Organisatsiooniõpetus. Eksam 2016 (0)

1.Organisatsiooni mõiste
Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus
2.Org koostiosad:
-Sisendvarad (Inimesed,Raha, Seadmed
Materjalid,Teave)
- Organisatsioon (Ümberkujundus protsess)
-Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed)
SV+V= Väliskeskkond
ORG= Sisekeskkond
3.Kesk.iseloomustus:
Sots. sektor -klassistruktuur,
demograafia ,elustiilid, haridussüsteem , migratsioon
Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused
Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika
Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga)
Majandussektor – turud , fiskaalsüsteem , pangasüsteem
Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon
Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad
4.Klass.koolkond:
Tööjaotus –kitsapiiriline
Plaanimine – üksikasjalik , täpne
Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud
Koordinatsioon –„üks parim tee“,täpne
Kontroll–püsiv,avalik
Juhtimisulatus –piiratud
Otsustamine – tipptasandil
•Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil
•Töötajaid tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel)
• Nurgakiviks on tööjaotuse printsiip
• Positiivne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee
• Puudused – kaob individuaalsus , tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks
5.Admin.koolkond(printsiip):
Tööjaotus
Võim ja vastutus
Distsipliin
Kord
Käsuliini ühtsus
Tegevussuuna ühtsus
Tsentraliseerimine
Alluvusahel, hierarhia
Personali tasustamine ja püsiv edutamine
6. Bürokraat .koolkond:
 Bürokraatia on tõhus vorm legaalse võimu
kindlustamiseks
 Selge tööjaotus
 Kompetentne personal
 Selge ametihierarhia
 Formaalsed reeglid ja protseduurid
 Dokumentide mõõdukus
• Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine
• Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses”
7.Uusklass.koolkond:
• Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige
• Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine
• Osalev juhtimine
• Tööjaotus – avar, “töö rikastamine ”
• Plaanimine – üldine
• Õigused, kohustused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia
• Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik
• Kontroll – varjatud
• Juhtimisulatus – suur
• Otsustamine – delegeeritud
8.Situat. käsitlus :
• Keskmeks organisatsiooni struktuur
• Ei ole üht universaalselt tõhusat süsteemi
• Kõige olulisem mõju on situatsioonil
(keskkond ja tehnoloogia )
• On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks
• Juhid peavad kohanema situatsiooniga
• Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond,seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatud osavaldkondadeks)
ja integreeritud
9.Süsteemiteor.mõjud:
• Organisatsioon kui avatud süsteem oma allsüsteemidega (eelmise saj 50-ndad aastad)
• Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule
10.Kõrge ja lameda org.tunnus:
Tüüp A ( mehhanistlik )
• kõrge astmelisus
• madal hargnevus
• väike juhtimisulatus
• kõrge formaliseeritus
• kõrge tsentraliseeritus
• selge käsusüsteem
• enam vertikaalne kommunikatsioon
Tüüp B (orgaaniline)
• madal astmelisus
• suur hargnevus
• suur juhtimisulatus
• madal formaliseeritus
• madal tsentraliseeritus
• otsustamine ja vastutus igal pool
• kommunikatsioon enam horisontaalne
11.Formaliseer.reeglite tähtsus:
Formaliseerumine – ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegleid, protseduure või informaalset suhtlust
12.Tsentral.,selle mõju org-le:
Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus , mitte alumistel tasanditel.
Kommunikatsioon,osalemine, rahulolu on suuremad detsentrliseeritud organisatsioonis, kuid koordinatsiooni ja kontrolli on selles raske tagada
13.Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine :
Vertikaalne– kompetentsi jaotamine ja alluvussuhted
Horisontaalne – ülesannete kogumi määratlemine, mille järel need jagatakse osaülesanneteks ja seejärel ühendatakse uuesti struktuuriüksusteks
14.Missoon, vissoon, strateegia:
 Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne
Visioon ilma tegevuseta on unistus , kuid tegevus ilma visioonita on ajaraiskamine
 Missioon kui üldine eesmärk
Kaugema eesmärgi täitmiseks koostatud abinõude süsteem -
strateegia
15. Kompetents ja vastustus :
Kompetents-õigused ja võimupiirid ülesande täitmiseks
Volitamine kui kompetentsi delegeerimine
Vastutus– täitmiskohustus+ kohustus isiklikult aru anda ülesande eesmärgipärasest täitmisest
16.Koht, isikute ja kohtade seostamise viisid:
 Koht on abstraktne isikust sõltumatu tööülesannete kompleks
 Koht võib hõlmata mitmeid töökohti
Koht on kõige väiksem organisatoorne üksus
Otsustamiskohad vs realiseerimiskohad
Põhikohad vs abikohad
Liinikohad vs staabikohad
 Täitevkohad (kõige madalam hierarhia astmel kohad) vs
juhtivkohad (instantsid)
Staabikohtadel ei ole korraldusõigust liinikohtade üle
Isikute ja kohtade seostamise teed
Objektile orienteeritus–algul luuakse kohad ja seejärel vaadatakse, kellega täita
Isikutele orienteeritus – olemas on inimesed ja seejärel vaadatakse, millistele kohtadele nad panna
 Mida kõrgem koht ja raskem tööturu olukord, seda enam
orienteerutakse isikutele (sihtotsing)
17. Juhtimislaiuse mõiste ja tegurid, see millest oleneb:
 Alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib
 Alluvate arvu aritmeetilise kasvuga kasvab seoste arv
geomeetriliselt
 Optimaalne – kuni 30(?)
 Suurema juhtimislaiusega kaasuvad väiksemad kulud ja
alluvate suurem iseseisvus
 Mida muutuvamad ja raskemad ülesanded, seda väiksem peab
olema juhtimislaius
 Mida rohkem toetavaid kohti ja demokraatlikku stiili, seda suurem juhtimislaius
 Mida standardiseeritumad protseduurid ja rohkem
abivahendeid, seda suurem võib olla juhtimislaius
18.Struktuuriorg.vorm:
Funktsiooniorganisats:
Horisontaalne diferentseerumine
Töötajad, kel on sarnased oskused, tuleks koondada ühte allüksusesse. Nii on lihtsam töid teostada ja nad võivad ka
üksteiselt õppida – produktiivsus tõuseb.
Töötajad võivad üksteist superviseerida ja kindlustada nii tähtaegadest kinnipidamise.
Koos töötades kujunevad normid ja väärtused, mis tõstab efektiivsust ja lojaalsust.
Divisjoniorganisatsioon
Produktipõhine struktuur – tooted on sarnased ja turud samad
Mitmedivisjoniline struktuur on kohane, kui tooted on erinevad, kuid müüakse paljudel turgudel
Tootmise struktuur – kui on vajalik kohandada toodet
Geograafiline struktuur
Turustruktuur
Holding -organisatsioon
Maatriksorganisatsioon
Lame ülesehitus ja detsentraliseeritud struktuur
Rollid ja autoriteedi suhted on ebamäärased
Kontroll horisontaalne tiimide vahel ja vertikaalne läbi hierarhia
Võrkorganisatsioon
Projektorganisatsioon
Meeskonnaorganisats.
19.Protsessiorganisatsiooni mõiste ja kujund.kategooriad:
 Protsessiorganisatsioon on keskendunud tööprotsessidele,
nende seostele ja reeglitele
 Olulised kategooriad:
Aeg
Ruum
Töövahendid
Protsessiorganisatsiooni kujundamine
Tööprotsesside liigendamine
Funktsiooni järgi ( planeerimine , elluviimine , kontroll)
- Tegevusala
-Väärtus (põhi-, abi-, toetavad )
-Komplekssus (lihtsad, komplekssed, kõrgkomplekssed)
-Sagedus (ühekordsed, sagedased, korduvad,
innovaatilised)
20. Organis .kultuuri mõiste, juhtide osa selle kujundamisel:
Organisatsioonikultuuri mõistega seostatakse ka selliseid mõisteid nagu ettevõttekultuur, organisatsiooni kliima ja juhtimiskultuur.
Kollektiivselt jagatud tähenduste süsteem.
Juhtide osa
Organisatsioonikultuur saab alguse liidritest, kes väljendavad grupile oma enda väärtuseid ja arusaamu. Kultuur ja juhtimine on ühe mündi kaks külge. Kõigepealt loovad juhid kultuuri, alles seejärel kujundatakse grupid ja organisatsioonid.
21. Organisatsioonide muutmise võimalused:
töötajaid
tööd
organisatsiooni
22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid:
Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata.
Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasutama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks
Kaks võimu tüüpi:
sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest
personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks
Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus
Võimu allikad
tasu võim – võim anda hüvitusi
karistuse võim – võim karistada
 legitiimne võim – võimu allikas on autoriteet
ekspertvõim – võim, mis tuleneb kompetentsusest
referentvõim – võimu allikaks on isiksuse, karisma mõju
 informatsiooniline võim – võim, mis tuleneb
informatsiooni omamisest
23. Organis.poliitika mõiste:
Organisatsioonipoliitika – tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis
Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis
24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile:
Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks.
Mida suurem tehniline komplekssus, seda suurem strukturaalne komplekssus – organisatsiooni diferentseerumine
Mida suurem tehniline ebamäärausus, seda vähem on formaliseeritust ja tsentraliseeritust
Mida enam tehniline vastastikune sõltuvus üksuste vahel, seda rohkem peab kasutama ressursse koordineerimiseks