Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konkurents (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast.
Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik.
Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks – hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda).
Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
Palju müüjaid ja ostjaid -palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada.
Samad tooted või teenused-kõikide tootjate tooted on täpselt identsed.
Täielik informatsioon-müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta.
Vaba juurdepääs turule-ostjad ja müüjad saavad igal ajal ja vähese kuluga turule tulla või sealt lahkuda.
Kui need tingimused on täidetud, ei suuda ükski müüja mõjutada hinda, mida ta oma toote eest saab. Vastupidi, igaüks nõustub pakutava turuhinnaga, võtab selle vastu. Kui ettevõte küsib turuhinnast kõrgemat hinda, ei õnnestu tal lõpuks midagi müüa, sest tarbijad lähevad üle teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasugust kaupa turuhinnaga. Nendel põhjustel ongi ettevõtted täieliku konkurentsi tingimustes hinnavõtjad. Nad nõustuvad turu poolt määratud hinnaga ja otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Edukad konkurendid on sellised ettevõtted, mis suudavad turuhinnaga müües kasumiga toota.
Sellistele tingimustele vastavad vähesed turud. Põllumajandusel ja kalandusel on mitmed täieliku konkurentsi tunnused. Selliste toodete puhul nagu nisu, rukis , loomaliha, turst või vähid on iga müüja kaup praktiliselt täpselt ühesugune.
Monopolistlik konkurents.
Kui ettevõtted pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid, nimetatakse sellist turustruktuuri monopolistlikuks konkurentsiks. Nende turgutel nagu ka täiusliku konkurentsi puhul on palju väikeseid firmasid. Teatud ühelaadsete kaupade ja teenusta ainulaadsuse rõhutamisel on tegemist toodete eristamisega.
Klienditeenindus -kui oleks valida mitme sama hinnalise ning kvaliteediga teenuse vahel, siis kindlasti valiks igaüks sellise, millel pakutakse suuremat teenindust , millega ettevõtted saavad kliente meelitada.
Garantiid ja abistamine .
Inimesed ostavad peamiselt oma tooteid sellistelt firmadelt , mis pakuvad parimat tehnilist abi.
Prestiiž-paljud ettevõtted kasutavad oma toodete eristamiseks silmatorkavaid silte. Nad töötavad piingeliselt, et luua oma firmale kvaliteetkaupade tootja maine.
Oligopol
Majandusharudes, kus domineerivad üksikud suurfirmad, võib konkurents olla väga tihe. Oligopol on turustruktuur , kus üksikud (~3-5) suurettevtet toodavad kõik või suurema osa toodetest. Nt autod, peamised kodumasinad ja karastusjoogid . Võrreldes monopolistliku konkurentsiga, on oligopoli puhul turukontsentratsioon kõrge. See väljendub nelja või enam suurima tootja läbimüügi protsentuaalsuses osatähtsuses tootmisharu kogutoodangus. Oligopoli ettevõtted on samuti hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni . Turul on aga üksikud firmad ning seetõttu on kõik üksteisest sõltuvad. Kui üks hindu alandab , teevad seda klientide säilitamiseks tõenäoliselt ka teised. Selleks ongi oligopoli eesmärgiks piirata hinnakonkurentsi-nii on neil võimalik teenida suuremat kasumit. Majandusteadlased nimetavad sellist olukorda kokkumänguks.
Hind.
Firmad peavad nõustuma kõrgeima hinnatasemega. Madalamate tootmiskuludega ettevõtted võivad eelistada väiksemat hinnatõusu kui suuremate tootmiskuludega firmad.
Tootangumaht
Ettevõtted peavad kokku leppima, millisel määral iga firma peaks tootangut vähendama. Igaüks neist sooviks, et firmad oleksid põhilised vähendajad, et seeläbi ise kõrgema hinnaga võimalikult rohkem müüa.
Tagamine
Kui kaks esimest takistust on ületatud ja turuhinnad tõusevad, peab olema tagatud, et iga ettevõte peab kokkuleppest kinni. Kõrgem hind loob igale firmale kiusatuse müüa suurema tulu nimel oma toodangut kokkuleppest rohkem. Kui aga mitmed ettevõtted seda teevad, kukub kokkulepe läbi.
Uued sisenejad
Kui kokkumängu tagajärel õnnestub hindu tõsta, meelitab kõrge hind turule uusi tootjaid. Kui aga rohkem ettvõtteid konkureerib, tõuseb tootmismaht ning viib hinna alla. Ilma tõhusate piiranguteta, mis uued ettevõtted turust eemal hoiab, poleks olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks olulist mõtet.
Monopol on turg , kus on ainult üks müüja.
Loomulike monopolide näiteks on elektri ja veevarustusettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang sedavõrd suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hindu miinimumini.
Patent kui monopol
See annab uue toote leiutajale kuni 20 aastaks eraomaniku õigused. Nt müüa või ära anda oma „intellektuaalse omandi õigust“
Autoriõigused ja kaubamärgid
Patendiameti kaudu annab riik originaalsete kirjatööde ja kunstiteoste autoritele autoriõiguse-ainuõiguse müüa või paljundada oma töid. Autoriõigus on eriline monopol, mis kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma. Kaubamärk on eriline kujund, nimi või sümbol, mis tähistab toodet, teenust või firmat . Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud kaubamärke ega ka nendega sedavõrd sarnaseid kaubamärke, et tarbijad võiksid neid originaaliga segi ajada.
Ettevõtete ühinemised
Ettevõtted laiendavad oma tegevust kahel viisil – ettevõttesiseselt ja väliselt. Sisesel laienemisel arendatakse oma tegevust uute tootmispindade, seadmete ja personali lisamisega. Väliselt laienevad ettevõtted omandavad uusi firmasid liitumise teel.
Liitumine leiab aset kui üks ostab teise ära. Liitumise järel ostetud firma kas likvideeritakse või ta muutub uue ühendatud firma osaks.
Liitumised toimuvad toodete uuendamiseks ja et hajutada riske.
Vertinaalne liitumine
Kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutseva firma ühinemine.
Horisontaalne liitumine
Kahe või enama samal ajal tegutseva ettevõtte ühinemine.
Koglomeraatliitumine
Ühendab kahte või enamat erinevatesse egevussfääridesse kuuluvat, kuid ühtse juhtimisorganiga ettevõtet. Mõni firma asutab koos teistega ühisettevõtteid. Kaks ühisettevttesse kuuluvat firmat säilitavad oma iseseisvuse, kuid teevad koostööd teatud projekti ellurakendamiseks. Ühisettevõtted võimaldavad firmadel kasutada ühiselt ressursse, vältides seejuures ühinemisega seotud probleeme.
Toode, hind, turundussuhtlus ja müügikoht.
Toode. Alustama peab tootest endast. See peab olema toode, mida tarbijad soovivad, tal peab olema toode, mida tarbijad soovivad. Tal peab olema selline välimus ja kvaliteet, mida tarbijad selle hinna eest loodavad saada.
Hind. Teine oluline turunduse ülesanne on hinna määramine. Firmad peavad leidma hinna, mis võimaldaks neil teenida võimalikult suuremat kasumit. See tähendab, et hind peab katma kõik püsikulud, nagu rent ja kindlustus , ning muutuvkulud , nagu kulutused toorainele ja tööjõule.
Ettevõtted peavad olema ettevaatlikud, et mitte oma toodet üle hinnata. Kui konkurentide hinnad osutuvad madalamaks, on nende käsutuses kas täpsem informatsioon, mis võimaldab neil odavamalt toota ja turustada, või on nad llihtsalt efektiivsemad.
Turundussuhtlus. Turunduse ja toote eristamise võti peitub sageli just turundussuhtluses. Turundussuhtluse alla kuulub reklaam , erinevad müügitoetuskampaaniad, reklaam ja paljud muud. Turundussuhtlus võimaldab tootjal edastada tarbijale oma sõnumit. Reklaam, postisaadetised, ajakirjanduses avaldatavad artiklid, müügikampaaniad ja isiklikud kontaktid on viisid, kuidas oma sõnumeid edastada. Kui tarbijad tootest midagi ei tea, siis nad seda ka ei osta.
Koht. Neljas konkurentsi abinõu on turunduses müügikoht. Kuigi toode võib olla kasulik, peab ta olema tarbijale kättesaadav õigel ajal ja õiges kohas. Mitmedki ettevõtted on vale asukoha tõttu läbi kukkunud.
Konkurents #1 Konkurents #2 Konkurents #3 Konkurents #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor
Konkurents

Sarnased õppematerjalid

Konkurents ja turustruktuur
10
pdf

Konkurents ja turustruktuur

Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides

Majandus
Majanduse referaat-konkurents
24
odt

Majanduse referaat "konkurents"

Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................

Konkurents
Kuidas ettevõtted konkureerivad
2
doc

Kuidas ettevõtted konkureerivad

Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid ­ täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on konkurents palju müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid

Majandus
Konkurentsi KT kordamine
1
docx

Konkurentsi KT kordamine.

( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -> Ettevõtted pakuvad sarnaseid, kui mitte identseid tooteid. On palju väikeseid firmasid. (jogurt, leib, kohuke, saiake, jäätis) -Oligopol -> Kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Turul on vähe tegijaid, aga need kes on, omavad suurema osa turust. Turule pääs on kallis. Kasutatakse taganttõkkeid, mis teeb turule juurdepääsu keerukaks ja kulukaks. Hinnad kooskõlastatakse ->(bensiin)

Majandus
Konkurents ettevõtluses
24
docx

Konkurents ettevõtluses

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3

Konkurents
TURG JA KONKURENTSILIIGID
16
docx

TURG JA KONKURENTSILIIGID

Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2

Mikro ja makroökonoomika
Majanduse kontrolltöö nr 9
3
doc

Majanduse kontrolltöö nr 9

kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ­ ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti ­ konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ­ ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine
18
pdf

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata

Majanduse alused




Kommentaarid (1)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Aitas väga koolitöö puhul.
21:06 26-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun