Turg (0)

TURG
Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada.
Turud jaotakse: · tootmistegurite turg ­ kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg ) · hüviste turg ­ kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid.
Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriasse: · täieliku konkurentsiga turg · monopolistliku konkurentsiga turg · oligopol · monopol Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel. Pakkujatele ei ole seatud mingisuguseid piiranguid turule tulemiseks ja sealt lahkumiseks. Hinnad kujunevad tururegulatsiooni vahendusel ja osalejatel puudub võime mõjutada turul kujunevat hinda. Turul osalejate võimet mõjutada hinda nimetatakse turujõuks. Turujõudu omavad monopoolsel turul osalejad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures. Tarbijad ostude tegemisel lähtuvad eelistustest, vaatavad hüvise hinda ning hindavad oma ostujõudu ehk rahalisi võimalusi. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Kehtib seaduspärasus, et mida madalam on kauba hind seda suurem on nõutav kogus ning mida kõrgemaks muutub kauba hind seda väiksemaks muutub nõutav kogus. Seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel saab väljendada nõudlustabeli, nõudluskõvera või matemaatilise funktsioonina.
Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: · ostjate arvu muutumine ­ muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; · muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes ­ sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; · muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes ­ see võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, individuaalsete soovide muutuste mõjul; · ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes ­ tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad , et hind muutuks soovitud suunas; · muutused teiste kaupade hindades ­ võivad suurendada või vähendada nõudlust antud kauba suhtes sõltuvalt sellest kas tegemist on asenduskaubaga või täiendkaubaga. Asenduskaubad on samu tarbeid rahuldavad (sama funktsiooniga) hüvised. Näiteks limonaad ja mahl , õun ja pirn. Asenduskaupadest ühe kauba hinna tõus kutsub esile teise kauba (esimest asendava kauba) nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse (ja nõutava koguse) vähenemise. Täiendkaubad on kaubad , mis täiendavad teineteist ja mida tarbitakse koos näiteks auto ja kütus. Ühe täiendkauba hinna tõus toob kaasa teise täiendkauba nõudluse (ja nõutava koguse) vähenemise. Täiendkaupadest ühe hinna langus too aga kaasa teise kauba nõudluse (ja nõutava koguse) suurenemise.
Pakkumine on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida müüjad (tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel soovivad ja suudavad turul müüa. Pakutav kogus on tarnijate poolt turul pakutava kauba või teenuse konkreetne kogus (hulk) mida ettevõtjad konkreetse hinna korral turule toovad ja müüvad. Pakkumise üldine seaduspärasus on ,et mida kõrgem on kauba või teenuse hind, seda suurem on pakutav kogus ja vastupidi. Põhiline tegur, mis mõjutab pakutava koguse muutust on hind. Seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel saab väljendada pakkumistabelina, pakkumiskõverana ja matemaatilise funktsioonina.
Pakkumise muutused võivad tingitud olla järgmistest hinnavälistest teguritest: · muutused tootmistehnoloogias ( näiteks uued sordid); · keskmisest erinevad taimekasvutingimused; · tootmisressursside hinnad; · tootjate arvu muutus; · teiste kaupade hinna muutus. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid (ressursse). Alternatiivse kauba hinna tõus võib vähendada antud kauba pakkumist (ja vastupidi). Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest.
Turu tasakaal tekib nõudlus ja pakkumiskõvera ristumispunktis. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed.
Turu puudujäägi korral ületab nõutav kogus pakutava koguse. Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda. Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu. Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaalpunkti. Turu ülejäägi korral ületab pakutav koguse nõutava koguse. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist. Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab tasakaalupunkti. Turu tasakaal tekib tarbijate nõudluse ja tootjate pakkumise koosmõju tulemusel ning püsib seni, kuni toimub muutus ükskõik millises nõudluse või pakkumise mõjuris. Mõjurite tulemusel on turg mõne aja vältel tasakaalust väljas, kuni kõik osapooled kohandavad oma käitumist ja saavutatakse uus tasakaalupunkt . Vahel võib aga turg olla tasakaalust väljas pikemat aega ja tekivad tsüklilised kõikumised tasakaalupunkti ümber. Nähtust tingivatest teguritest on tähtsamad järgmised: · tootmisotsuseid mõjutavad hetkel turul kehtivad hinnad ja igaüks otsustab ise, võtmata arvesse teiste otsuseid. Otsustamisel arvatakse, et ainult nemad suurendavad toodangu mahtu ja seega saavad kõrgetest hindadest ainukesena kasu. · tootmisotsuse tegemise ja tegeliku toodangu saamise vahel eksisteerib ajaline nihe ; · tootjaid on palju ja nende mõju kogutoodangule eraldi võetuna on tähtsusetu; · juba toodetud kaup peab saama müüdud sest kiiresti riknevat kaupa ei ole võimalik ladustada. Turu puudujääki või ülejääki võivad põhjustada ka riigipoolne hinnakontroll maksimumhindade ja miinimumhindade kehtestamisega. Maksimumhind ehk ,, hinnalagi " on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase , millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind ehk ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid . Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on järgmised ülesanded: · nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine , · tootjate ja tarbijate suunamine, · tulude jaotus.