Psühhiaatria vastused (0)

Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta.
Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest.

Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng ?
Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom , mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS
Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse , kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS

Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi?
Dementsuse põhjused neuropatoloogilise diagnoosi järgi
Alzheimeri tõbi 55%
Alzheimeri tõve Lewy kehakeste variant 20%
Lewy kehakeste haigus 5%
Vaskulaarsed dementsused 10%
Harvem esinevad või teadmata põhjused 15%
Mujal klassifitseeritud muud haigused“ ??
Picki tõbi, Huntingtoni tõbi, Parkinsoni tõbi, Creutzfeld- Jacobi tõbi, HIV- infektsioon ,
mürgistused, avitaminoosid, epilepsia, KNS infektsioonhaigused , mõned reumaatilised haigused, mõned endokriinhaigused.

Kuidas Sa seletaksid patsiendi omastele Alzheimeri tõve puhul tekkivaid neuroloogilisi ja neurokeemilisi muutusi?
Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime . Teadvus ei ole hägunenud. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine , söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne.
Dementsusega võivad kaasneda isiksusemuutused ning käitumishäired. Võib esineda üldist vaenulikku hoiakut kõigi suhtes või ülemäärast passiivsust, samuti sõnalist ja füüsilist agressiivsust. Ette võib tulla ühiskonnareegleid eiravat käitumist. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda. Dementsuse korral võib esineda ka psüühikahäireid, näiteks hallutsinatsioone ja mõtlemise vormilisi ja sisulisi häireid . Esineda võib jälitus-; mürgitus - ja vargusluulu mõtteid ning sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist. Esineda võib erinevaid foobiaid , ärevust ja meeleolu langust.

Joonista vaskulaarse dementsuse progresseerumise graafik 5 aasta lõikes. Selgita joonist kaaslastele. Mille poolest erineb see Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse graafikust?

Kirjelda apraksia sümptomeid a) kerge ja b) sügava dementsusega inimesel.

• Apraksia sümptomid kergel juhul : riietumise korrektsus
  
• kodu korrashoid
  
• keerukamad kodutööd (NB koduelektroonika )
  
• hobitegevused
  
• keerukamad raha-asjad
  
• NB! autojuhtimise oskus võib olla säilinud
  

ravimite võtmine

• sügaval juhul : iseseisvalt ei riietu
  
• iseseisvalt ei pese
  
• söögiriistade kasutamise oskus hääbub
  

kaob oskus kasutada WC-d

Kas ja kuidas on võimalik ennetada dementssussündroomi teket? Kuidas on võimalik pidurdada dementsuse progresseerumist?
Seniste kognitiivsete võimete säilitamine – pidev vaimne, füüsiline ja emotsionaalse stimulatsioon ning stressi juhtimine – elukvaliteedi tugisammas.

Omaste ja hooldajate teavitamine dementsuse olemusest ja sümptomeid leevendavatest suhtlemisviisidest.

Spetsiifilised dementsuse ravimid (donepesiil, memantiin).

Kaasuvate psüühiliste sümptomite ( unetus , masendus, ärevusseisundid) ravi ravimitega (pm antipsühhootikumid).

Kaasuvate kehaliste haiguste adekvaatne ravi.

Piisava ja sobiva kõrvalabi ja toetuse tagamine dementsele ja tema omastele.

Milliseid dementsel patsiendil esinevaid sümptomeid tuleb pidada prioriteetsemaks? Miks?
Tähtsamaks tuleb pidada elutähtsate oskuste halvenemist. Nt. kui haige ei leia enam koduteed ega tea, kes ta on ning kust ta tulnud on, siis sellele tuleb palju tähelepanu pöörata, kuna temaga võib midagi tõsist juhtuda. Selliste juhtumite kõrval on nt. riiete korrashoid veel väike probleem. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda. Dementsuse korral võib esineda ka psüühikahäireid, näiteks hallutsinatsioone ja mõtlemise vormilisi ja sisulisi häireid. Esineda võib jälitus-; mürgitus- ja vargusluulu mõtteid ning sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist. Esineda võib erinevaid foobiaid, ärevust ja meeleolu langust.

Milliseid meetmeid tuleb kasutada hüdratatsiooni hindamiseks ja dehüdratatsiooni ennetamiseks sügava dementsusega inimesel?
Tuleb jälgida joogikoguseid, paluda tal üles märkida , kuna ja kui palju ta joob.

Too näiteid, kuidas väldid stresseerivaid nõudmisi ja frustratsiooni teket dementse patsiendiga suhtlemisel.
Räägid rahulikult, seletad ning näitad. Proovi teha tegevusi rohkem mänguliseks ning hästi lihtsasti mõistetavaks. Kirjuta asjad üles ning lohuta patsienti , kui ta esimese korraga hakkama ei saa. Kiida edusammudel ning ole alati toeks. Toeta patsienti tema tegemistes, vii frustratsiooni tekke võimalus miinimumi. Ole abistamisel igapäevatoimingutes loominguline .
10. Toeta igapäevatoimingute tegemist, anna positiivset kinnitust.
11. Vähenda keskkonnast tulevad stiimulid miinimumi. Kutsu patsienti nimepidi. Kasuta lühikesi ja selgeid lauseid .
12. Toeta perekonda patsiendi hõivamisel pere tegevustesse.

Too näiteid mälu toetamise abivahenditest, mis sobivad dementsele patsiendile.
Anna patsiendile piisavalt abimaterjali ümberringi orienteerumiseks . Võta kasutusele kellad , kalendrid, kuulmise ja nägemise abivahendid. Toeta patsiendi mälu erinevate abivahenditega.

Kirjelda, kuidas viid keskkonnast tulevad stiimulid miinimumi suheldes dementse patsiendiga.
Vähenda ümbritsevaid stiimuleid ning tegutsemise tempot. Hoidu protseduuridest, kui patsient on agiteeritud.
Abista patsienti kohmetust ja segadust põhjustada võivates sotsiaalsetes olukordades.

Kuidas eristad dementsust amnestilisest sündroomist?
Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. Sellega läheb järk-järgult aina hullemaks.
Amnestiline sündroom, mille puhul domineerivad lähi - ja kaugmälu häired, säilinud on vahetu mälu. Uue materjali omandamise võime on tunduvalt vähenenud , see avaldub anterograadses amneesias ja desorientatsioonis ajas. Mäluaugud.

Kuidas Sa kirjeldaksid deliiriumisündroomi tunnuseid mittemeedikule?
• Teadvuse hägunemine koos tähelepanu alanemisega
• Tunnetusprotsesside häirumine : nii a) meenutamisvõime ja lühimälu halvenemine kui ka b) desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus
• Psühhomotoorika häired
• Une ja une-ärkvelolekutsükli häired
• Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus

Too näiteid sotsiaalse adaptatsiooni nõrgenemisest ja sellega seotud konkreetsetest riskidest vaimupuudega inimestel.
. Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda tõlgendada, mistõttu võib raskendatuks osutada kultuuritraditsioonide järgimine , laste kasvatamine jms.
Igapäevases elus vajab mõõduka vaimse alaarenguga inimene igapäevaselt juhendamist, sest talle on selgusetud ühiskonna korraldust kirjeldavad põhimõisted (vargus, omandus, vastutus).
Neil võib tekkida raskusi arusaamisega, mis on õige ning mis on vale. Neid võidakse ära kasutada.