Majanduse konspekt (0)

• mikromajandus - vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt , maksimeerivad rahulolu või kasumit
  
• makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna
  
• inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks
  
• töötud- inimesed, kes on ilma tööta
  
• tööhõive- inimesed, kes töötavad
  
• sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup
  
• 2) teenus
  

Tootmise sisend ehk ressursid : 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum
2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa
3) kapital -varasema tootmisprotsessi käigus loodud:
1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha
2. inimkapital - inimene, kellel on juba teadmised 4) ettevõtlikus- kui arendatakse olemasolevat toodet või tehaja oskused
3. finantskapital
kse midagi uut
5) info- muutumatul kuju peale tootmisprotsessi, võib tootesse täiesti ära kaduda
Majandusagendid :
1) pere ehk leibkond ehk majapidamine
2) ettevõtted:
1. kasumit taotlevad ettevõtted
2.
3) riik- riigikogu, valitsus, ministeeriumid , ministeeriumite allasutused, riiklike osalusega organitsioonid ja ettevõted
Teised riigid koos oma perekondadega ja ettevõtetega
majandusagente majandussuhtlus horisontaalne ja vertikaalne suhtlus,
Hüvis : 1) tasulised
2) tasuta - õhk, vesi, päike
28.09
Majandusanalüüsi vahendid
1)Suuliselt
2)Matemaatiliselt
3)Graafiliselt

• Alternatiivkulu ehk loobumiskulu , on paremuselt teisest valikust loobumise kulu
  
• Kasvav anternatiivkulu loobumisseadus-mida enam me suudame ühte toodet osta, seda suuremast hulgast teisest tootest peame loobuma
  
• TVK- tootmisvõimaluste kõver - graafilise analüüsi vahend
  

1) majanduses toodetakse kahte toodet
2) ajaperiood on fikseeritud
3) ressursid on fikseeritud
4) tehnoloogia ei muutu
Majanduse põhiküsimused
Mida? Kuidas? Kellele toota? Millal toota?
12.10
Turg , nõudluspakkumine
Turustruktuur:

• Tarbijate arv
  
• Konkurentsivorm: monopol, oligopol ( väike hulk ettevõtteid, mis on teineteisest sõltuvad, hinna suhtes), täielik konkurents -turul on palju pakkujaid , kliendil on võimalik hinda valida, monopson-olukord kus üksikostja ütleb hinna
  
• Turule tuleku ja turult lahkumise kergus või raskus
  

Turgude liigitus:
Hüviseturg, kus kaubeldakse hüvistega
Ressursiturg , peamised maa-,töö- ja kapitalitur
Nõudlus- hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos
Nõudlusmõjurid: tarbijate sissetulek, tarbijate arv, demograafiline koosseis, tarbijate ootused, tarbijate maiste ja eelistused
PAKKUMINE
hinna ja koguse vahel on võrdeline seos
mõjurid: pakkujate arv, mis muudab tervikuna pakkumist vms, mõjutab ka konkurentsivormi
ressursside hinnad, kui res.. tõuseb siis pakkumine väheneb
Tootjate ootused: kõrgem hind, hinnalangust kardab
alternatiivkauba hind- alternatiivne kaup on kaup, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse
Maksud ju supsiidiumid

Tööõigus

Töö suhteid reguleeriv nõudlusandlus.
Võlaõigusseadus, mis sätestab üldnõuded lepingute kohta.
Võlaõigusseadus on dispositiivsel põhimõttel üles ehitatud, mis tähendab, et kokku võib leppida kõiges, mis ei ole seadusega keelatud.
Võlaõigusseaduses on välja toodud lepinguid mis reguleerivad

Käsundusleping, kus kohustatakse saavutama mingi konkreetne tulem, nt. koostama projekt või tegema teatud toiming

Töövõtulepig, mis eristub töölepingust kuna töövõtja ei allu tellija juhtimisele ja töökorraldusreeglitele

Töövõtja teeb tööd oma vahenditega.Nt: tellite lõpukleidi õmbluse. Õmbleja saab tellijalt riide ja valmistab sellest oma töövahenditega kleidi.
Töövõtulepingus võib kokku leppida, et töövõtja kohustub tasuma ise riiklikud maksud ja maksed.

Agendileping, kus töövõtja e. agent on ettevõtte esindaja ja pakub ettevõtte tooteid ja teenuseid nt: kindlustusagent.

Maaklerleping- vahendusteenuse osutamine. Osutatakse vahendusteenust müümisel.

TÖÖLEPINGU SEADUS

• Töölepingu alusel kohustub üks inimene tegema teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see eest töötasu.
  
• Töölepingule kohaldub võlaõigusseadusest toodu, sealhulgas dispositiivsus
  
• Töölepingu võib sõlmida suuliselt kuni kaheks nädalaks(ajutise töökorral), muidu on töölepinguvorm kirjalik.
  
• Töötaja peab täitma töökohustusi iseseisvalt
  

Tarbija käitumise teooriad

• Perekond, leibkond, majapidamine- on majandusüksus, kellel on ühised sissetulekud ning ühised majandusotsused väljaminekute osas.
  
• Eeldused, mille alusel majandusteadus tarbija käitumist vaatab:
  

1.Tarbija maksimeerib kogukasumikkust
2. Elab eelarve piires.(1. Ta ei säästa. 2. Ta ei laena)
3. Eelarve jagunes kaheks

• Kasulikkus- tarbija hinnang toote tarbimise omadustele. Hinnangut väljendatakse rahas. Probleemhinnang on subjektiivne.
  
• Kogukasulikkus - mida tarbija saab kas kauba kogutarbimisest või erinevate kaupade tarbimisest. Tarbija jagab oma eelarve alati selliselt, et kogukassulikus oleks maksimaalne.
  
• Autonoomne tarbimine- kulude hulk, mille tarbija peab tegema, mis on vältimatu. Nt: söök, jook, eluase .
  
• Piirkasulikkusteooria- piirkasulikkus tähendab täiendava kaubaühiku tarbimisest saadavat kasulikkust, mis võib olla ka negatiivne. Piirkasutlikkusteooria vaatleb ühte kaupa korraga. Kasulikkust mõõdetakse rahas ja tähistatakse tähega u.
  
• Piirkasulikkus võrdub hinnaga.
  
• Kordinaalsekasulikkuseteooria ehk ükskõiksusekõverateooria ehk samasuskõverateteooria(ÜKK)- kahest kaubast saadav kasulikkus, kus tarbija on erinevate kaupade kaubakoguste suhtes ükskõikne kuna tema kogukasulikkus kauba koguste muutudes ei muutu.
  
• Eelarvejoon ehk tarbimisvõimaluste sirge
  

Ettevõtteteooria- ehk firmateooria

• Majanduslikus mõttes jagunevad ettevõtted kaheks:
  

• Kasumit taotlevad ettevõtted
  
• Kasumit ei taotle ja seadusandlikult kasumit jaotada ei tohi. MTÜ ja SA seaduse alusel loodud äriühingud. AS, OÜ, ÜO, TÜ
  
• Ettevõttetulud
  
• Tulu pole garanteeritud, slp on tuludest olulisem, keskenduda ettevõtte kuludele kus väiksemate kuludega tootes on toote oma hind madalam, mis tagab võimaluse müüa toodet erineval hinnatasemel.TR
  
• TR(kogu tulu) =pq( hind+kogus)
  
• Keskmine tulu ühiku kohta( tr : kogusega)
  
• Kasum= kogu tulu- kogu kulu
  
• Piirtulu on täiendava tooteühiku tootmisega lisanduv tulu
  

KULUD

• Kulusid tuleb hoolikalt jälgida, sest väiksemad kulud võivad olla oluliseks konkurentsi eeliseks
  
• Ettevõttes peetavaid kulusid nimetatakse kokku kogukuludeks. 1.Muutuvad kulud 2. Püsikulud
  
• Iga ettevõte loob oma kulusüsteemi ise e. Jaotab oma kulud püsiv ja muutuv kuludeks.
  
• Muutuv kulu on otseselt seotud tootmisega ning muutub proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega.
  
• Mastaabi sääst- olukord, kust teatud koguse tootmisel saavutatakse kokkuhoid .
  
• Kui ettevõttel toodangut ei ole, või kui on 0, siis ettevõttel muutuvaid kulusid ei ole.
  
• Püsikulud ei sõltu toodangust ja kui ettevõtte toodangumaht on 0, siis kogukulud on võrdsed püsikuludega.
  
• Muutuv kulu- kogu tooraine , materjal, lisandid, tootmistöötajate töökulu, nende töötasult makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, tootmisseadmete kasutamiseks kuluv elekter
  
• Nt kindlustuskulud, laenud, liisingud, üür ja rent, üldvalgustus
  
• Piirkulu - on täiendava tooteühiku tootmisel tekkiv kulu
  
• Tootmist on mõistlik laiendada seni, kuni piirtulu ületab piirkulu.
  
• Nõudluse(6)ja pakkumise mõjurid (5)
  

Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil

• Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks.
  
• Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta.
  

Kahjumi minimeerimine lühiperioodil

• Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt ) 2) tootmine lõpetada
  
• Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise tingimustes tuleb leida nullist erinev tootmismaht mille korral on kaetud kõik muutuvkulud ja mingi osa püsikuludest ehk kaetud peavad olema materjali- ja tööjõu kulud täies mahus .
  
• Tabelist näeme, et tootes 10 ühikut on ettevõtte kogukulu 40, millest 25 on muutuvkulud. Kogu tulu seejuures on 30, mis katab ära muutuvkulud( 100%) ning peale muutuvkulude katmist jääb alles 5 püsikulude katteks ehk mingi osa püsikuludest saab samuti kaetud, antud juhul 1/3.
  

Raha

Raha tekkimine

Motiiv raha tekkimiseks.

On vaja instrumenti raha kasutuselevõtuks. ( peab olema riik)

Ressurss raha valmistamiseks. (nt metall )

• Raha viis lahku ostu ja müügi protsessi.
  
• Võideti aega hüviste tootmiseks.
  
• Raha oli korduskasutatav ja tekkis laenusuhete areng.
  

• Raha tekitas klassiühiskonna.
  
• Võimaldas kollektiivtöölt ja ühiselamiselt üle minna eraomandile.
  
• Raha on kaup, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määrab vahetuskurss ja raha ostujõud.
  
• Raha on õigus, mis annab õiguse omandada teisi õiguseid.
  
• Valuuta - tähistab riigis käibelolevat raha, valuuta e. rahaühik
  
• Raha puhul on oluline kvaliteet. Kvaliteetsel rahal on maksejõud.
  

Rahal on neli funktsiooni.

• 1. Maksefunktsioon
  
• 2. Vahetusvahend
  
• 3. Raha on väärtuse mõõt.
  
• 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda
  

Pangateenused

Arveldused

Hoiused

Laenud

Muud teenused

Arveldused:

• Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud , kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele
  

Hoiused:

• Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto . Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress
  
• Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel.
  
• Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress.
  
• Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad.
  
• Investeerimishoius- garanteeritud on ainult hoiusesse paigutatud raha, intress ei ole garanteeritud, hoiu tähtaeg on tavaliselt minimaalselt üks aasta. Teenitult intressilt makstakse tulumaksu.
  
• Hoiusel olev summa on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses koos intressiga.
  

Laenud:

• Võlg on alati võõra oma.
  
• Tarbija krediidikulukuse määr-
  
• 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab infot, mis laen maksab. Võttes arvesse laenuperioodi tagasimaksete arvu siis ta võtab arvesse lepingulise intressi, laenuga kaasnevad kulud, nt notaritasu või kindlustus ja lepingutasu. Tarbija krediidikulukuse määraga laenusummat korrutades, saame teada mis laen meile kokkuvõtteks maksma läheb.
  
• Arvelduskrediit
  
• Krediitkaart - saab raha välja võtta, saab maksta sellega, kuid ülekandeid sooritada ei saa. Intressi tuleb tagastada ettemääratud kuupäeval. Laenusumma tuleb hiljemalt tagastada kaardi kehtivuse lõppemise ajaks. Krediitkaart kehtib kaks aastat.
  
• Püsimaksega krediitkaart- krediidi kasutamisel tagastatakse laen igakuiste püsivate maksetena.
  
• Määratud tagasimakse ehk nn. kümnenda kuupäeva kaart- tal ei ole intressi, aga võib olla aastamakse. Eelmisel kuul tehtud ostud lähevad järgmise kuu kümnendale tagasi. Kogu limiidi ulatuses saab poes maksta. 50% ulatuses saab raha välja võtta.
  

MUUD TEENUSED:

• Pank on teinud ajalehetellimuse ja vormistab kohe otsekorralduse selle tasumiseks.
  
• ID- kaartide ja passide väljastamine.
  
• Võtab vastu avaldusi sotsiaalkindlustuse ametile oma pensioni pangakontole kandmiseks.
  
• EESTI PANGA ÜLESANDED:
  
• Hinnastabiilsuse tagamine. Hinnad peavad olema tasakaalus.
  
• Inflatsioon ei tohi ületada 2%.
  
• Finantsstabiilsus- et toimuksid pankade vahelised ülekanded.
  
• Välisarveldused jagunevad kaheks: 1. Euromaksed:( BIC’, IBAN ) . Peab minema Eurotsooniriiki, võib minna EL liikmesriiki, võib minna nendesse riikidesse, kellega on kokku lepitud maksetingimused . Teenustasu tuleb maksta kahasse .( Ühe osa kannab üle kandja, ja teise osa see, kes saab raha.) 2. Teised välismaksed: ei ole tähtis mis valuuta on, teenustasu on kordades kõrgem. 3. Reisitsekid: neid väljastavad Visa ja American Express
  

KINDLUSTUS

• Kindlustuse eesmärk on hüvitada kahju mis on ettenägematu, ja tekkimine on vähetõenäoline.
  
• Elu ja vara päästjad- helkur , suitsuandur, tulekustuti , vinguandur, tekk, alarm, naabrivalve , kiiver, vest , taskunuga, tikud , taskulamp, esmaabipakk, pipragaas, riided, jalanõud, koer, kindad, mask , turvavöö, turvahäll, ohukolmnurk, päästevest, mobiiltelefon