Disko ja tuumasõda (0)

Propaganda eesmärk ja meetodid filmi " Disko ja tuumasõda" põhjal
12.c klass
Garth S. Jowetti ja Victoria O'Donnelli järgi on propaganda tahtlik süstemaatiline püüd vormida ettekujutusi, manipuleerida tunnetusega ning suunata käitumist saavutamaks vastukaja, mis edendaks propagandisti soovitud eesmärke.
Külmasõja tingimustes käis halastamatu propaganda mõlemal pool rindejoont. Eesti, eriti Tallinn tänu oma geograafilisele asukohale oli kaheltpoolt tuleva propaganda vahel – võib öelda isegi , et eestlaste õnneks.
Soome televisioon oli kanal , mille kaudu kapitalistlik maailm tõi meieni arusaama sealse elu kohta. Nõukogude propaganda oli sisendanud nõukogude inimestele pidevalt, kui halb on elu kapitalistlikus ühiskonnas ja nüüd äkki läbi Soome televisiooni oli võimalus tallinnlastel näha hoopis vastupidist pilti. Loomulikult oli see vastuvõetamatu Nõukogude Liidu partei ladvikule ja ka KGBle. Oli selge, et Soome televisoon avas algul tallinnlaste silmad, tallinnast imbus see edasi ülejäänud Eestisse ja sealt juba edasi Leningradi , Moskvasse jne.
Oli geniaalne kasutada televisiooni propaganda vahendajana. Popkultuuri kangelased olid need läbi kelle võideti kiirelt noorte usaldus ja soov samastuda kapitalistliku maailma eluviisiga . Näiteks saade „ Knight rider“, iga poisikese ja noore unistus oli omada sarnast autot, mis suutis rääkida ja hüpata üle teiste autode nupule vajutamisega. Loomulikult polnud sellist autot reaalselt olemas, aga propagandana töötas see super hästi, sest peategelane oli karismaatiline ja noortepärane, samal ajal kui nõukogude filmide kangelased olid igavad , korralikud paipoisid. Sama „Dallase“ seriaaliga, kus inimesed nägid kuidas inimesed elasid välismaal, kõigil olid autod, käidi ringi moodsates riietes , töötati pilvelõhkujates jne. See kõik lõi pildi unelmate maast. Ajal mil Eestis olid poeletid toidukaupadest praktiliselt tühjad, näidati Soome televisioonis reklaami, kus letid olid toiduainetest lookas ja müüjad püüdsid teha kõik selleks, et inimesi ostma meelitada, mitte nii nagu siin, kus saada polnud midagi ja kui midagi müüki tuli, tuli see lihtsalt ära krabada, sest hetke pärast polnud enam sedagi .
Loomulikult võitles nõukogude võim Soome televisooni propaganda vastu, kuid tulemus oli täpselt vastupidine , mida ägedamalt Soome televisooni levikut püüti piirata, seda populaarsemaks see muutus. Tegemist oli nagu rahvus spordialaga, kus igaüks tuli välja uute leiutistega, mis muutsid Soome televisiooni levi veelgi kättesaadavamaks.
Eesmärk oligi läbi Soome televisooni igapäevaselt, ilma peale surumata, läbi suurepäraste meelelahutuste informeerida inimesi, et nõukogude propaganda oli pidevalt valetanud oma inimestele raskest elust kapitalistlikus ühiskonnas, sest nüüd oli inimestel võimalus televisoonist näha oma silmaga, et kapitalistlikus ühiskonnas oli inimeste elatustase tunduvalt parem. Inimesed elurõõmsamad ja vabamad . Selge, et ainult Soome Vabariik polnud selle taga, et Soome televisoon jõuaks raudse eesriide taha. Abikäsi tuli ka CIA-lt. Soome televisoon mängis propaganda sõjas kahe erineva maailmavaate vahel suurt rolli ja oli meie õnneks edukas.