Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? Tooge näiteid. Kas ja kuidas objektil /kunstiteosel on võime panna tundma naudingut või meelepaha. Ja mis osad pakuvad meile naudingut. Nt Eesti maastiku esteetiline väärtus. maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas, dramaatiline või huvitav reljeef Mis on kuldlõige
· kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine · viljeleti huumorit ja satiiri, peamine zanr siiski proosa · John Locke (1632-1704) oli valgustusele alusepanija · valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kasvatusse peab suhtuma tunnetusega, igal inimesel on õigus õnnele; tuntumad valgustajad : Swift, Defoe Prantsusmaal: kodanliku konstitutsioonilise riigi idee (demaokraatlik riik) , looduliku inimese idee, regressiivne teooria ( inimene areneb tagasi ), tugev kirikuvastasus, tugev sotsiaalsus, isikuvabaduse idee ( tahtevabadus ja südametunnistusevabadus ), võitlev valgustus; tuntumad valgustajad: Rousseau, Voltaire
Meloodia ja gruuvi loomiseks kasutab ta kas tavalist sõrmetehnikat või siis peale löömist. Kitarristid, kes on pundiga koos lindistanud, omavad kõik sarnaseid mängimisstiile terav ja "väändunud" laia ulatusega saund. Kiedis laulab RHCP lauludes väga erinevalt. Tema stiiliks on sageli räppimiserääkimise segu, kuid ka traditsioonilisem laul, mis on aidanud bändil säilitada kestvat edu ja stiili. Chad Smith loob erinevaid rütmikaid gruuve. Ta mängib hea tunnetusega. Tema trummimängu sümboliteks on ekspressiivsus ja heas mõttes lärmakus, mis on vägagi omased RHCP saundile. muusika Snow (Hey Oh) https://www.youtube.com/watch?v=fmXLzY8kbYA The Adventures of Rain Dance Maggie http://www.youtube.com/watch?v=RtBbinpK5XI Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Red_Hot_Chili_Peppers# http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hot_Chili_Peppers https://www.youtube.com/ Tänan vaatamast!
Propaganda eesmärk ja meetodid filmi "Disko ja tuumasõda" põhjal 12.c klass Garth S. Jowetti ja Victoria O'Donnelli järgi on propaganda tahtlik süstemaatiline püüd vormida ettekujutusi, manipuleerida tunnetusega ning suunata käitumist saavutamaks vastukaja, mis edendaks propagandisti soovitud eesmärke. Külmasõja tingimustes käis halastamatu propaganda mõlemal pool rindejoont. Eesti, eriti Tallinn tänu oma geograafilisele asukohale oli kaheltpoolt tuleva propaganda vahel – võib öelda isegi , et eestlaste õnneks. Soome televisioon oli kanal, mille kaudu kapitalistlik maailm tõi meieni arusaama sealse elu kohta.
Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tunnetuse objektiivne iseloom. Tajuotsused kehtivad subjektiivselt ja nad ei vaja puhast aurmõistet, vaid tajude loogilist seost mõtlevas subjektis ( tajude seostamine minu hingeseisundis, ilma objektisuhteta). Kant on jaganud ka kehtivuse kaheks, nimelt ühte nimetab ta objetiivseks kehtivuseks ja teist paratamatuks üldkehtivuseks ja need mõisted on teineteist asendavad. Kui otsus on
Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. PSÜHHOLOOGIA I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia on võimatu: 1
elamuse saamiseks ühiskonnale seltskonnaelu elamiseks kunst on mäng, teda on vaja mängimiseks inimesele kui liigile iluideaali väljendamiseks millegi kõrgema tunnetamiseks investeerimiseks Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida: mis laadi punktidega on tegu, kas neid saab kuidagi üldistada. Ülaltoodud nimekirjas võib leida kolme laadi punkte. Esiteks need, mis on seotud tunnetusega: kunstnik väljendab ennast, püüab edasi anda iluideaali, vaataja tunnetab kunsti kaudu midagi kõrgemat, saab elamuse. Teine punktide ring keskendub kunsti ühiskondliku tähenduse ümber: kunsti kogutakse, sellesse paigutatakse raha, kunst on prestii~.ne, sellest räägitakse ajakirjanduses ja meedias. Kolmandasse kuulub vaid üks punkt: kunst on mäng. Seejärel peab autor otsustama, millised neist on tema arvates kavandatava kirjatüki
sellest arusaamisele, sest vahel on nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paista suured maa pealt vaadates. Sellest võib järeledada, et kaugelt vaadatud asjad on ideed ja lähedalt vaadates ja uurides aitab see inimestel palju rohkem mõista. K U U E S M E D I TAT S I O O N Empirismi kriitika Vastu: Meelelise tunnetusega ei kujutle värve, helisid, maitseid, valu ja muud sellelaadset nii täpselt ja selgelt kui keha tajudes. Näiteks tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paista suured maa pealt vaadates, sellest tulenevalt märgatakse, et meelte otsused on ekslikud. Sel põhjal on kergesti mõistetav, et kehale on loomulik, kui ta näiteks on vaevatud vesitõvest, et ta kannatab kurgu kõrbemist, mis toob tavaliselt
113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi
12.Aitab herpese, vöötohatise, akne ja furunkuloosi korral. 13.Kõrvaldab kõõma ja takistab juuste väljalangemist. Toime psühho-emotsionaalsele seisundile: Vähendab emotsioonide pinevust. Selgendab mõistust, soodustab tähelepanu kontsentreerumist, tugevdab närvisüsteemi. Eukalüpti aroom on suur ,,loogik", vallates ideaalselt induktiivsete ja deduktiivsete järelduste tehnikat. Isiklikud otsustused, olles põimunud läbi eukalüpti aroomidega, paitavad alati silma oma sügava tõe tunnetusega. Eukalüpti õli sobib ideaalselt selliste erialade töötajatele, kui seda on näiteks audiitorid, keeleteadlased, matemaatikud. Eukalüpt kõrvaldab suurenenud väsimuse, unisuse, ,,hommikuse torisemise". Iidsetel aegadel kasutati seda aroomi vahendina ,,aegluse ja melanhoolia vastu". Ettevaatusabinõud: Võib neutraliseerida homöopaatiliste ravimite toime. Üldiseloomustus: Eukalüpti eeterlikku õli saadakse lehtedest (nii noortest kui küpsetest) destillatsiooni teel auruga.
li on kõikide inimeste omane ühesugune olemus, mille qi annab individuaalse kuju. Ka inimese kõlbeline loomus kujuneb universaalse vormi eeskuju järgides, niimoodi toimib li nagu üldine tegutsemisvorm. WAN YANGMING seevastu rajas oma õpetuse monistlikule lähteprintsiibile. Tema järgi on maailma ainus lähtealus mõistus. Kui suudab vabaneda isekatest kirgedest, siis on ta suuteline ühtima maailma mõistusega. Seetõttu on kõlbeline käitumine vahetult seotud tunnetusega. Õpetus, mille järgi maailma lähteprintsiipideks on yin (naiselik, pehme, tume, passiivne) ja yang (mehelik, kõva, hele, aktiivne) õpetab, et looduse koomiline kulgemine on põimitud inimese elukäiguga, järgides kindlapiirilist, looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle. Yin ja yangi vastastikuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu. Taoism ja motism Harilikul keelevaral ei ole võimalik dao tähendust üheselt piiritleda
kunstiarvustajate tähelepanu ning Karin Lutsus nähti tugevat vaimu ja fantaasiarikkust. Tema esimeste koolilõpujärgsete maalide hulka kuulub 1928. valminud "Aednik", mida on kõrvutatud ka "Kunstnikuga" kui kunstniku kahte tähelepanuväärsemat autoportreed. Need kaks olid ka Karin Lutsule endale väga olulised. 1928. aastal veedetud aeg Prantsusmaal avas kunstniku muutustele ning hiljem asendus tema kooliaegne tasapinnaline ja dekoratiivne maalilaad perspektiivi ja valguse/varjude tunnetusega ning maalilisusega. 1930- ja 40ndatel valminud teosed on kunstniku loomingust mulle enim meeldivad. Sellel ajal oli kunstniku inimesekujutus muutunud realistlikumaks. Tema töödes on teemad võetud elu erinevatest situatsioonidest ning maaliprotsessis kujutab ta tol hetkel läbi elatud muljeid, meeleolu ning maalib neid läbi oma erilise talle omase fantaasiamaailma. Neid töid vaadates tekib tahes tahtmata soov pilte tõlkida, sealt
Õige jutt (kõik kuulujutud, tühjad sõnad on keelatud), 4. Õige tegu ( tuleb lähtuda sellest, mis on õige ja mis vale), 5. Õige eluviis ( ei pea ametit, mis kahjustaks loomi või põhjustaks verevalamist), 6. Õige püüdlemine ( kindel meeleolu, tuleb vältida kahjulikke mõtteid), 7. Õige mõtlus (mediteerides tunnetab inimene oma keha ja mõtteid), 8. Õige keskendumine (annab võimaluse eralduda 5 halvast teost ja avastada paremat.) Esimesed kaks astet on seotud õige tunnetusega, kolm järgmist õige moraaliga ning 3 järgnevat meditatsiooni kõrgeima astmega. Samuti järgivad budistid 4 üllast tõde, millest kõneles Buddha oma esimesel jutlusel. Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus. Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus. Kolmas üllas tõde- kannatusele saab teha lõpu. Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee.
Sisendport ja väljundport. Sisendport vahendab andmeid sisendseadmelt protsessori siinile, teostades selleks vajaliku signaalitöötluse ning ajalise kooskõlastuse. Väljundport vahendab andmeid protsessori siinilt väljundseadmele, sooritades vajalikud infoteisendused ning ajalise kooskõlastuse. Klaviatuuriport. Neid on kahte sorti: üks neist on see IBM PS/2 pesa ja vanemat tüüpi klaviatuuriport, mis on suurem kui PS/2-pistik. Kui aga soovid kasutada hea tunnetusega klaviatuuri, millel paraku on 5 vanemat tüüpiümmargune pistik (mida kasutatakse DIN-pistikutes), võid hankida ülemineku, millega saab vanema klaviatuu ri PS/2-porti ühendada. Mänguport. Harilikult on helikaardil lisaks väikestele pulkpistikupesadele veel üks laiem 15-kontaktiline pesa. Sinna ühendatakse vajadusel joystick (kuni 2 tükki) või MIDI seadmed. Üksteist nad ei sega, mõlema korraga ühendamiseks on vaja vaid nn Y-juhe
Ühiskonna paindlikkus Õiglus ja moraal muutuvad ühiskonna sotsiaalse tüübi muutumisel ja evolutsioneeruvad ühe ja sama ühiskonna tüübi raamides vastavalt selle ühiskonna elutingimuste muutusele. Et sellised muutused (e areng ajas ja ruumis) oleksid võimalikud, ei tohi moraali aluseks olevad kollektiivsed tunded suhtuda vaenulikult muutustesse ja peavad olema mõõduka mõjujõuga. Kui need on liiga tugevad, kaotab ühiskond paindlikkuse. Täiuslik (väga tugeva ühtse kollektiivse tunnetusega) süsteem, aga ei suuda taluda muutuseid. Kui ei oleks kuritegevust (s.t kollektiivsete tunnete intensiivsus oleks enneolematult kõrge), siis vastupanu igasugustele muutustele oleks absoluutne. Selleks, et saaks väljenduda omast ajast ees oleva idealisti individuaalsus, peab olema võimalik väljenduda ka kaasaegse ühiskonna keskmisest tasemest allpool oleva kurjategija individuaalsus. Kuritegevus hoiab vajalike muutuste jaoks teed lahti.
Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada.Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on ,,transtsendentne" see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, see tähendab tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse
Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline
saamist. Väga raske on õppida, kui sa oled erutatud või ärritunud olekus. Tuleb meeles pidada, et omandamine on häiritud kui meie vaateväljas on midagi põnevat, kuuleme hääli, tunneme lõhnu jne. Osad inimesed suudavad ennast välja lülitada, kuid siiski peaks leidma endale õppimiseks häirimatu paiga. Mälu liigid: Protseduurimälu on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Ta on püsiva iseloomuga ja pole seotud tunnetusega. ( kirjutamine, jalgrattaga sõitmine) Protseduuriline mälu nõuab õigete töövõtete õpetamist, kuna ümberõppimine on keeruline ja pikaajaline. Kui õiged oskused omandatud, siis vilmuste kujundamisel kasvab ka sooritamise kiirus. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne
toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" – see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse
(üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" – see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st. tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse
Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus. Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed. Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega nõustumisega. Ta ei mõista materiaalse praktika osa vabaduse realiseerimises. Vabadus on tal ainult mõistuse võim tunnete üle, meeleliste afektide ületamine tunnetusega , teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu", s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne, antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163). SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik
org/wiki/Wassily_Kandinsky, 03.12.2011 Oleg Ku, Wassily Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 Teoreetilised kunstikirjutised Kandinsky ei analüüsi vorme ja värve mitte lihtsa või suvalise idee järgi, vaid arvestab kunstniku läbielatut. Ta kujundas aastaid abstraktseid, tunnetuste rohkeid maale, katsetades värvide ja vormide, mille kallal ta väsimatult töötas. Ta leidis, et igaüks on selleks võimeline, sest tegu pole teaduse, vais sisemise tunnetusega. 3. 1. Teos Spiritual in Art Teos avaldati 1911. aastal. Inimese vaimse elu võrdsustab Kandinsky püramiidiga, kus kunstnikul koos oma töödega on missioon juhatada lihtrahvas tipuni, kuhu praeguse hetkeni on jõudnud vaid suured kunstnikud ise. Vaimsuse tipp on pidevas arengus, kuigi võib vahel näida paigalseisvana. Dekatentslikel perioodidel vajub hing püramiidi põhja, sest inimesed otsivad vaid välist edu, ignoreerides vaimseid jõude, mis on
hinnatakse ja tõlgendatakse. Meie kaasasündinud magusaarmastust võib selgitada ka tõsiasi, et looduses on magusad asjad harva mürgised, vastupidiselt paljudele kibeda maitsega ainetele. Magusat maitset defineeritakse sõnadega "maitseb nagu suhkur". Suhkrule on omane unikaalselt puhas magusus, mida ei riku ükski kõrval- ega järelmaitse. Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv. Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve
takistamiseks, aktuaalsete probleemide leevendamiseks või lahendamiseks ning patsiendi abistamiseks toimetulemisel nende probleemidega, mida pole võimalik lahendada või leevendada. Probleemid on liigitatud tekkimise viisi järgi: · Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutumine · Keskkonna ja harjumuste muutumine · Valu talumine 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine · Tunnetusega seotud probleemid · Kõnega seotud probleemid · Kuulmisega seotud probleemid · Nägemisega seotud probleemid · Keha tundlikkusega seotud probleemid · Kehalise liikumisega seotud probleemid · Kehakeelega seotud probleemid 8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine · Võõrad inimesed (haiglasse vastuvõtmine, õe ja patsiendi/kliendi esitlemine, esitlemine teistele patsientidele/klientidele, personali töökorralduse selgitamine, õe-
hinnatakse ja tõlgendatakse. Meie kaasasündinud magusaarmastust võib selgitada ka tõsiasi, et looduses on magusad asjad harva mürgised, vastupidiselt paljudele kibeda maitsega ainetele. Magusat maitset defineeritakse sõnadega "maitseb nagu suhkur". Suhkrule on omane unikaalselt puhas magusus, mida ei riku ükski kõrval- ega järelmaitse. Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv. Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise.
vahel tekib, pole me veel üle saanud. Eetika arengus peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt. Maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus. aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad. Nad soovitavad osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud. maailmajaatus on kooskõlas meie loomupärase tunnetusega. Ta ergutab meid selles maailmas koduselt tundma ja tegutsema. Maailmaeitus on loomuvastane. Ta sunnib meid elama siin maailmas, kuhu me ometi kuulume, võõrana, ja siin tegutsemist mõttetuks pidama. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav. Ta tahab headuse nimel tegutseda ja toimida. Sellest järeldub, et maailmajaatus avaldab eetika arengule soodsat mõju, kuna maailmaeitus muudab eetika olemasolu vaevaliseks. Esimesel juhul võib eetika esineda
Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka. Osa sellest töödeldakse ajus ja tulemusena võetakse vastu otsuseid edaspidiseks käitumiseks. 2) Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel, olles sellega arenenum, keerulisem võrreldes kaemusliku tunnetusega. Empiiriline tunnetus koosneb kolmes põhielemendist: faktide talletamine, süstematiseerimine ja üldistamine ning lõpuks järelduste tegemine eksisteerivate seoste alusel. Empiirilise tunnetuse väärtust mõjutavad: · Faktide juhuslik ja valikuline talletamine; · Üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumises ja nendega seostunud sündmustest;
Mäng allus kokkulepitud, st tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha. Mäng oli rituaalse toimingu initsiatsiooni, müsteeriumi, õpe tuse, loit- simise, laulu ja tantsu alatine kindel osa. Näiteks võib tuua iidsete tarkuste edasiandmise puhul mõistatuste lahendamise võistlused.Toiming ise võis olla väga ohtlik, olenevalt panustest. Muinasinimese maailmas oli meie mõistes lapsemäng tihedalt läbi põimunud sakraalse tunnetusega. Sageli on neid kahte nähtust teineteisest võimatu eraldada. Kindlate sügavatähenduslike rituaalidega on väga kaugest ajast määratletud nii surm ja surnuga seotu kui ka sünni- ja pulmatseremooniad. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Juba klasside-eelne inimene oskas suhelda ning ka ennast sootsiumis ja looduses kindlalt määratleda sümbolite abil. Mingi osa neist muutus salastatuks. Just maagilistest kujunditest ja märkidest hakkasid kujunema tähestikud
Eesmärgi püstitamine ei ole mitte alati tõhus mudel, eriti siis, kui eesmärgid on saavutamiseks liiga rasked või kui indiviidil on mitmeid barjääre, mis seda takistavad. Kompleksse ja raske eesmärgi puhul on kasulik ning tõhus seada alaeesmärke, mida indiviid võib kergemini saavutada, jõudes sammsammult mitme vahe-eesmärgi kaudu põhieesmärgini. Omistamise teooria Omistamise teooria selgitab kaitumist selle tulemustele omistatud edukuse või läbikukkumise tunnetusega. Omistamise teooria jargi tuleneb käitumine kolmest asjaolust: kaituja pohjendab oma kaitumist, kaituja puuab leida oma kaitumisviisile toetajaid ja samamoodi kaitujaid, kaitumist pohjendatakse erinevates olukordades uhesuguselt. Käitumist määrab enesetõhusus. Madalam enesetõhusus viib puudlustest loobumiseni ja õpitud abituse kujunemiseni kõrge enesetõhusus aga käitumise eduka muutmiseni.
Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus. Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi
jaotati tol ajal metaphysica generalis`eks ehk ontoloogiaks ja metaphysica specialis`eks. Ontoloogiat defineeriti sealjuures Aristotelese “esimese filosoofia” eeskujul teadusena oleva olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist tunnetusega, milleni sai jõuda vaid puhta mõistuse abil ning arvesse ei tulnud teised võimalikud tunnetusallikad nagu kogemus ja ilmutus. Nende distsipliinide niisugune kolmikjaotus tugineb oleva terviku traditsioonilisele jaotusele inimlikuks, looduslikuks ja jumalikuks olemisvaldkonnaks. Kanti järgi on selle taga aga ka inim- mõistuse kustumatu huvi hinge surematuse, jumala olemasolu ja vabaduse vastu (s.t. selle vastu, kas maailmas, kus me elame, on võimalik inimlik vabadus).
tema asju või hollandi maastiku. Populaarne oli olustikumaal, natüürmort, lillemaal, maastikumaal. Kuna tellija oli suht vaene, olid maalid väiksed. Neid maale kutsuti väikesed hollandlased. Rembrandt Harmensz van Rijn: (1606-1669) Maalikunstnik ja graafik. Maalis kõike- portreid, natüürmorte, maastikke ja usupilte. Peetakse maailma üheks geniaalseimaks kunstnikuks, sest ta maalid olid inimlikud, sügava tunnetusega ja haaravad.(,,Dr.Tulpi anatoomialoeng") Maalid olid erksad ja toredad kui abiellus, pärast naise surma jäid napimaks ja sisult tõsisemaks. Raskused olid pannud ta mõtisklema elu igavikuliste probleemide ja inimloomuse vastuolulisuse üle. Eelistas modelle kel oli elus halvasti läinud kuid olid säilitanud eneseväärikuse ja andestamisvõime. Suurim maal ,,Öine vahtkond". Rokokoomaal: täitis seinakaunistuse ülesannet. Maalitud
datlid, aprikoosid, virsikud ja viinamarjad. Samas peetakse luksuslikuks magustoitudeks india oliive, luukivide tuumi, roosivees pestud suhkruroogu, Balhi aivat või süüria õunu. Vaatamata sellele, et Koraan keelab veini joomise, juuakse veini ohtralt ja kõikjal ning karistused selle eest on eri piirkondades erinevad. Veini juurde kuulub tants ja laul. Eriti laulmisesse suhtutakse sügava austuse ja tunnetusega. Kaunis laul võis lasta ''hingel ära lennata''. Tavaliselt lahutavad piduliste meeli naisorjatarid - lauljannad ja tantsijannad. ,, Hästikasvatatud inimesed( jõukad) ei söö tükeldatud loomasoolikaid, kõõluseid, neerusid, magusid, krõmpsluud, kõhualust ega ka supirohelist. Nad ei lürbi suppi, ei otsi ega kougi aju ega üdi, ei määri rasvaga, ei kasuta palju soola, mis on kõige ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei
mõistes. Ainult Jumala tõemeelsus võib meid kahtlustest üle aidata. Selle tõemeelsusega pole kuidagi sobitav, et Jumal meid pidevalt petab. Seepärast peame võima usaldada kõiki tunnetusi, mis meile on antud selgelt ja distinktselt. 4. Descartes ja jumala olemasolu Descartes on Jumala olemasolus niivõrd veendunud, et ta ei kohku tagasi väitmast: enne kui mina-idee on minus olemas Jumala-idee. Varem kui meile on antud lõplikkuse idee, on meile antud lõpmatuse idee. Selle tunnetusega on Descartes loonud võimaluse ideid rakendada tegelikkuse tunnetamisele. Nii nagu Descartes apriorismi küsimuses jätkab antiikaja üritusi, nii ta tunnetuse täiskindluse huvides Jumala mõistet appi võttes on keskaja filosoofia, ühes seega kristluse filosoofia, 10 edasiarendajaks. Descartes on püüdnud anda kindlaid tõestusi Jumala olemasolust. Mul on idee olevusest, kes on täiuslikum kui mina. On võimatu, et see idee tekib eimillestki
Ideaaliks on seejuures loodusteaduslik käsitlus kui selline. Erilise koha filosoofias omandab teadusteooria s.o. üksikute teaduste ülesehituse ja osade, meetodite ning tulemuste filosoofiline vaatlus. Logistika kui meetod ja täpsus kui eesmärk asendavad traditsioonilisi filosoofilise küsimuseasetusi. Vanad metafüüsika probleemid heidetakse kõrvale kui arusaamatu mõistete segadik: "Inimesed harjuvad maailma vabastamisega imelisusest... Tundeelu kohandumine tunnetusega on lõpuleviidud. Nii kaotavad maailmavaatelised probleemid iseenesest mõtte, mitte sellega, et nad saavad vastatud, vaid sellega, et nad muutuvad objektituks." (E.Topitsch) Sellega tihedalt seotud on "linquistic turn" 20.saj. filosoofias: See on pöördumine keele kui filosoofia objekti poole. Alul teostub see keele analüüsi kaudu, nii nagu selle arendavad välja Moore ja Russell. Probleemidele lähenetakse
..) - Kohlbergi õpilane ja peamine kriitik - Esimene haridus oli inglise kirjandus teine psühholoogia - Alustas koostööd Erik Eriksoniga - Uuris läbi intervjuude, milline on moraali areng - Uuris naisi, kes pooldasid aborti. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima, sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes. - Arvas, et naisi ja mehi sotsialiseeritakse erinevalt
matemaatikas kui metafüüsikas. Peame vastama küsimustele: kuidas on võimalik puhas matemaatika? Kuidas on võimalik puhas loodusteadus? Kuidas on võimalik metafüüsika üldse? Kuidas on võimalik metafüüsika kui teadus? Seos eelneva tähtsa küsimusega: metafüüsika on sünteetiline aprioorne(võimalik) tunnetus, teadmine, aga matemaatika ja loodusteadus on mõlemad olemas ja sünteetilised ja aprioorse tunnetusega, teadmisega; kui need on tegelikult olemas, siis saab uurida, kuidas on need võimalikud olema(transtsendentaalne küsimus); analüüsida loodusteadust ja matemaatikat ning leida puhtast mõistust, kuidas on kätketud võimalikkus neile. Sellist analüüsi pole tegelikult vaja, aga on vaja leida, kas metafüüsika on võimalik. Leida, mis tingimustel on võimalik matemaatika ja loodusteadused võimalik ja rakendada neid tingimusi metafüüsika puhul
1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti
kao. See on hinges kadumatult olemas, kuigi mitte selgelt teadvustatud. Sellisena on see “teadmine” sarnane unustatud teadmisele, mis on ka justnagu midagi vahepealset teadmise ja teadmatuse vahel. Kuna nägemisorganid, nagu muudki meeleorganid, omandab hing alles kehastumisega, siis “nägi” hing Hadeses mittemeelelise tunnetusvõimega ehk mõistusega. Mõistustunnetus on seega prioriteetne meelelise tunnetusega võrreldes. Kogu inimesele saavutatav teadmine on kirjeldatud viisil sünnist peale hinges olemas ja seda ei ole vaja väljast meelte abil leida. Nii pole ka filosoofial vaja vaeva näha sellega, et teadmise võimalikkust välistest meelemuljetest tuletada. Teadmise kujunemine inimindiviidi hinges, mõtlemine, on “taasmeenutamine”, anamnesis – selle teadmise taasmeenutamine, mida hing justkui sünni-eelselt omas ja kehastudes “unustas”.
Mida me saame teada? See küsimus oli oluline juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia
Kant Kui me maailma tajume sellisena nagu me tajume, siis ei tähenda, et maailm tegelikult selline on. Hoopis meie mõistus on selline. Kant eristas: 1) Ding an sich asi iseeneses (maailm tegelikult) 2) Ding für uns asi meie jaoks (meie tajutud maailm) Meil ees "teoreetilised prillid". Aeg ja ruum tunnetuse vormid maailm ei eksisteeri ajas ja ruumis. Pööre: enne kooskõlastati tunnetus objektiga, Kant arvas, et objekti kooskõlastatakse tunnetusega. 22. Kant tunnetuse astmetest ja vahenditest. Inimene peaks tunnetama maailma tema terviklikuses. Inimese tunnetuse astmed: MEELED ARU PUHAS MÕISTUS Tunnetus algab meelte tasandilt aru puhas mõistus. Jagab teadmised (tunnetused) 2 liiki: 1) aprioorsed tunnetus kogemusest sõltumatu, 2) empiiriline tunnetus pärit kogemusest. Tunnetuse astmete abivahendid: 1) MEELED tasand aeg, ruum (meelelise kaemuse vormid), ei eksisteeri reaalsuses - empiirilised
Eesmärgi ja väärtuse eristamine – eesmärk on tahan minna elu jooksul korra pariisi; eesmärk on reisida ja maailma avastada – see on väärtus Defineerimine - Newell – eesmärgid kui üldise probleemilahenduse mudeli osa - Chen ja Chaiken – omistasid motivatsioonilistele ja tunnetuslikle muutujatele erineva gunktsiooni - Uus vaade motivatsioonile – ei täpsusta eri motiive vaid tegeleb üldise motivatsiooni ja üritab leida ühisosa tunnetusega - Inimesed ainult koguvad kaarte aga ei lähe mitte kunagi reisile?? - Varem vastandati motivatsiooni ja tunnetust nt kognitiivne dissonantsi teooria Eesmärkide süsteemi käivitamine - Kogu uuringutest suur osa on keskendunud sellele kuidas aktivatsioon toimub, kuidas motiivid hakkavad tööle - Hiljutised uuringud on näidanud et inimesed käituvad, suhtlevad ja püüdlevad oma eesmärkide poole – ilma ise teadlikult ennde peale mõtlemata
Sealt ka empiiriline sensualism. Oli ka üks psühholoogia eelkäijaid. Pani aluse psühholoogilistele katsetele. Väitis, et harmoonia, mille poole püüdleme, saame arendada, treenida kui me arendame oma maitsemeelt ja oma tunnetusvõimet. Ütles, et üks inimene on tervik, mis koosneb kirgedest ja tungidest ja meeleliigutustest, mida mõistus kontrollib ja alla surub ja et me peame jälgima, et need kaks poolust oleks tasakaalus. Tema seab meelelise tunnetusega sõltuvusse moraaliküsimustega. Püüdleb harmoonilise terviku poole, kus tasakaal. Tema arvates saab seda treenida ja ta peab seepärast kunsti kasvatust väga oluliseks. See aitab luua inimese sees ja ümber tasakaalu. Neid ideid korjasid üles prantsuse valgustajad ja esteetika debati esindajaid. Üks neist Montesquieu. · Prantsusmaal (Montesquieu, Denis Diderot, Jean-Jacques Rosseau, Charles Batteux jt) termin ,,kaunid kunstid".
Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha. Tekib probleem, et kui eetiliselt õige ja vale on see, mis on läbi proovitud ja töötab, siis kas protsess töötab edasi. 2.) südametunnistus 12. saj. tekkinud moraalse tunnetuse suund. Adam Smith ja Joseph Butler. Nad leidsid, et inimesed on jumala poolt varustatud erilise kõlbe tunnetusega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele. Inimese omale enesekesksus selle kõrvale tuleb ligimesearmastuseprintsiip. Kui inimene lähtub südametunnistuselt, siis ta lähtub sageli irratsionaalselt. Arvasid, et südametunnistus on piiratud haare ei saa olla igas olukorras. Inimene võib olla ka südametunnistuseta. Südametunnistus võid olla üsna puudulik tõekriteeriumi määraja. Kreeka k
abil muistset vabadust, süüdistab ristirüütleid sünge orjaöö päälesurumises, vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Viimases luuletuses ,,Enne surma - Eestimaale!" kutsus Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. Loodusluule on romantilisem, ülistab isamaa ilu kevade säras, loodushäälte võlus, õite ilus, on ka kargema tunnetusega luulet sügisest, igatsusest. Loodusluules mitte ainult kaunis looduspilt, vaid armastus kodumaa, selle looduse ja ilu vastu. Mõtteluule paremad näited ,,Jutt", ,,Üürikene" armastuslaulude lähteks on olnud looduspildid. Tähtsaim ,,Emasüda", ,,Minu armsa taadile" Koidula luules ka Soome silla motiiv. Proosaloomingu ~ 80 teost on enamjaolt isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteaduslikud ja ajaloolised palad. Algupärased tekstid aga ei küündi luule kunstilise tasemeni.
II tsükkel "Maailma vari" sisaldab 1914-1917 sündinud luuletusi, äratades G.Suitsus sõjavastase võitleja ja väljapääsu otsiva mõtleja. III tsükkel "Rängast ringist" algab Veebruarirevolutsiooni puhul loodud hümniliste luuletustega. "Kõik on kokku unenägu" on G.Suitsu mahukaim, sotsiaalselt sisukaim ja vormistruktuurilt keerukam teos. G.Suitsu hilisluulet sisaldab luulekogu "Tuli ja tuul", mis on ta neljandaks, ühtlasi viimaseks koguks. Siira poeetilise tunnetusega tõusevad siin esile tagasivaated lapsepõlvele ja oma tööle sõjaeelses Tartus, samuti Emajõe-linna sõjatules hävimise ja kodumaatuse vastukajad. G.Suitsu luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanduselu teisel kümnendil. "Siuru" Eestis kui Vene riigi ühes arenenumas piirkonnas andsid murrangulised liikumised ning võitlused 1917. aastal ilme kogu avalikule elule. Erinevate jõudude tegevuse toimel kujunes ka tolleaegne kirjanduselu vastuoluliseks
Vägi Üks rahvareligiooni alusmõisteid. Vägi on mõiste, mis on praktikas pigem defineerimata kujul kui igapäevases keelekasutuses olemas. See on mõiste, millest ei räägita. Selle tähendus ilmneb üksikutes sõnades, väljendites. Vägijook, vägilane, vägikaigast vedama, vägivald. Võib seostuda ka teiste sõnadega: vaim, võim, jõud, viha. Usk väesse on see, mis loob religiooni. Kui uskumisel ei ole taga väge, kui ta ei ole seotud väe tunnetusega, siis ei ole tegemist mitte religiooniga, vaid mütoloogiaga. Eesti kontekstis Kalevipoja pärimused, Vanapagan, kes on kunagi midagi teinud. Inimese tänapäevane elu ei ole nendega seotud, neil ei ole väga küljes. Väge saab usu abil, teatud rituaalide abil suunata. Väe avaldumine Esimene avaldumiskontekst on kindlasti inimesed. Inimesed on väekandjad, vägi avaldub ka inimeste kaudu. Vägi elavas organismis on jaotunud ebaühtlaselt
Gilligan arvas, et kõik mis Kohlberg ütles ei kehti naiste kohta. Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Nende katsete põhjal on naiste moraal madalam. Gilligan tõestas, et naiste moraal pole madalam, vaid teistmoodi. G. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes. Teatud vanuses on mina teatud vanuses kõige olulisem. Moraalne kaalutlus tekib ainult siis kui tema enda isiklik vajadus on vastuolus
annaabi.ee 
