääb tarbijale hästi meelde ja mille järgi seda toodet üldiselt tuntakse, vaid mõni muu kaubamärgi komponent , siis võib tekkida olukord, kus müüakse seaduslikult sarnasid (näiteks sama nimega) tooteid, mis on valmistatud eri kohtades ja on väga erineva kvaliteediga. Tarbija ei pruugi neil toodetel vahet teha.
  • konkurendi või tema kauba halvustamine- konkurendi halvustamine on käsitletav kõlvatu konkurentsina, kui see seisneb tahtlikus valeteadete levitamises teiste turusuhetes osalejate või tema (nende) poolt müüdava kauba või teenuse kohta, kui sellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teiste turusuhetes osalejate mainet või äritegevust (Konkurentsiseadus §10). Valeteadete levitamine on tahtlik siis, kui nende levitaja on teadlik, et levitatavad teated on valed või kui ta möönab levitatavate teadete tõele mittevastavust. Selline käsitatus vale teadete levitamisel tahtlikkuse olemusest on vastavuses kõlvatu konkurentsi legaalse määratlusega.
  • ärisaladuse kuritarvitamine- on teiste turusuhetes osaleja ärisaladuste kasutamine konkurentsieeliste saamiseks, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt või nende kasutamine on vastuolus teise turusuhetes olijaga sõlmitud kokkuleppega. Ärisaladuse kuritarvitamine on turusuhetes osaleja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline ja muu ärialane teave, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta, mille avaldamine ei ole kohustuslik ja mille saladuses hoidmist peab turusuhetes osaleja vajalikuks. (Konkurentsiseaduse §11 lõige 2)
  • teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine- on tema mõjutamine mõjutaja huvides tegutsema või tema tegelik kasutamine konkurentsieeliste saamiseks (Konkurentsiseaduse §12). Selle sätte kohaselt saab kõlvatu konkurents esineda kahel kujul:
  • Esiteks saab lugeda kõlvatuks konkurentsiks juba seda, et mõjutatakse konkurendi töötajat või esindajat tegutsema kõlvatu konkurendi huvides. Mõjutamine võib esineda psüühilise või füüsilise mõjutamisena, samuti äraostmisena selle kõigis avaldumisvormides.
  • Teiseks saab konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist käsitleda kõlvatu konkurentsina siis, kui tema kaudu saavutab kõlvatu konkurent konkurentsieeliseid.
  • kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine- see on käsitletav järgmistel juhtudel:
  • Esiteks, kui müüdavate või teenuste kogust kas piiratakse või nende müük pannakse sõltuvusse mingist tingimusest.
  • Teiseks loetakse kõlvatuks konkurentsiks kaupade või teenuste müügi takistamist või nende kõrvaldamist müügilt, kui see toimub enne hinnatõusu
  • Kolmandaks on keelatud üleskutsed müügi- või ostukeelu (boikoti) rakendamiseks teise turusuhetes osaleja suhtes. Üleskutsed võivad olla kirjalikud või suulised . Neil ei pruugi olla ähvardavat iseloomu.
  • Neljandaks on kõlvatuks konkurentsiks kuulutatud kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik soodustamine nende müügi sidumise kohustusega, kui eesmärk on osta teisi kaupu või teenuseid või leida uus ostja. (Konkurentsiseaduse §13, lõige 1, p.2).
  • muud teod- Siia alla kuuluvad teod, mida seadusandja ei ole osanud ette näha.
  • Kõlvatu konkurents #1 Kõlvatu konkurents #2 Kõlvatu konkurents #3 Kõlvatu konkurents #4 Kõlvatu konkurents #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor birgs Õppematerjali autor
    intellektuaalse omandi kaitse

    Sarnased õppematerjalid

    Kõlvatu konkurents
    3
    docx

    Kõlvatu konkurents

    Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09 Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele

    Majandus
    Konkurents
    8
    pptx

    Konkurents

    KONKURENTS ESITLUS SISSEJUHATUS Käesolev esitlus annab ülevaate majandusteooria kontekstis ühest turu olulisimast mõjurist ­ Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·

    Majandusteooria alused
    Konkurentsivormid
    6
    docx

    Konkurentsivormid

    b) mastaabisääst- üks ettevõte saab pakkuda kaupa odavamalt kui kaks. Monopoli eriliik on LOOMULIK MONOPOL- tekib siis kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid üks ettevõte (Eesti Energia) Monopol on küllalt ebaefektiivne konkurentsivorm, kuna ta toodab vähem kui oleks optimaalne ja küsib kõrget hinda. MONOPOLISTLIK KONKURENTS: a) ettevõtjaid palju b) kaup eristatav c) uusi tulijaid ei takistata d) mõningane võime hindu mõjutada Hinna mõjutamine käib tavaliselt kauba erilisuse reklaamimisega. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. OLIGOPOL: a) ettevõtjaid vähe b) kaup on väheste eristustega c) uutele tulijatele tehakse takistusi

    Ettevõtlus
    Reklaam-konkurents-turg
    3
    doc

    Reklaam, konkurents, turg

    KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents ­ need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed:

    Majandus
    Konkurentsiõiguse kordamisküsimused
    9
    docx

    Konkurentsiõiguse kordamisküsimused

    KONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid. Konkurentsi liigid: · Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents) · Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents) · Oligopol- identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid. 2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste

    Äriõigus
    Majanduse referaat-konkurents
    24
    odt

    Majanduse referaat "konkurents"

    Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................

    Konkurents
    Ettevõtluse konspekt
    9
    docx

    Ettevõtluse konspekt

    töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm

    Ettevõtlus
    Ärieetika
    28
    doc

    Ärieetika

    tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba. 8 Ärieetika on üks normatiivse eetika alamliik, tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja ­ideaalid. Esmapilgul tundub, et mõisted "äri " ja "eetika" ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast majanduslikku kasu mõista kitsalt ­ oma firma

    Ärieetika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun