Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
NAPPUS – hüviste ja tootmisressursside piiratus nende vajadusega võrreldes. Kõike soove pole võimalik rahuldada – inimesed võistlevad e konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast
KONKURENTS – võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Tänu sellele maksavad tarbijad vähem, rohkem töökohti, suuremad palgad, ettevõtete omanikud suuremat tulu
TÄIELIK KONKURENTS – müüjaid on palju (ükski neist ei suuda mõjutada turuhinda), ostjaid on palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne.
HINNAVÕTJAD – lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota
MONOPOLISTLIK KONKURENTS – iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine - klienditeenindus , abistamine , garantii , prestiiž)
OLIGOPOL – turustruktuur, kus üksikud (3-5) suurettevõtet toodavad kõik või suurema osa toodetest (toodete eristamine!)
HINNAKUJUNDAJAD – püüavad leida oma kaubale õiget hinda
KOKKUMÄNG – kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit (
MONOPOL turg , kus on 1 müüja
MONOPSON – 1 ostjaga turg, kus ostja loodab pakkujate vahelisele konkurentsile , mis kindlustab talle kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga, nt riikides sõjatööstuse ainus ostja on valitsus.
TURUNDUS – tegevus, mis on suunatud soovide ja vajaduste rahuldamiseks vahetuse kaudu
TÖÖ TEGEMISE PÕHJUSED - majanduslik sund töötasu näol, eneseteostus , sunnitakse , harjumus.
Tööjõud ( labour force ) riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani.
Tööpuudus - olukord, kus töö kui tootmistegur ei ole täishõives.
Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele
Siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga )
Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. 
Varjatud tööpuudus – inimesed ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada, nt kes on kaotanud lootuse tööd leida. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima .
Klassikaline tööpuudus - tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse
Majanduse mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vanilje Õppematerjali autor
19 lühidalt ja selgelt lahti seletatud mõistet - nappus, töö tegemise põhjused, tööjõud, tööpuudus, struktuurne tööpuudus, tsükliline tööpuudus, varjatud tööpuudus, klassikaline tööpuudus, turundus, monopson, monopol, hinnakujundajad, kokkumäng, oligopol, monopolistlik konkurents, konkurents, täielik konkurents

Sarnased õppematerjalid

Majanduse referaat-konkurents
24
odt

Majanduse referaat "konkurents"

Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9

Konkurents
Konkurents ja turustruktuur
10
pdf

Konkurents ja turustruktuur

õnnestub hindu ise määrata (naftakartell OPEC on siin selge näide). Majandusteadlased on suhteid kasumi ja ettevõtete läbimüügi vahel uurinud kõrge kontsentratsiooniga (st mittetäieliku konkurentsi) turgudel. Järelduste seas kohtame ka arvamust, et kõrge kontsentratsiooniastmega turg võib olla eduka uuenduse või mastaabisäästu tagajärg ja selle tulemusel tootmiskulud vähenevad. Seega võib see vahel olla majanduse arenguks ka hea variant. Monopol Turuvormi, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja, nimetatakse monopoliks. Monopolil on järgmised tunnused: - Turul on vaid üks müüa ehk hüvise pakkuja ning firma ongi nagu terve tootmisharu. - Pakutavale hüvisele asenduskaubad puuduvad ning ükski teine firma identsed tooteid ei paku, st konkurentsi selles segmendis ei ole. Ostjad on sunnitud maksma monopoli määratud hinda.

Majandus
Konkurentsi KT kordamine
1
docx

Konkurentsi KT kordamine.

Konkurents 1. Tarbija kasu: Tänu konkurentsile hinnad langevad; toodete mitmekesisus (pinnale jäävad parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -> Ettevõtted

Majandus
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU
16
docx

MAJANDUSMÕTTE AJALUGU

Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay, kes väitis, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust kõik muu on viljatu tegevus. Lisaks põllumeestele on veel maaomanike klass ning käsitööliste klass. Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö

Majanduse alused
Konkurents
4
doc

Konkurents

Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks ­ hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ?

Majandus
Majanduse mõisted
15
doc

Majanduse mõisted

Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.

Majandus
TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS
8
doc

TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS

Struktuurne tööpuudus Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Vabatahtlik tööpuudus Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa

Majandus
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud ­patendid - Majanduslikud piirangud ­firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.

Majandus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun